Articles
Helve Toomla, jurist
•• Töölepingus on töö tegemise koht märgitud Tallinnas tänava ja maja täpsusega. Firma kolimise järel muutub töö tegemise kohaks Peetri küla Rae vallas. Kas töötajal on õigus ettevõtte kolimise tõttu töölepingu muutmisest keelduda ja keeldumise korral hüvitist saada?
Töölepinguseaduse järgi on töö tegemise koht küll töölepingu kohustuslik tingimus, mida saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Samal ajal aga peavad lepingupooled olema teineteise suhtes lojaalsed, täitma oma kohustusi mõistlikult ja heauskselt. Seetõttu tuleks vaadata, mida täpselt töötamiskoha muutus endaga kaasa toob.
Kui asukoha muutus tingib olulisi muudatusi elukorralduses – töölemineku ja sealt tuleku aeg pikeneb ja muutub rahaliselt kallimaks, uue kohas muutuvad olmetingimused kehvemaks jne, siis on töötajal kindlasti õigus lepingutingimuse muutmisest keelduda. Sel juhul võib kõne alla tulla nii koondamine kui ka töötajapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine. Mõlemal juhul on õigus hüvitusele.
Kui aga uus töötamise koht jääb elukohale hoopis senisest lähemale (Peetri küla asub ju peaaegu Tallinna piiril) või kindlustab tööandja oma inimeste tasuta veo linnast tööle ja tagasi ning töötingimused on senisest paremad jne, siis ei tohiks lepingutingimusse formaalselt suhtuda ning töölepingu erakorraline ülesütlemine ja hüvituste nõudmine on vaieldav.
CV Keskus
Palga läbirääkimistel pidage meeles, et see protsess pole isiklik, vaid lihtsalt äri.
Kui olete veendunud, et väärite kõrgemat palka, peaksite viima ennast kurssi olukorraga tööturul, soovitab CV Keskus.
Palgaläbirääkimisteks on vaja ülevaadet oma valdkonna palkadest, mida samasuguste teadmiste eest ollakse reaalselt valmis maksma. Uurige, millist palka teised ettevõtted samal positsioonil inimestele maksavad, ja kui muudmoodi ei saa, käige töövestlustel, kus tuleb kindlasti ka palga suurus jutuks. Kogu see info on vajalik, et rahulikult ja edukalt ülemusega palgatõusust rääkida.
Läbirääkimistel pidage meeles, et see protsess ei ole isiklik, vaid lihtsalt äri. Tooge konkreetselt esile, mil moel ettevõte teist kasu saab ja miks nad ei tohiks teil minna lasta. Mõjuv põhjus ei ole „olen siin ettevõttes juba nii kaua töötanud, et oleks paras aeg palka tõsta”. Kui ülemus teab, et teile meeldib nii ettevõte, kus töötate, kui ka teie kolleegid, kasutab ta seda teadmist enda, mitte teie huvides. Kui teie viimaseks kaardiks palgaläbirääkimiste laua taga on lahkumisavaldus, olge valmis, et peategi ettevõttest lahkuma. Olge ka valmis, et ülemus ei jaga teie seisukohta väärtustest, mida te ettevõttele pakute. Kui korduvad katsed palgateemal läbi rääkida tulemusi ei anna, asuge uue töö otsingutele.
Tööinspektsiooni peajuristi Meeli Miidla-Vanatalu hinnangul saab töötaja lukustatud ruumis mitme inimese poolt survestamist vaadelda töövägivalla ilminguna.
«Töövägivallana mõistetakse füüsilist või vaimset vägivalda töökohal. Seejuures eristatakse organisatsioonisisest ja -välist vägivalda. Organisatsioonisisese töövägivalla all mõistetakse kiusamist töökohal ehk korduvat sellist käitumist töötaja või töötajate rühma suhtes, mis põhjustab riske tervisele ja ohutusele,» selgitas jurist.
Tööandjast lähtuva töövägivalla tulemusel saadud tervisekahjustuse hüvitamise nõudes võib töötaja pöörduda võlaõigusseaduse alusel tööandja ja kohtu poole. Töötaja peab seejuures suutma tõendada kahju tekkimise seose tööandja esindajate käitumisega.
Mis puutub koondamisse, siis peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, võimaldama vajadusel täiendusõpet või muutma töötingimusi. Alles siis, kui töötaja ei ole pakutuga nõus, võib tööandja ta koondada, järgides seejuures seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu.
Kui töötaja koondamisel ei järgita etteteatamistähtaega, on tal õigus saada iga vähem ette teatatud tööpäeva eest hüvitisena keskmist töötasu.
Kui töötaja leiab, et tema koondamine ei ole põhjendatud, võib ta tööandjalt saadud töölepingu ülesütlemise avalduse vaidlustada töövaidluskomisjonis või kohtus 30 kalendripäeva jooksul.
Tööinspektsioon lubab, et täpsustab Postimehe artiklis ametiühingu esindaja poolt viidatud võimalikke seaduserikkumisi Instrumentariumis ja alustab vajadusel tööandja suhtes järelevalvemenetlust.
Sirje Niitra
Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne probleem puudutab palga maksmisega viivitava tööandja juurest lahkumist.
Küsimus
Tööandja on palga maksmisega viivitatud juba nädala. Kui palju pean tööandjale ette teatama, kui soovin töölt lahkuda tööandjapoolse kohustuse rikkumise tõttu?
Vastab tööinspektor-jurist Ann Tiitson
Töölepingu seaduse kohaselt on töötajal võimalus tööleping erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Oluliseks rikkumiseks võib lugeda ka töötasu maksmisega viivitamist.
Kui asjaolud on sellised, et lepingu jätkamist pole mõistlik nõuda, siis ei pea lepingu ülesütlemisest tööandjale ette teatama. Selle juures tuleb aga siiski arvestada mõlema poole huvidega.
Ülesütlemisavaldus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning töötaja peab ülesütlemist põhjendama.
Kui lepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne oluline lepingu rikkumine, siis peab tööandja töötajale ka hüvitist maksma. Hüvitise summaks on kolme kuu keskmine töötasu.
Toimetas: Tarbija24
Äripäev
1. augustist jõustuvad mitmed olulised II ja III pensionisammast puudutavad muudatused, millest osad tulenevad seadusemuudatustest ja ülejäänu finantsinspektsiooni juhendist.
Sampo Pank kutsub personaalpanganduse kliente telefonitsi seminarile, kus reklaamitakse seadusemuudatuste tutvustamist. Läksin teisipäeval üritusele eelaimdusega, et see on müügiüritus. Positiivse üllatusena pean märkima, et see oligi valdavalt seadusemuudatuste põhine ja müügijuttu oli väga vähe. Umbes sajakohalisse saali tuli kuulama umbes 40 inimest, nende seas ka pangatöötajad. Valdav osa kuulajatest olid naisterahvad, meesterahvaste huvi pensioniteema vastu oli saalis kaunis leige.
Hoopis teistsuguse müügitaktikaga on LHV, kes on palganud inimesed, kes kaubanduskeskustes üritavad agressiivse müügiga juhuslike poekülastajaid panna pensionifondi vahetama LHV omade kasuks. Tagasihoidlikult öeldes tüütas see mind kahel järjestikusel päeval samas kaubanduskeskuses ära. Esimesel päeval kuulasin ära kena jutu ja esitluse, et LHV fondide ajalooline tootlus on kõigis kategooriates parim, välja arvatud 100% aktsiariskiga fondide osas, kus LHVl fondi ei ole.
Kui ütlesin, et teen otsuse juulis, vahetult enne fondivahetuse tähtaega, oli müügiinimene pettunud ja küsis, et kas ma kõigi otsustega sedasi viivitan. Arusaadav, temal jäi ankeet täitmata ja tulemustasu saamata. Järgmisel päeval juhtus sedasi, et mul oli kiire ja vaatamata sellele, et ma seda ütlesin müügiinimesele, jätkas ta müüki. Mingil põhjusel tegi ta küsimuste vastuste põhjal eksijärelduse, et mul on midagi LHV vastu, kuid mul oli kiire ja ei olnud aega nõustamise nime all müügile, olles maininud ka seda, et ma eelneval päeval juba tegin selle protsessi läbi. Iseenesest on LHV tegevus finantsharimisel teretulnud ja tänuväärne, eriti kummaline oli neid näha Vastseliina laadal vanainimestele kumulatiivse tootluse efekti seletamas, kuid II pensionisamba agressiivne müük läks isegi vaatamata minu kõrgele taluvuspiirile liiast.
1. juunist ootavad II pensionifondide müüjaid väheke karmimad muudatused, mis tulenevad finantsinspektsiooni juhendist nimega kohustusliku pensionifondi osakute turustamise nõuded.
Juhend kohustab pensionifondide pakkujat avaldama olulist teavet pensionifondi ja selle riskide kohta, et pensionifondide kliendid saaksid paremini hinnata pensionifondi oluliste tingimuste ja toimimise asjaolude vastavust oma investeerimiseesmärgile ja riskitaluvusele.
Juhendi kohaselt peab pensionifondivalitseja maandama ja vältima sisereeglitega huvide konflikti, kus pensionifondi turustamisega seotud juhtide ja töötajate tasustamise alused innustaks neid loobuma või tegema järeleandmisi pensionifondi turustamisega seotud nõuete täitmise osas.
Samuti on keelatud teise pensionifondivalitseja või pensionifondi suhtes negatiivse fooni loomine, ilma, et selleks puuduvad objektiivsed alused või seda tehakse viisil, kus meelevaldselt rebitakse välja üksikuid näitajaid.
Sisuliselt peavad nüüd turustajad, kes kontoris, kes kaubanduskeskustes lugema sarnaselt ravimite telereklaamile inimesele ette riskid – a la pensionifond võib olla kahjulik teie finantstervisele.
Kokkuvõtvalt saab II samba fonde vahetada varsti senise ühe korra asemel kolm korda aastas. Sissemaksete ümbersuunamine ei võta enam kuid ega, vaid toimub kohe. Vahetada saab kasvõi ühte osakut, iseasi, kas see on mõistlik, senise minimaalselt nõutud viiesaja osaku olemasolul.
Kolmanda samba fonde saab vahetada kiiremini. Neid saab senise kahe aastase hoidmispiirangu alusel lunastada koheselt, mis muudab need likviidseks rahapaigutusvõimaluseks. Kui varem pidi olema vähemalt 1000 osakut, et neid saaks vahetada, siis nüüd vaheta või ühtainust. Ilma väljamakseteta saab vahetada kindlustusseltsi pensionikindlustusseltsist pensionifondi ja vastupidi. Kaotus tuleb suurtele tulumaksutagastuse ootajatele, kuna alates 1. jaanuarist 2012 saab maha arvata 6000 eurot maksustatavast tulust. Suuremas summas osakute ostmisel kaob maksutagastus.
Kahjuks ei puuduta seekordsed muudatused väljamakseid II pensionisambast. Oleks meeldiv näha, kui kaotataks varaline diskrimineerimine väljamaksete osas, et pensionikindlustuse sõlmimise sund kaoks ja kõigile antaks võimalus valida ka väljamaksed otse pensionifondidest.
Olulised muudatused II ja III pensionisambas
Teine sammas
• Fondide vahetamise sagedus: 1 korra asemel 3 korda aastas;
• 1.jaan., 1. mai, 1.sept. (avaldus esitada hiljemalt 30. novembril, 31. märtsil, 31. juulil);
• Sissemaksete ümbersuunamise piirangud kaovad (1 kord aastas asemel T+3).
• Tekkib võimalus oma II samba fondi osakute osaliseks vahetamiseks (seni pidi kõik vahetama);
• Osakute vahetamisel kaotatud minimaalselt 500 osaku omamise nõue (kehtib alates 01.01.2011);
• Lihtsustatakse esitatavaid avaldusi;
• Avalduste esitamisel keelatakse rakendada erinevaid avalduse vastuvõtmise tasusid (senine praktika - nn “oma” fondiga liitumisel maksid pangad avalduse tasu kliendi eest);
• Teenuseosutajat kohustatakse hindama teenuse sobivust kliendile enne teenuse osutamist. (III samba puhul kehtib alates 01.08.2011; II samba puhul alates 01.06.2011).
Kolmas sammas
• Kaotatakse piirangud osakute vahetamise sageduses;
• Kaotatakse ajaline piirang osakute lunastamises (osakuid polnud võimalik lunastada 2 aasta jooksul pärast omandamist);
• Kaotatakse nõue pidada kinni 2% osakute lunastamisel fondist väljamakstavalt rahalt kui osakud lunastatakse enne osakuomaniku 55-aastaseks saamist.;
• Osakute vahetamisel kaotatakse piirangud osakute minimaalse koguse suhtes (enne 1000 osakut);
• Ühtlustatakse erinevate III samba skeemide vahetamist, ilma vahetamise käigus väljamakseid tegemata. St edaspidi on võimalik liikuda näiteks pensionikindlustuslepingust üle vabatahtlikku pensionifondi või teise kindlustusseltsi;
• Kehtestatakse sissemaksete maksustatavast tulust mahaarvamise absoluutne lagi – 6000 eurot aastas. Nimetatud summat ületavatelt sissemaksetelt ei tagastata tulumaksu (kehtib alates 01.01.2012).
Allikas: Sampo Pank
Romet Kreek
toimetaja-analüütik
Page 1233 of 1608
