Articles
Toimetaja: Aive Sarjas
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi.
Välismaale kolimine ehk elukohavahetus on tavaliselt seotud ikkagi sinna tööle minekuga ja tööandja ei pea seda aktsepteerima, kui erakorralist asjaolu, mis ei võimalda töötajal töötamist jätkata mõistliku aja jooksul. Töötajal on kohustus töölepingu üleütlemisest ette teatada 30 päeva ja selline tähtaeg on seadusega kehtestatud selleks, et tööandja saaks tööd tõrgeteta korraldada. Seega võib töötaja lühema etteteatamisega töölt lahkuda üksnes erandkorras ja sellise mõjuva põhjuse olemasolul mis on nii oluline, et töötajalt ei saa mõistlikult eeldada töösuhte jätkumist etteteatamistähtaja jooksul.
Kui töötaja ilma mõjuva põhjuseta ja tööandja nõusolekuta lahkub ikkagi töölt, on tööandjal õigus nõuda TLS § 100 lg 5 kohaselt hüvitist töötaja keskmise tööpäevatasu alusel vähem etteteatatud päevade eest.
Lapse suvise töökoha puhul peab arvestama reeglite ning maksudega, mida ka lapse palgalt tasuda tuleb, tuletab meelde Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Anne Sägi.
«Lapsele suveks töökohta otsides tuleb esmalt teada, et mitte kõik tööd ei ole alaealistele seadusega lubatud. Töö keerukusele ja kestvusele on seatud piirid on vajadusest tagada lapse ohutus ja kaitsta tema tervist. Näiteks põllutööd on alla 12-aastastele keelatud,» selgitas Sägi.
Kui laps läheb tööle töölepinguga, peab ta saama vähemalt miinimumpalka, mis tänavu on 1,8 eurot tunnis või 290 eurot kuus. Eraldi reeglid kehtivad ka katseaja kohta: see ei tohi noore puhul olla pikem kui pool lepingu kestusest, leping ise aga ei tohi kesta kauem kui pool koolivaheajast.
Last kaitseb säte, mille kohaselt saab töölepingu ülesütlemise põhjuseks olla vaid katseaja eesmärgi mittetäitmine - see tähendab, et töötaja tervis, teadmised, oskused ja isikuomadused ei vastanud nõutavale tasemele. Kui noor lepingu üles ütleb, ei pea ta seda põhjendama, kuid tööandja peab tema teenetest loobumist kirjalikult selgitama.
Maksuvaba tulu on Eestis hetkel 144 eurot. Kui teenitud raha on suurem, tuleb ülejäänult tasuda tulumaksu. Lisaks peab tööandja kinni ka töötuskindlustusmakse, mis on 2,8 protsenti palgast. Kohustusliku kogumispensioni makse 2 protsenti peetakse kinni juhul, kui noor sai töötamisele eelnenud aastal 18 või on vanem kui 18-aastane. Riik lisab sellele summale 4 protsenti.
Ka alaealisel on kohustus teenitu deklareerida, kui summa ületab 144 eurot aastas. Kui noor on aasta jooksul teeninud alla 12-kordse maksuvaba miinimumi ehk 1728 euro, saab ta kogu makstud tulumaksu tagasi. Nii toob suvine tööots väikese lisaraha ka varakevadel.
Deklaratsiooni peab esitama noor ise ning vanemad lapse tulusid deklareerida ei saa.
Alla 18-aastased peavad deklaratsiooni esitama paberil koos vanema või hooldaja allkirjaga, vanemad saavad seda teha ka interneti vahendusel. Vanem peab lapse teenitud raha aga oma tuludeklaratsiooni mahaarvamiste osas ära näitama ka siis, kui see on alla maksuvaba tulu. Lapse teenitu võrra on vanema kasutada olev lapsega seotud maksusoodustus väiksem.
Sägi sõnul tuleks lastele juba maast madalast selgitada suuremate eesmärkide tarbeks raha kogumise olulisust. Võiks näiteks kokku leppida, et noor paneb poole teenitust tallele mõne suurema ostu või hobi tarbeks. Lapse motivatsiooni aitab kasvatada see, kui lisada mingi kogumisperioodi järel puudu jääv osa eelarvesse ise, aga seda ainult juhul, kui laps suvel tööd teeb ja ise usinalt säästab
Küsimus: Töötan metallkonstruktsioone tootvas tööstusettevõttes kontoritöötajana peaaegu 6aaastat. Viimased mitmed kuud on firmal olnud rahalisi raskusi ja sellest tingituna tulnud korduvalt ette töölepingu rikkumisi - tööandja on hilinenud töötasude väljamaksmisega. Nüüd sooviks sellest firmast viisakalt lahkuda ja minu küsimus on, et kas ja kuidas ma peaksin lahkumisavalduse vormistama, et saada mingeid hüvitisi või kas mul on õiguski millekski selliseks?
Tavaline variant oleks lõpetada tööleping poolte kokkuleppele ja loota saamata jäänud töötasude väljamaksmisele ja minna kumbki oma teed või on seadustes midagi sellist, mis nii pika tööstaaži puhul ka mingeid rahalisi kompensatsiooni lubaks nõuda?
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Sirje Aava:
Töötajal on võimalus tööleping erakorraliselt üles öelda seoses tööandja poolse töölepingu tingimuse rikkumisega. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu näiteks tööandja poolt töötasu maksmata jätmise või maksmisega hilinemise tõttu.
Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemisavalduse peab esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirjaga või siis paberkandjal avaldusega, omades sealjuures koopiat, millel on tööandja allkiri avalduse kättesaamise kohta, samuti tähitud kirjaga, omades ülesütlemisavalduse koopiat ja säilitades tähtkirja saatmise kviitungi.
Töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Mõistliku aja määrate Teie, töölepingu seadus sellist aega ei sätesta. Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Kohus või töövaidluskomisjon võib tööandja taotlusel hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kui töötaja esitab tööandjale töölepingu ülesütlemise avalduse ja tööandja ei vaidlusta töövaidlusorganis töölepingu ülesütlemist töölepingu ülesütlemise avalduse saamisest 30 kalendripäeva jooksul, siis tööandja tunnustab töölepingu erakorralist ülesütlemist töötaja poolt ja tööandjal lasub kohustus maksta töötajale hüvitist.
Toimetaja: Aive Sarjas
Tööinspektor-uurija Liliana Jüriso sõnul tekitavad peamiselt probleeme just kergete tööõnnetuste kohta saadetavad arsti teatised. Teatised täidetakse puudulikult või jäetakse Tööinspektsioonile ja tööandjale hoopiski saatmata.
Raskete tööõnnetuste puhul, kus kannatanu pöördub haigla erakorralisse meditsiini osakonda (edaspidi EMO), esineb eelnimetatud probleeme harva“ lisas Jüriso.
Jüriso sõnul jääb mulje, et tähelepanuta jäetakse ülaltoodud seaduse lõike teine pool, kus räägitakse sellest, et arst peab teatise esitama ka siis, kui töötajale määratakse ajutine töövõimetus.
„Kui erakorralise meditsiini osakonna (EMO) arst tuvastab töötajal kerge raskusastmega tööõnnetuse, siis üldjuhul EMO arst ajutist töövõimetust ei määra. Tuginedes töötervishoiu ja tööohutuse seadusele pole sellisel juhul arstil kohustust saata teatist tööõnnetuse kohta. Praktika näitab, et sellisel juhul väljastab EMO arst töötajale patsiendikaardi ja soovitab pöörduda perearsti poole.
Siit algab murede ahel Tööinspektsioonile ja tööandjale ning lõpp-kokkuvõttes tööõnnetuses kannatanule. Kannatanu pöördub perearstile, kes vestluses töötajaga peab veenduma, et tegemist võib olla tööõnnetusega. Perearst viib läbi töötaja läbivaatuse ja vajadusel teeb uuringud. See, kas töötaja on EMO-s andmed tööõnnetuse toimumise kohta esitanud, on perearstile informatiivne teave. Kui perearst määrab vastuvõtul töötajale ajutise töövõimetuse, siis on perearst kohustatud väljastama Tööinspektsioonile ja tööandjale arsti teatise tööõnnetuse toimumise kohta,“ lausus Jüriso.
Teatise väljastamisel peab arst veenduma, et kõik kohustuslikud lahtrid on korrektselt täidetud. Tööõnnetuse teatise võib täita arvutikirjas ja edastada elektroonsel teel, kuid vaatamata sellele saabub ikka palju arsti teatiseid käsitsi vormistatuna. Käsitsi vormistatud arsti teatiste puhul tuleb jälgida, et Tööinspektsiooni ametnikud, töötaja ja tööandja on võimeline arsti käekirjast arusaama. „Arst on kohutatud esitama tööõnnetuse teatise nii Tööinspektsioonile kui ka tööandjale, mitte ühele neist,“ rõhutas Jüriso.
Tööõnnetusest teatamata jätmisel on kannatajaks eelkõige kannatanu ise. Tööõnnetusest ei saa teada Tööinspektsioon või tööandja. Kui tööandja ei saa teada, siis jääb ära tööandja poolne uurimine, et samalaadseid tööõnnetusi edaspidi tööl vältida. Kui tööandja tööõnnetust ei uuri, jääb tööandjal esitama tööõnnetuse raport. Kui tööõnnetuse raport jääb Tööinspektsioonile esitamata, ei kinnita Tööinspektsioon tööõnnetuse toimumist. Sellisel juhul Tööinspektsioon jätab tegemata märke Haigekassale, et tegemist on tööõnnetusega ja kannatanu ei saa haigusrahasid määratud ulatuses või saab need hilinemisega.
Käesoleval aastal on Tööinspektsioonis registreeritud 1353 tööõnnetust. Surmaga on lõppenud 6 tööõnnetust, lisaks on uurimise all 4 surmaga lõppenud õnnetuse asjaolud.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on sätestatud, et arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele.
Piret Lakson
Vajalikud, ent ülikeerulised seadused takistavad paljusid alaealisi töökogemust hankimast.
Pärnu 10. klassi näitsik Ketryn Kustasson alustas suviti töötamist eri töölaagrites 11-aastaselt. Paar aastat tagasi sai ta kohalikku baari abitöötajaks, kuid sinna ta enam ei kandideeri. „Ei olnud kindlat graafikut ega midagi, pidin pidevalt telefoni otsas rippuma, et äkki mind vajatakse. Otsin midagi kindlamat, kuid see on raske,” kinnitas Kustasson, kes uurib võimalusi peamiselt oma tuttavatelt. Kustasson soovib saada klienditeenindajaks, aga võib ka koristada – peaasi, et saaks kogemusi ja ise raha teenida.
Seda soovivad paljud kooliõpilased. Peagi jõuab kätte suvepuhkus ning juba praegu lokkavad tööportaalid ja foorumid noorukite tööotsimiskuulutustest. Samuti on siis rohkem hooajalisi tööpakkumisi.
Enne tööle asumist on aga rangelt soovitatav end oma õiguste ja kohustustega kurssi viia, sest neid on palju. Alaealistele tuleb tagada erikaitse tööst tulenevate ohtude eest ja tööandjad peavad olema valmis alaealise eest vastututama. See on ka põhjus, miks ettevõtete uksed alaealiste ees sageli suletuks jäävad. „Alaealisena ei taha mind keegi tööle, ega naljalt ilma tutvusteta ei saa. Ka seadused on totrad: kohvikus puutun kokku alkoholiga, järelikult seaduslikult tööle ei saa!” ütles Kustasson.
Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon nentis, et noor ei tohi töötada teda kahjustavate ohuteguritega keskkonnas ega kohtades, mis ohustavad tema kõlblust, näiteks on keelatud käidelda alkoholi ja ka baaris laudadelt tühje napsiklaase korjata.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Page 1178 of 1608
