Articles

Published: 09 December 2008

• Eesti Päevaleht
• Puhkuseseadus

Helve Toomla
jurist

•• Olen internetist lugenud väiteid, et koondamisteadet saab anda ka puhkuse, haiguse ja teiste piirangute ajal. Ometi ütleb töölepingu seaduse § 68 lg 4, et on keelatud ette teatada koondamisest ajal, mil on kehtestatud osaline tööaeg. Minuga just nii juhtuski ja arvan, et minu õigusi on rikutud. Aga kuna öeldakse, et paragrahv on kõver, siis mine sa tea. Kellel on õigus ja mida soovitate teha?

Küsi­jal on õigus – töö­ma­hu või tel­li­mus­te vä­he­ne­mi­se pu­hul an­ta­va osa­li­selt ta­sus­ta­ta­va puh­ku­se või osa­li­se tö­öa­ja ra­ken­da­mi­se ajal on koon­da­mis­tea­te and­mi­ne kee­la­tud. Eel­ni­me­ta­tud puh­kust ja tö­öae­ga saab ka­su­ta­da ai­nult erand­kor­ras, siis, kui tö­öand­jal ei ole aju­ti­selt tööd an­da, kuid edas­pi­di töö jät­kub.

Ini­me­sed ek­si­vad va­hel, ar­va­tes, et iga tö­öand­ja al­ga­tu­sel toi­muv töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­ne on koon­da­mi­ne. Seetõttu pee­tak­se ka iga le­pin­gu lõpe­ta­mi­sest et­te­tea­ta­mist kõnea­lu­se erand­li­ku puh­ku­se või osa­li­se tö­öa­ja kor­ral kee­la­tuks. Keeld keh­tib siis­ki ai­nult töö­le­pin­gu sea­du­se § 86 p 3 – töö­ta­ja­te koon­da­mi­ne – suh­tes.

Küsi­jal on võima­lik vaid­lus­ta­da koon­da­mis­tea­te and­mi­ne kee­la­tud ajal ja nõuda hüvi­tist et­te­tea­ta­mistäh­ta­ja rik­ku­mi­se eest TLS-i § 87 lg 2 alu­sel.

•• Töötaja võttis enne nn dekreetpuhkusele minekut välja kogu saadaoleva korralise puhkuse. See oli 2005. aasta novembris. Vahepeal pole ta tööl olnud, septembris 2008 jäi uuesti dekreeti ning tõi tööandjale rasedus- ja sünnituslehe. Samal ajal soovis ta kohe välja võtta ka puhkepäevad esimese lapse sünnituslehe aja eest (12 kalendripäeva). 2005. aastal oli tema tunnitasu 19 kr. Nüüd on tunnitasu ja palga alammäär muutunud. Kuidas oleks pidanud arvutama talle nende päevade eest puhkusetasu?

Kui töö­ta­ja ei ole töö­suh­te pea­tu­mi­se (puh­ku­se, lap­se­hool­dus­puh­ku­se või ra­se­dus- ja sünni­tus­puh­ku­se) tõttu üle 12 kuu tööl käi­nud ega pal­ka saa­nud, tu­leb te­ma töö­le­pin­gus näi­da­tud pal­gamää­ra kor­ri­gee­ri­da pal­ga alammää­ra muu­tu­mi­se in­dek­si­ga. In­deks ar­vu­ta­tak­se puh­ku­se­ta­su maks­mi­se va­ja­du­se tek­ki­mi­se ajal keh­ti­va pal­ga alammää­ra ja­ga­mi­sel töö­suh­te pea­tu­mi­se ajal keh­ti­nud alam­pal­ga­ga. 2005. aas­ta alam­palk oli 2690 kroo­ni kuus ja 15.90 kroo­ni tun­nis, tä­na­vu on see vas­ta­valt 4350 ja 27 kroo­ni.

In­dek­si väär­tus on jä­re­li­kult 1,698 (27.00 : 15.90) ja töö­ta­ja kor­ri­gee­ri­tud pal­gamäär, mis on ka te­ma puh­ku­se­ta­su ar­vu­ta­mi­se alu­seks, 32.25 kroo­ni tun­nis (19 x 1,698).
Saa­dud tun­ni­ta­su jär­gi tu­leb ar­vu­ta­da puh­ku­se­le jää­mi­se kuu eel­da­tav kuu­palk, s.t tun­ni­ta­su kor­ru­ta­tak­se konk­reet­se kuu norm­tun­di­de ar­vu­ga. Sep­temb­ris tu­li täistö­öa­ja kor­ral töö­ta­da 176 tun­di, jä­re­li­kult oli kuu­palk 5676 kroo­ni (176 x 32.25).

Puh­ku­se päe­va­ta­su leid­mi­seks ja­ga­tak­se see kuu­palk sa­ma kuu ka­lend­rip­äe­va­de (v.a rii­gipühad) ar­vu­ga ja saa­dud kesk­mi­ne ka­lend­rip­äe­va ta­su kor­ru­ta­tak­se puh­ku­sep­äe­va­de ar­vu­ga.
Küsi­ja kesk­mi­ne ka­lend­rip­äe­va ta­su on sep­temb­ris 189.20 kroo­ni (5656 : 30) ja 12 puh­ku­sep­äe­va eest pi­di ta saa­ma 2270.40 kr, mil­lest ar­vu­ta­tak­se ma­ha mak­sud.

Published: 09 December 2008

• Postimees
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Sain kirjaliku koondamisteate. Pakuti teist tööd, aga seda ma ei soovinud vastu võtta. Firma maksab hüvitisena kahe kuu keskmise palga. Telefon, millele vastamine oli üks tööülesannetest, suunati mujale ja ma ei saa sellele enam vastata. Minu küsimused:

Ilona Torn, tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist:

Kas mul on õigus enne koondamist puhkus välja võtta?

Puhkust saab töötaja puhkuste ajakava põhjal, mille tööandja koostab iga kalendriaasta kohta ja teeb teatavaks jaanuaris. Poolte kokkuleppel võib ajakava muuta. Kui tööandja pole puhkuste ajakava koostanud puhkuseseaduse § 15 1. lõike järgi, on töötajal õigus sama paragrahvi 4. lõike alusel jääda puhkusele enda valitud ajal, teatades sellest kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat.

Asjaolu, et tööandja on töötajat teavitanud koondamisest, ei takista töötajat minemast puhkusele, kui puhkuste ajakava seda ette näeb. Kui töötajal jääb puhkus kasutamata, siis puhkuseseaduse § 25 järgi on töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.

Kas mul on võimalus ise otsustada, kas soovin pärast koondamisteate saamist lahkuda töölt päevapealt või olen kohustatud käima tööl kaks kuud?

Kui tööandja on teavitanud töötajat koondamisest, lõpetatakse tööleping tööandja algatusel töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 3 alusel töötaja koondamise tõttu.
Nimetatud alusel töölepingu lõpetamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale lepingu lõpetamise hüvitist TLSi § 90 1. lõike järgi. Kui aga töötaja soovib töölepingu lõpetada omal algatusel, lõpetatakse tööleping TLSi § 79 alusel, mis on töötaja algatusel töölepingu lõpetamine. Sel juhul töölepingu lõpetamise hüvitist TLSi järgi ei saa.

Kui aga töötaja, olles saanud tööandjalt koondamisteatise, lahkub töölt omavoliliselt päevapealt avaldust esitamata, on tööandjal TLSi § 118 lg 1 kohaselt õigus nõuda töötajalt hüvitist kuni tema ühe kuu keskmise palga ulatuses. Päevapealt saab töölepingu lõpetada TLSi § 76 alusel poolte kokkuleppel. Nimetatud alusel ei ole töölepingu lõpetamisel töötajale töölepingu lõpetamise hüvitist ette nähtud.

Kas minu tööülesandeid on muudetud (telefoni suunamine) ja kas see on seaduslik?

TLSi § 26 lg 1 punkti 4 järgi on tööülesannete kirjeldus töölepingu tingimuste kohustuslik nõue. Töölepingute tingimusi võib harilikult muuta poolte kokkuleppel. TLSi § 70 järgi vormistatakse töölepingu tingimuste muutmine kirjalikult töölepingus. Muudatusele kirjutavad alla tööandja või tema esindaja ja töötaja.

Published: 09 December 2008

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kui kõik lä­heb plaa­nipä­ra­selt, töö­ta­vad prae­gu­ne töö­tu­rua­met ja töö­tu­kas­sa 2009. aas­ta 1. maist ühi­ne­nud asu­tu­se­na, koon­da­des end al­la ko­gu töö­tur­gu puu­du­ta­va te­ge­vu­se.

Tööd ot­si­va ini­me­se jaoks muu­dab see olu­kor­ra sel­ge­maks, ku­na kõigi te­ma soo­vi­de ja va­ja­dus­te­ga te­ge­leb üks asu­tus, lu­bas va­lit­sus eel­mi­sel nä­da­lal. Sa­maks jääb ka töö­tu­ru­tee­nus­te ja -toe­tus­te va­lik ning kät­te­saa­da­vus.

Töö­tu­toe­tu­se ja töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se maks­mi­ne, sa­mu­ti töö­tu­ru­koo­li­tu­se, karjää­rinõus­ta­mi­se ja teis­te tee­nus­te pak­ku­mi­ne jät­kub.

Published: 09 December 2008

• Postimees
• Palgaseadus

Kaire Uusen

«Meie seisukoht on jätkuvalt see, et me ei tõsta alampalka. 1. jaanuarist [2009] küll mitte,» teatas tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis eile. See oleks esimene kord pärast 1995. aastat, kui alampalk ei tõuse.

Igatahes astuvad ametiühingud ja tööandjad täna viimasesse alampalga lahingusse, et selgitada, kumma tahe peale jääb. Ehkki ettevõtjad on juba kuu aega sõdinud alampalga tõusu vastu, loodavad ametiühingud nad enne jõule siiski pehmeks rääkida.

Külmutamine igal tasandil

Kui täna kokkuleppele ei jõuta, võib võitlus kesta jõulude saabumiseni.

«Tööandjad on ise rõhutanud, et alampalk peaks kompenseerima tagantjärele inflatsiooni, ja sellest me homme (täna – toim) ka räägime,» märkis ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga.

«Ilus oleks, kui me jõuame 5000 kroonini. Aga kas see on reaalne, on omaette küsimus,» viitas Taliga halvenenud majandusolukorrale.

Mõnede analüütikute hinnangul peaks varasemate aastate kogemuse põhjal – kui palju on mõlemad osapooled oma esialgsest pakkumisest taganenud – alampalk kerkima 4700–4800 kroonini.

Tööandjad ei pea seda aga praegustes oludes reaalseks. Kange alkoholi tootja Liviko juhi Janek Kalvi sõnul on majandus praegu sedavõrd raskes olukorras, et alampalk tuleks igal juhul külmutada. «Loodan, et Tarmo Kriisil õnnestub meie eest seista. Me kõik oleme sattunud ellujäämiskursustele,» piltlikustas ta.

Kui paljud neist kriisist välja tulevad, sõltub Kalvi sõnul ettevõtjate hakkamasaamisest ja konkurentsivõimest.

«Minu arvates on olukord praegu selline, kus riik peaks ettevõtlust igal viisil soosima. Üleüldist pessimismi ei tohiks süvendada, vaid peaks toetama, et äri praegu seisma ei jääks,» lausus Liviko juht.

A. Le Coqi juht Tarmo Noop tõdes, et kui isegi valitsus räägib palkade külmutamisest, siis peaks see olema niimoodi kõigil tasanditel ning seda peaks ka töötajad ja ametiühingud mõistma.

«Kui on majanduskriis, siis on see kriis töötajatel täpselt samasugune kui tööandjatel. Siin peavad mõlemad pooled olema solidaarsed,» tõdes ta.

Kvaliteet vs kokkuhoid

Hoidiste suurtootja ASi Salvest juht Tamara Gubenko tunnistas, et alampalga tõus võiks tekitada olukorra, et töötajate arvu vähendatakse ettevõtetes veelgi enam.

«Nii et see [alampalga tõstmisega samal ajal kaasnev koondamine] on kahe otsaga asi,» viitas Gubenko töötajate ja ettevõtjate igipõliselt erinevatele huvidele.

Ametiühingujuht Taliga sõnul saavad aga tööandjad ka ise aru, et odava töö ja alampalga pealt kokku hoides ei ole võimalik saavutada kvaliteeti. «Ise on nad viimastel aastatel öelnud ka seda, et alampalga saajaid on nii vähe, seega ei tohiks selle tõstmine olla probleem,» selgitas ta.

Eesti viimaste seas

Samuti on Taliga soov, et alampalk tõuseks aasta algusest, mitte kunagi hiljem. Tema sõnul on see just ettevõtjate endi soov olnud, sest poole aasta pealt on eelarverahas raske muutusi teha.

Lisaks rõhutas ametiühinguliider, et kuna majanduslanguse tõttu jätkab keskmine palk tõusu, peaks alampalga tõus seda edestama. Just seepärast, et Eesti on alampalga ja keskmise palga võrdluses Euroopa viimaste seas. Kui teised riigid jagavad seisukohta, et alampalk peaks olema ligikaudu 40 protsenti keskmisest palgast, siis Eestis on see märksa madalam.

Kui ettevõtjad on rääkinud ka vajadusest kaotada riiklik alampalk, on Euroopas selle üheks eesmärgiks tööturu reguleerimine, samuti diskrimineerimise vähendamine, et tööandjail väheneks võimalus ebaõiglaselt väikest tasu maksta. Asjatundjate hinnangul võib suhteliselt kõrge alampalk teatud oludes mõjutada ka tööturgu – nii ollakse motiveeritud tööle minema, mitte lootma sotsiaalabile.