Articles
Minu tööülesanded muutuvad ja seoses sellega muudetakse ka töölepingu lisa, kus on tööülesanded kirjas. Ühtlasi hakkan ma saama lisatasu 1000 krooni (põhipalk jääb samaks), mis on samuti kirjalikult kokku lepitud. Kas hiljem, kui ma lähen puhkusele või kui mind näiteks koondatakse, arvestatakse ka seda 1000-kroonist lisatasu?
Niina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja:
Töötajale makstava keskmise palga, sh ka töölepingu lõpetamise hüvitise ja puhkusetasu arvutamise aluseks on üldjuhul arvutamise ajale eelneva kuue kuu jooksul teenitud palga kogusumma. Teenitud palk sisaldab endas põhipalka, lisatasusid, preemiat ja juurdemakseid. Kui kõnealune lisatasu on makstud tööülesannete täitmise eest, siis võetakse seda arvesse nii puhkusetasu arvestamisel kui koondamisel makstava hüvitise hulgas.
Kui lepingus on kirjas, et ühe päeva töötasu on 300 Eesti krooni, mis kantakse x kuupäevaks töötaja pangakontole, siis kas firmal on veel õigus sealt makse maha võtta, vähendades seeläbi saadavat summat? Või peab lepingus olema kirjas reaalne summa, mis pangakontole laekub ja kust maksud on juba maha arvestatud?
Töötajale makstava palga suurus, olgu selleks tunni-, päeva- või kuupalk, lepitakse kokku ja märgitakse töölepingus brutopalgas, kuna seadus keelab teha seda netopalgas. Töötaja pangakontole kandmisel arvestatakse maha seadusega ettenähtud maksud. Seega laekub 300-kroonisest päevapalgast töötaja kontole maksude võrra väiksem summa.
Kas tööandja on kohustatud andma töötajale ka palgalehe, kus on kirjas töötunnid jne?
Tööandja on kohustatud töötaja nõudmisel andma teatise (palgalehe) töötajale arvutatud palga kohta, näidates ära, millistest summadest palk koosneb ehk põhipalga, lisatasude, preemia ja juurdemakse suuruse. Samuti tuleb palgalehel näidata, millised summad on palgast kinni peetud, kui palju on makstud töötaja eest sotsiaalmaksu ja tehtud töötaja nimel sissemakseid.
Harri Taliga
EAKL esimees
Töölepinguseaduse eelnõu, mille teksti ametiühingud, tööandjad ja valitsuse esindajad jüripäeval kokku leppisid, võeti riigikogus vastu. Muudatusettepanekutega tutvudes avastas ametiühingute keskliit üllatusega, et valitsus oli ühepoolselt muutnud eelnõus nelja sätet, halvendades töötajate olukorda.
Valitsus proovis petta
Ometi kinnitas valitsus kevadel, et kokkulepitud teksti muudetakse vaid juhul, kui sellega on nõus kõik kolm osapoolt.
On pehmelt öeldes kummaline, et valitsuse esindajad otsustasid kuritarvitada partnerite usaldust ja proovisid kasutada lihtlabast pettust käitumist, mis ei üllataks näiteks pisisuli puhul.
Enesestmõistetavalt avaldas EAKL teravat protesti sellise teguviisi vastu ja nõudis kokkulepitud sõnastuste taastamist seaduseelnõus.
Valitsuse väited, nagu oleks olnud tegu vaid keelelise toimetamisega, ei vasta tõele. Ametiühingute protesti õigustatust kinnitas selgelt ka parlamendi juriidilise osakonna hinnang, mis võrdles kõnealuse nelja sätte sõnastusi.
Valitsus soovis muuta kevadist kolmepoolset kokkulepet, kuid ainult nende teemade puhul, mis on talle olulised. Ametiühingute tõstatatud töötajatele tähtsate küsimuste arutelust valitsus ja tööandjad keeldusid.
Nüüd on töötajate õigusi kaitsvad sõnastused siiski leitud ja said õiguskomisjoni heakskiidu 1. detsembril.
Valitsuse ettepanekul lepiti aprillis kolmepoolselt kokku, et uus seadus jõustub aasta pärast selle vastuvõttu, see on 2010. aasta algul.
Ent siingi taganesid poliitikud kokkuleppest ja parlamendi õiguskomisjonis hääletasid kõik valitsusliidu esindajad selle poolt, et seadus rakenduks 2009. aasta juulist.
Ametiühingute keskliit ei nõustu seaduse varasema jõustamisega, sest selleks pole ei võimalust ega ka vajadust.
Mis takistab seaduse varasemat jõustamist? Esiteks peaks olema elementaarne, et valitsus täidab kõik endale võetud kohustused, sh tõstab jõustamishetkeks poole alampalgani riigi töötutoetuse. See punkt on lahutamatu osa kevadisest kokkuleppest.
Valitsus kavatseb töötutoetuseks eraldada vähem kui 80 miljonit krooni.
Selle summaga tagab riik järgmiselgi aastal töötule, kel pole õigust kindlustushüvitisele, häbiväärsed 1000 krooni kuus, mida on raske isegi toetuseks nimetada.
Valitsus tahab taas kord ühepoolselt taganeda kokkuleppest ja teha näo, et midagi pole juhtunud.
Seaduse täitmisega jääb hätta riik
Märksa tõsisem takistus on asjaolu, et uue seaduse rakendamise ettevalmistamiseks jääb vähe aega.
Et uus töölepinguseadus erineb kehtivast oluliselt, on hädavajalik laialdane selgitustöö nii töötajate kui ka tööandjate hulgas.
Parandamatu hoobi riigi usaldusväärsusele annab see, kui seaduse täitmisega jääb hätta riik ise.
Juba teisel päeval pärast uue seaduse jõustumist võib tekkida esimene töövaidlus, mida lahendavad kohtud ja töövaidluskomisjonid.
Ametiühingute juristid koostavad praegugi massiliselt töövaidlusavaldusi, sest seaduste ja töölepingute rikkumine on majanduslanguse ajal võtnud epideemia mõõtmed.
Olen veendunud, et uue seaduse jõustumine suurendab töövaidluste hulka järsult. See nõuab vältimatult kümnete kohtunike ja sadade töövaidluskomisjonide liikmete koolitamist uue seaduse jõustamise hetkeks.
Kui kohtunikke on justiitsministeeriumil kavas mingil moel siiski koolitada, siis töövaidluskomisjonide liikmete koolitamisest rääkides on sotsiaalministeerium ja tööinspektsioon vähemalt viimasel seitsmel-kaheksal aastal teinud näo, et uppuja päästmine on uppuja enda mure.
Uus seadus suurendab märkimisväärselt töötukassa töökoormust, kellele lisandub täiesti uus kohustus hakata osaliselt välja maksma koondamishüvitisi.
Samas peab töötukassa 30. aprilliks endaga ühendama tööturuameti koos kõigi allasutustega, võtma tööle mitusada uut inimest ja kõik nad ka välja õpetama.
On paratamatu, et ühendatud tööturuasutuse käivitamisel kerkib palju probleeme, mille lahendamine kahe kuuga pole võimalik.
Loetletud ohud pole pastakast välja imetud virtuaalsed hirmud, vaid tegelikud riskid, mis saavad tõeks pigem suuremal kui väiksemal määral. Hammasrataste vahele jäävad kümned tuhanded inimesed.
Sotsiaalministeerium on aastaid rõhutanud, et kolmepoolsed kokkulepped on nn dentelmenide kokkulepped, mille tagatis on partneri ausõna, mitte võimalus nõuda leppe täitmist kohtus.
Inglismaal saab dentelmen antud sõna murda vaid kord, see välistab ta igaveseks usaldusväärsete partnerite ringist.
Toimetas Kristo Kivisoo
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhatus peab esmaspäeval erakorralise istungi, et arutada oma edasisi samme seoses Tööandjate Keskliidu soovimatusega sõlmida ametiühingutega kokkulepet alampalga tõstmiseks alates 1. jaanuarist.
Ametiühingute Keskliit ja Tööandjate Keskliit on töötajaid ja tööandjaid esindavate organisatsioonidena alates 2001. aastast leppinud igal aastal kokku, kui palju tõuseb üleriigiline alampalk järgmise aasta 1. jaanuarist. 2009 on esimene aasta, mil uus aasta ei too kaasa alampalga tõusu.
Tööandjate negatiivne sõnum enne jõule on äärmiselt halb uudis mitte ainult ametiühinguile, vaid kogu ühiskonnale, ütles EAKL esimees Harri Taliga. Kui arenenud riikides tehakse praegu kõik inimeste ostujõu säilitamiseks, siis meil jääb mulje, et lisaks riigile annavad ka tööandjad oma panuse majanduse täiendavasse jahutamisse.
Mõistes rasket olukorda majanduses, tegi EAKL viimases läbirääkimiste voorus tööandjatele ettepaneku tõsta alampalk uuest aastast 4750 kroonini kuus. On ülimalt kahetsusväärne, et tööandjad lükkasid ka selle ettepaneku tagasi.
EAKL on veendunud, et alampalga tõus annaks selge ja jõulise sõnumi, et hoolimata rasketest aegadest toimib ühiskond endiselt. Seniste protsesside jätkumine hoiab inimestes turvatunnet, traditsiooni katkemine tekitab aga ärevust.
EAKLi juhatuse erakorraline koosolek algab esmaspäeval, 22. detsembril kell 12 Ametiühingute Keskliidus Pärnu mnt 41a.
Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800
EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhatus otsustas esmaspäeval erakorralisel istungil, et ei nõustu tööandjate hoiakuga mitte tõsta alampalka ning soovib selle jõustamist tuleva aasta 1. aprillist.
EAKL-i esimees Harri Taliga ütles BNS-ile, et jõulurahu ajal ametiühing aktsioone ette ei võta. "Aga meie soov on sõlmida alampalga kokkulepe esimese kvartali jooksul, et see saaks jõustuda 1. aprillil 2009," lisas ta.
Taliga sõnul võiks läbirääkimised tööandjate keskliiduga jätkuda uue aasta veebruaris, kui saavad teatavaks selle aasta viimase kvartali majanduse statistilised näitajad.
Jaanuaris viib ametiühingute keskliit oma liikmeskonna seas läbi uuringu, milliseid edasisi aktsioone on liikmed valmis korraldama alampalga nõude toetuseks. Pärast seda kujundab edasise osas seisukoha juhatus.
Taliga sõnul märkis juhatus oma koosolekul, et alampalga tõus ei ole ainult alampalga saajate teema, sellel on laiem tähendus kogu ühiskonnale.
Tähtis on Taliga sõnul ka see, et alampalga tõus aitab riigil suurendada maksutulusid, sest vähendab võimalusi ümbrikupalga maksmiseks. "See, et tööandjad sellest loogikast lähtuda ei taha, on kahetusväärne," ütles ametiühingujuht.
EAKL ja tööandjate keskliit on töötajaid ja tööandjaid esindavate organisatsioonidena alates 2001. aastast leppinud igal aastal kokku, kui palju tõuseb üleriigiline alampalk järgmise aasta 1. jaanuarist.
EAKL tegi viimases läbirääkimiste voorus tööandjatele ettepaneku tõsta alampalk uuest aastast 4750 kroonini kuus. Praegu on alampalk 4350 krooni kuus.
Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis ütles pärast eelmisel kolmapäeval toimunud keskliidu volikogu koosolekut, et alampalga tõstmise kokkulepet sel aastal ei sünni ning kokkulepe võib sündida järgmise aasta esimesel poolaastal.
Allikas: BNS
«Uus töölepingu seadus on nagu uus kingapaar, mis tuleb sisse käia, et kõndimine mugav oleks.» Nii tõdes tööõigusbüroo Labour Consulting jurist Katrin Sarap uut seadust kommenteerides.
«Sissekäimine tähendab oma ala spetsialistide arvukaid tõlgendusi, arutelusid ning tingimata kohtuvaidlusi, mille tulemusena saab selgeks, kuidas kohaldavad pooled töölepingulises suhtes terminit «mõistlik» ja mõistlikkuse põhimõtet, millele uues eelnõus arvukalt viidatud,» lisas jurist.
Sarap märkis, et töötajaile uus seadus otseselt probleeme kaasa tuua ei tohiks. Kuid kuna seadus annab palju ruumi nn poolte kokkulepetele, tuleks igal inimesel tähelepanu pöörata tööandja edastatud dokumentidele.
«Näiteks töölepingu muudatused, kokkulepped, kõikvõimalikud käskkirjad, teated jne,» loetles jurist. Teisisõnu tuleks kõigil nende dokumentide sisu enne allakirjutamist läbi lugeda, sest see ennetab hilisemaid pikki vaidlusi.
«Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata sellele, et uue seaduse järgi aegub põhipuhkuse nõue ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse,» rõhutas Sarap.
Muutusi on veel: erinevalt kehtivast seadusest ei ole töölejäämisel enam eelisseisus need, kes on just selle tööandja süül saanud kutsehaigusi või töövigastusi või kellel on pikem tööstaa. Samuti mitte need, kellel on ülalpeetavaid või kes täiendavad oma kutseoskusi ja teadmisi.
Positiivseks võib Sarapi sõnul pidada aga regulatsioone töötajale tööandja majandustulemusest ja tehingutelt makstava tasu kohta ja koolituskulude hüvitamise kokkuleppe kohta, mis seni ei olnud reguleeritud ja tõi kaasa üsna sagedasi vaidlusi.
Samuti on töötaja jaoks rõõmustav töötuskindlustushüvitise saajate ringi laienemine. «Kui töötaja otsustab, et töötamine selles äriühingus ei ole enam teatud põhjustel võimalik või mõistlik, on igati tervitatav, et ta saab töötuskindlustushüvitist, mida ta ise sisuliselt on iga kuu oma väljateenitud palgalt maksnud,» rääkis Sarap. (PM)
Page 1409 of 1608
