Articles
Lugeja küsib: Kas töökoha vabanemisel on tööandjal kohustus võtta tööle tagasi paari kuu eest koondatud töötaja?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:
Sellist kohustust seadusest ei tulene. Tõepoolest oli see nii vanas seaduses, et vabade töökohtade tekkimisel kuue kuu jooksul pärast koondamist oli tööandjal kohustus töötaja tööle tagasi võtta. Kuigi kohustust ei ole, on igati mõistlik, kui endine tööandja annab teada vabanevast töökohast ennekõike koondatud töötajale. Seda muidugi siis, kui töötaja on töösuhte lõppemisel avaldanud sellekohast soovi (näiteks andnud e-posti, kuhu pakkumine saata).
TÖÖINSPEKTSIOON
01.06.2012
Pressiteade
Tööinspektsioon alustab täna alaealiste töötingimuste sihtkontrolli, mis kestab läbi suve, 1.juunist kuni 31. augustini.
Üle-eestilise sihtkontrolli eesmärgiks on uurida alla 18aastaste töötajate töötingimuste vastavust töölepingu seaduses sätestatud nõuetele ja teavitada tööandjaid alaealiste töötamisega seotud erinõuetest.
„Alaealised on riskirühm. Neil ei ole veel piisavalt elukogemust, et hoiduda ohtudest, mis neid tööl varitsevad,” kinnitas Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peajurist. Üks põhiprobleeme noorte töötajate puhul on see, et noored ei oska ohtu näha. Nad tahavad näidata töökohal enda tublidust, mistõttu kipuvad riskima ja kiirustama. Seetõttu on tööandjate poolt vajalik pakkuda noorele väljaõpet ja ka hiljem kontrollida, kuidas noor seda ellu rakendab.
Tööinspektsioon soovitab sõlmida alaealisega kirjaliku töölepingu, mille puhul vastutab tema eest tööandja, nagu ka iga teise töölepinguga töötaja puhul. Kui aga lapsega on sõlmitud töövõtu- või käsundusleping, siis vastutab oma võsukese tehtud võimalike kahjustuste eest tema seaduslik esindaja – enamasti lapsevanem.
Töölepinguga töötades peab alaealise töötasu vastama vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäärale, mis on 1,80 eurot tunnis või 290 eurot kuus, kui töötatakse täistööajaga ja lepitakse kokku kuupalk.
Tööinspektsioon kontrollib alaealiste töötamist pisteliselt ka muul ajal kui suvel. Eelmise aasta lõpul leidsid tööinspektor-juristid Tallinna kesklinnas baaridaamina töötamas 16aastase neiu. „Alaealine müüs muuhulgas klientidele alkoholi, mis on keelatud, kuna see võib ohustada alaealise kõlblust,” ütles Meeli Miidla-Vanatalu.
Tööinspektsioon karistas tööandjat väärteomenetluse käigus 200eurose rahatrahviga. Peale Tööinspektsiooni kontrolli muutis tööandja 16aastase neiu ülesandeid: temast sai koka abiline, kelle ülesandeks on teha kergeid abitöid.
Lubatud tööd sõltuvad vanusest.
Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja (kelleks on siis enamasti lapsevanem) nõusoleku või heakskiiduta. Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Töölepingu sõlmimiseks 7–14aastase alaealisega peab tööandja taotlema nõusoleku ka tegevuskohajärgselt tööinspektorilt.
7–12aastasel lapsel on lubatud teha ainult kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal. Näiteks jagada reklaamlehti või osaleda etenduses näitlejana
13–14aastastel alaealistel ja 15–16aastastel koolikohustuslikel alaealistel on lubatud teha ka muud kerget tööd, näiteks marjade või puuviljade korjamine, käsitöö, töötamine asjaajajana vms.
15–17aastane alaealine, kes ei ole koolikohustuslik, võib kergetele töödele lisaks teha töid, mis ei ole keelatud, ehk mis ei ohusta noore tervist.
Alaealist palgates peab tööandja järgima seadusest tulenevaid tööajapiiranguid. 13–14aastane või koolikohustuslik töötaja tohib töötada ainult neli tundi päevas; 15aastane, kel põhiharidus omandatud ja koolikohustust ei ole, võib töötada 6 tundi päevas ning 16–17aastased, kes ei ole koolikohustuslikud, võivad töötada seitse tundi päevas. Pikemate tööpäevadega töötamine ja ületunnitöö on alaealistele keelatud.
Alaealistel on keelatud töötada kella 20.00–06.00 vahelisel ajal. Erandlikult võib alaealine teha täiskasvanu järelevalve all loomingulist tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal kella 20.00 kuni 24.00 vahel.
Eelmisel suvel viis Tööinspektsioon läbi samalaadse alaealiste töötingimuste sihtkontrolli, külastades 35 ettevõtet. Alaealiste töötingimused ei vastanud kehtivatele seadustele 16 tööandja juures.
Lisainfo:
Evelin Kivimaa,
Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist
Telefon: 626 9403 ja 56 992 324
E-kiri: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Kristiina Viiron
Mida suuremaks laps kasvab, seda väiksemaks jäävad makstavad riiklikud toetused ja võimalused hüvesid saada.
Valitsus on kiitnud heaks eelnõu, mille kohaselt on kuni 26-aastasel üliõpilasel õigus saada õppetoetust, kui sissetulek tema perekonnas jääb iga pereliikme kohta alla suhtelise vaesuspiiri. Üliõpilane loetakse pere liikmeks, kuniks ta ei ole abiellunud või saanud last. Nimetatud vanusepiir – 26 aastat on ka kõige kõrgem, millega laps selleks, et temal või tema vanemal oleks õigus mingile riiklikule toetusele, seadusega oma ema-isa külge kinnitatakse.
Seni on kõige kõrgem vanusepiir kehtestatud toitjakaotuspensioni maksmise korral – toitjakaotuspensioni on lapsel õigus saada kuni 24 aasta vanuseni, seda aga vaid juhul, kui ta õpib.
Erinevad riiklikud peretoetused hakkavad riburada pidi pere sissetulekute realt kustuma ammugi enne eelnimetatud vanusepiire, kusjuures ükski neist ei ole seotud lapse täisealiseks saamisega. Näiteks lapsetoetust makstakse kord kuus lapse sünnist kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Veel kolm aastat toetust ehk kuni lapse 19-aastaseks saamiseni lisandub siis, kui laps koolis käib.
Täpselt sama kehtib ka üksikvanema toetuse maksmise korral. Raha vanema kontole laekub tema lapse 16-aastaseks saamiseni, ja kui laps õpib, siis tema 19 aasta vanuseni. Toetuse maksmine ei lõpe päevapealt lapse sünnikuupäevaga, vaid kestab õppeaasta lõpuni.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Helve Toomla, jurist
Kas töövõimetuspensionär tohib töötada, st ametlikult tööle minna? Tööandja sõnul maksab ta mulle seepärast ümbrikupalka, et ma ei tohiks niikuinii ametlikult töötada.
Kindlasti tohib töövõimetuspensionär ametlikult töötada, tööandja jutt on täiesti alusetu. Tööandja eest ei tohiks oma töövõimetuspensionäri staatust varjata juba kas või seetõttu, et seadus näeb talle ette 35-kalendripäevase põhipuhkuse.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Lugeja küsib: Jäin 21. maist oma selle kalendriaasta esimesele puhkusele. Tööandjaga kokkuleppel oleme jaotanud minu puhkuse osadeks ja nüüd maikuus asusin kasutama esimest osa oma puhkusest (14 kalendripäeva).
Kahjuks ei ole tööandja siiani (28. mai) mulle üle kandnud puhkuseraha, öeldes mulle, et palgapäev on kohe tulemas (järgmise kuu 5. kuupäev) ja et uus seadus lubabki niimoodi puhkuseraha maksta. Kas tööandjal on ikka õigus minu puhkuserahadega niimoodi viivitada ja kuidas oleks minul mõistlik tekkinud olukorras käituda?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 70 lõike 2 kohaselt on tööandja kohustatud töötajale maksma puhkusetasu välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Pooltevahelisel kokkuleppel on seadusest tulenevalt (TLS § 70 lg 2) võimalik puhkusetasu maksmisega viivitada kuni puhkuse kasutamisele järgneva palgapäevani. Teie küsimusest võib järeldada, et teil selline kokkulepe tööandjaga puudus, mistõttu puhkuserahad oleks tööandja pidanud teile välja maksma nii nagu seadus seda sätestab: eelviimasel tööpäeval enne puhkusele jäämist, ehk siis teie näite puhul 17. mail.
Kui tööandja töötajale puhkusetasu väljamaksmisega viivitab, on töötajal õigus pöörduda vastava nõudeavaldusega (viivitatava summa välja nõudmiseks tööandjalt) töökohajärgse töövaidluskomisjoni poole. Tööinspektsiooni töökohajärgse töövaidluskomisjoni aadressi ning töövaidluskomisjonile esitatava nõudeavalduse näidise leiate meie veebilehelt www.ti.ee.
Töötaja võib oma puhkusetasu väljamaksmise nõudele lisaks (või hiljem eraldi) esitada töövaidluskomisjonile ka viivisenõude. Nimelt, tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikest 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja (antud juhul töötaja) nõuda võlgnikult (antud juhul tööandjalt) viivitusintressi ehk viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest (antud juhul puhkusele eelnevast eelviimasest tööpäevast) kuni kohase täitmiseni, ehk viivitatud summa kättesaamiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär (Euribor, hetkel 1%), millele lisandub seitse protsenti aastas. Kokku seega viivis 8% aastas, mis teeb reaalseks viiviseks ligikaudu 0,023% viivitatavalt summalt päevas.
Taoliste olukordade kordumisel oleks teil töötajana mõistlik tööandjat hoiatada, et edasisel puhkusetasude maksmisega (olulisel) viivitamisel võite te oma töölepingu üles öelda TLS § 91 lõige 2 punkt 2 alusel ja nõuda tööandjalt tulenevalt TLS § 100 lõikest 4 hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Page 1174 of 1608
