Articles

Published: 26 November 2008

• Maksu- ja Tolliamet
• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

Maksu- ja Tolliameti andmetel on tänavu kümne kuuga makstud töö- või teenistussuhte lõpetamisel hüvitisi üle kahe korra rohkem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul.

Maksu- ja Tolliamet juhib tööandjate tähelepanu asjaolule, et eelnimetatud hüvitiste maksustamisrežiim erineb palga maksustamisest töötuskindlustusmakse osas. Nimelt ei maksustata kehtiva töötuskindlustuse seaduse kohaselt töötuskindlustusmaksega töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel seaduse alusel makstud hüvitisi. Näiteks töölepingu puhul on see koondamishüvitis, hüvitus töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegade mittejärgimisel, hüvitus enne etteteatamistähtaja möödumist töölepingu lõpetamisel. Töötuskindlustusmakset ei maksta ka ebaseaduslikul töö- või teenistussuhte lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt või viiviselt ning tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt.

Kõik eelloetletud hüvitised maksustatakse tulumaksuga ja deklareeritakse maksudeklaratsiooni TSD lisal 1, näidates väljamakseliigi koodiks 13 või lisal 2 artikli 15a või 19a all.

Juhime tähelepanu eelnimetatud väljamaksete töötuskindlustusmaksega ja sotsiaalmaksuga maksustamise erisustele: sotsiaalmaksuga ei maksustata tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud hüvitisi, hüvitised töö- või teenistussuhte lõpetamisel (ka ebaseaduslikul) aga maksustatakse sotsiaalmaksuga.

Lisainformatsiooni saamiseks on võimalik pöörduda elukohajärgsesse MTA teenindusbüroosse või küsida infot telefonil 8800812 või e-posti aadressil This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it..

Lugupidamisega

Priit Rum
Maksu- ja Tolliamet
Kommunikatsiooniosakonna juhataja kt
Telefon: 676 2969; 502 0786
E-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

Published: 25 November 2008

• Eesti Päevaleht
• Töö- ja puhkeaja seadus

Üle­tun­nid, ala­ti­ne kät­te­saa­da­vus, tii­mi oo­tu­sed, ju­ha­tu­se sur­ve – kõige suu­re­ma ris­ki­te­gu­ri­ga lä­bipõle­missünd­roo­mi hai­ges­tu­jad on üle­mu­sed.

Ju­hid, kes tee­vad ko­gu oma töö et­tevõttes, tun­ne­vad nä­da­lalõpus, et on täie­li­kult kur­na­tud, lau­sa hai­ged. Sel­le tõeni jõudis pro­fes­sor Tom Red­man Dur­ham Bu­si­ness Sc­hoo­list. Kes vee­dab osa töönä­da­last ko­du­kon­to­ris, sääs­tab oma ter­vist – lä­bipõle­mi­soht vä­he­neb 48 prot­sen­dilt kol­me­ni.

Põhjus­te­na on loet­le­tud järg­mist: lan­geb ära fir­ma­si­se­ne gru­pi­sur­ve, paind­lik töö­ta­mi­ne lu­bab pa­re­mat ta­sa­kaa­lu töö ja pe­ree­lu va­hel ning ta­ju­tak­se vas­tu­tust en­da ees, mil­le­ga kas­vab ra­hu­lo­lu.

Nen­de ee­lis­te nau­ti­mi­seks peab aga ko­dus töö­ta­mi­ne ole­ma et­tevõttes sel­gelt tun­nus­ta­tud. Ini­me­sed, kes har­ras­ta­vad sel­list töö­ta­mist il­ma suu­na­va ees­ku­ju­ta töö­pos­til, kan­na­ta­vad sa­ge­da­mi­ni lä­bipõle­mi­se all – süda­me­tun­nis­tus­pii­nad te­ki­ta­vad st­res­si.

www.vital.de

Published: 25 November 2008

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Meeli Miidla-Vanatalu
tööinspektor-jurist

Tö­öand­jad ka­su­ta­vad ini­mes­te keh­va sea­du­se­tund­mist kurjasti enda kasuks ära.

Kõik mär­gid näi­ta­vad, et tö­ö-and­ja hak­kab et­tevõtte te­ge­vust lõpe­ta­ma, kui­gi töö­ta­ja­te­le po­le sel­lest mi­da­gi rää­gi­tud. Tööd on se­ni­sest vä­hem ja ju­ba müüak­se et­tevõtte va­ra. Oma küsi­mus­te­le saa­vad töö­ta­jad vas­tu­seks: „Po­le teie asi.” Sel­li­se si­su­ga kõne­sid tu­leb mu­re­li­kelt ini­mes­telt tö­öins­pekt­sioo­ni in­fo­te­le­fo­ni­le prae­gu pal­ju. Na­gu neid­ki, kus kur­de­tak­se, et tö­öand­ja he­lis­tas ko­ju ja pa­lus mit­te enam töö­le tul­la. Sest tööd po­le an­da. Muid sel­gi­tu­si ta­va­li­selt ei li­sa­ta, kuid vih­ja­tak­se, et võiks esi­ta­da lah­ku­mi­sa­val­du­se. Kui­das peaks töö­ta­ja kir­jel­da­tud olu­kor­da­des toi­mi­ma?

Olukord nr 1

Tö­öand­ja te­le­fo­nikõne pea­le pä­ris kind­las­ti ko­ju jää­da ei to­hi. Har­vad po­le juh­tu­mid, kus tö­ö-and­ja on ära ka­su­ta­nud töö­ta­ja tead­ma­tust ja mää­ra­nud tal­le dist­sip­li­naar­ka­ris­tu­se töö­ko­hus­tus­te rik­ku­mi­se eest (nn töö­luus) ning lõpe­ta­nud töö­le­pin­gu. Vaa­ta­ma­ta üle­mu­se pal­ve­le töö­le mit­te tul­la peab se­da siis­ki te­ge­ma. Kui üle­mus pal­vet kor­dab, peab te­malt nõud­ma kir­ja­lik­ku sel­gi­tust sel­le koh­ta, kui kaua töö­sei­sak kes­tab. Sest tö­ö-and­ja on ko­hus­ta­tud töö­ta­ja­le sel­li­ses olu­kor­ras ko­dus vii­bi­tud aja eest pal­ka maks­ma. Ju­hul, kui tö­öand­ja pa­kub töö aju­ti­se puu­du­mi­se tõttu töö­ta­ja­le või-ma­lust puh­ata, tu­leb see­gi et­te-näh­tud kor­ras vor­mis­ta­da. Kui tö­öand­jal tööd pak­ku­da ei ole, saab se­da vaa­del­da tö­ö-and­ja­pool­se töö­le­pin­gu tin­gi­mus­te rik­ku­mi­se­na ja töö­ta­jal on õigus nõuda töö­le­pin­gu lõpe­ta­mist töö­le­pin­gu sea­du­se pa­rag­rah­vi 82 alu­sel.

Olukord nr 2

Töö­le­pin­gu sea­du­se pa­rag­rah­vi 42 punk­ti 4 ko­ha­selt pea­vad töö­le­pin­gu poo­led ole­ma tei­ne­tei­se vastu vii­sa­kad. Ele­men­taar­ne vii­sa­kus on ka see, kui tö­öand­ja tea­tab töö­ta­ja­le õigel ajal, mil­li­ne on olu­kord et­tevõttes ja mis meet­meid tö­ö-and­ja töö­ta­ja­te suh­tes ka­van­dab. Usal­dus­lik ja õigeaeg­ne tea­vi­ta­mi­ne hoiab ära et­tevõtte si­sek­lii­mat kah­jus­ta­va in­fomüra ning kuu­lu­ju­tud. Töö­ta­ja­te jaoks on olu­kord sood­sam seal, kus on va­li­tud töö­ta­ja­te usal­du­si­sik või te­gut­seb ame­tiühing. Sest usal­du­si­si­ku in­for­mee­ri­mi­ne on tööand­ja sea­du­sest tu­le­nev ko­hus­tus ja sel­le järele valvab riik-likult tö­öins­pekt­sioon. Sel­le nõude rik­ku­mi­se eest saab tö­ö-and­jat ka­ris­ta­da ra­hat­rah­vi­ga ku­ni 50 000 kroo­ni. Keh­tiv töö­le­pin­gu sea­dus ko­hus­tab tö­öand­jat töö­ta­jaid in­for­mee­ri­ma ai­nult töö­le­pin­gu­te kol­lek­tiiv­se lõpe­ta­mi­se kor­ral. See tä­hen­dab, et töö­le­pin­gu­te lõpe­ta­mi­ne toi­mub 30 päe­va jook­sul sea­du­ses näi­da­tud hul­ga töö­ta­ja­te­ga.

Siis on tö­öand­ja ko­hus­ta­tud töö­ta­ja­te­le kir­ja­li­kult tea­da and­ma järg­mis­test as­jao­lu­dest:
1) töö­le­pin­gu­te kol­lek­tiiv­se lõpe­ta­mi­se põhju­sed;
2) töö­ta­jad, kel­le­ga ka­vat­se­tak­se töö­le­pin­gud lõpe­ta­da (ni­med, arv ja va­li­kuk­ri­tee­riu­mid);
3) töö­ta­ja­te üldarv et­tevõttes tea­ta­mi­se het­kel;
4) aja­va­he­mik, mil­le jook­sul ka­vat­se­tak­se töö­le­pin­gud lõpe­ta­da;
5) töö­ta­ja­te­le hüvi­ti­se ar­vu­ta­mi­se ja maks­mi­se alu­sed.

Tea­vi­ta­mi­ne peab toi­mu­ma kind­las­ti en­ne kir­ja­li­ke koon­da­mis­tea­tis­te üleand­mist. Sa­mal ajal on igal töö­ta­jal ala­ti õigus pöör­du­da nii suu­li­se kui ka kir­ja­li­ku pä­rin­gu­ga tö­öand­ja poo­le, et saa­da sel­gi­tu­si et­tevõttes toi­mu­va koh­ta. Pä­rin­gus tu­leb ära näi­data, mis ajaks ta tö­öand­jalt vas­tust oo­tab.

Published: 25 November 2008

• Postimees
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Firma, kus töötasin, vist likvideeritakse, st pole kindel, kas müüakse maha või läheb pankrotti. Ühel reedesel päeval öeldi, et esmaspäeval ära enam tule, palka maksta ei saa. Istun nüüd novembri algusest kodus, nagu öeldi, oktoobri palka pole saanud. Otsin ka uut tööd, kuigi mul on leping vanas kohas olemas. Ühtegi ametlikku kirjalikku teadet oma töösuhte kohta pole ma saanud. Kuidas toimida? Kas peaksin saama sealt mingit raha või ei? Mis edasi?

Niina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja:

Olukord, kus tööandja saadab töötajad koju tööd ootama, on viimastele äärmiselt ebasoodne. Sageli ei teavitata inimesi, kui kaua nad peaksid kodus istuma ja kas neile makstakse selle aja eest palka.

Tööandja paraku ei taha või ei oska sellises olukorras tegutseda ja otsust vastu võtta. Seadus annab tööandjale võimaluse töö või tellimuste ajutisel vähenemisel kehtestada kas osaline tööaeg, makstes vähemalt 60 protsenti palgast, või saata töötajad osatasulisele puhkusele, makstes puhkusetasu mitte vähem kui 60 protsenti palga alammäärast.

Töötingimuste selline muutmine nõuab töötajatele vähemalt kahenädalast etteteatamist ja nii töötajate kui tööinspektori nõusolekut. Kuid ka kodus istumise korral on tööandja kohustatud maksma vähemalt töölepingus kokku lepitud palka. Maksmata jätmisel on töötajal õigus esitada nõue töövaidlusorganile.

Töötaja esitas lahkumisavalduse omal algatusel kuu aega enne töölepingu lõpetamist. Nüüd, nädal enne töölepingu lõpetamist, soovib ta avalduse tagasi võtta. Uus töötaja on end vanast kohast meile tööle asumiseks lahti võtnud. Kuidas toimida?

Töösuhte lõpetamine on tõsine küsimus, millesse ei saa suhtuda kergekäeliselt. Töölepingu lõpetamisest etteteatamine on töötaja tahtavaldus, mille tööandja võtab aluseks ja hakkab tegema toiminguid, et vabanevat töökohta täita. Sellest tulenevalt ütleb ka seadus, et lahkumisavalduse andmisest ei ole töötajal hiljem õigus loobuda ehk seda tagasi võtta.

Lahkumisavalduse tagasivõtmine on lubatud üksnes tööandja nõusolekul. Kui tööandja ei nõustu töötaja tööle jäämisega, lõpetatakse tööleping etteteatamise tähtaja saabumisel ja tööandjal on võimalus võtta tööle uus inimene.