Articles
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) soovitab töötajail mitte nõustuda kergekäeliselt töötingimuste halvendamisega, eelkõige palga vähendamisega, mida tööandjad püüavad peale suruda halvale majandusolukorrale viidates.
Üha sagedamini seatakse töötajad Eesti ettevõtetes eksitava valiku ette nõustu palga vähendamisega või kirjuta lahkumisavaldus! Kui töötaja ei tea oma seaduslikke õigusi ja pelgab töötuks jäämist, võibki ta tööandjale järele anda ja leppida madalama töötasuga.
Seadus keelab tööandjal ühepoolselt halvendada töölepingu tingimusi, sh vähendada palka. Kui tööandja seadust rikub, on töölepingu seaduse paragrahv 82 kohaselt töötajal õigus tööleping üles öelda 5-päevase etteteatamisega ning tööandja on kohustatud maksma töötajale kahe kuu keskmise palga töölepingu lõpetamise hüvitisena. Oma õiguste eest seismiseks peab neid hästi teadma, ütles EAKLi esimees Harri Taliga. Kui töötaja tunneb, et teadmisi tööalastest õigustest napib, tasub nõu küsida ettevõtte ametiühingust.
Sagenenud on ka töötajate saatmine osaliselt tasustatavale puhkusele, mille jooksul tööandja maksab töötajale 60% alampalgast. EAKL on viimastel aastatel korduvalt teinud valitsusele ettepanekuid muuta seadust ning käsitleda neid juhtumeid töötusena. Nn sundpuhkusele saadetud töötajatele tuleks hüvitisi maksta töötukassa tööandjate sihtfondist, nii jääks ettevõtetele rohkem raha oma tegevuse ümberkorraldamiseks muutunud majandusolukorras.
Sisuliselt on tegemist lühiajalise töötusega see tähendab riskiga, mille kaitseks töötuskindlustus omal ajal just loodi, rõhutas ametiühingujuht. Saabunud majanduslangus tõestab veenvalt meie ettepanekute asjakohasust.
EAKL on ühtlasi seisukohal, et Eesti riigil tasuks järgida arenenud riikide eeskuju ja töötada välja meetmed, mis aitaksid lahendada nende inimeste probleeme, kes sissetulekute vähenemisel satuvad raskustesse eluasemelaenu tagasimaksmisel pankadele.
Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800
EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00
Helve Toomla
jurist
Avaliku teenistuse seadus ütleb, et koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus esmalt teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel.
Põhikohaga ametnikest omakorda on eelisõigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Võrdsete teenistusalaste näitajate korral aga eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaa või kellel on ülalpeetavaid. Kas teenistuja, kes on võetud lapsehoolduspuhkusel oleva teenistuja asemele, asub põhikohal või asenduskohal ja kas niisugusel juhul koondatakse lapsehoolduspuhkusel olija ametikoht või asendaja ametikoht? Kuidas tõendada paremaid teenistusalaseid näitajaid ja mida nende all mõeldakse?
Avaliku teenistuse seaduse (ATS) vastuvõtmise ajal kehtis võimalus töötada ametiasutuses piiratud tingimustel kohakaasluse alusel. Selle järgi nimetatigi teenistujaid kohakaaslasteks (nende põhikoht oli kusagil mujal) ja põhikohaga teenistujateks. See jaotus kaotas mõtte siis, kui seadustest kadus kohakaasluse mõiste. Järelikult on nüüd kõik töötajad ja teenistujad, sh ka määratud ajaks tööle võetud, tööl põhikohaga. Seega on ATS-i § 116 lg 2 järgi koondamisel teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Ka ametnike ümberpaigutamise korral tuleb hinnata ametniku teadmisi ja töötulemusi, sest kõnealuse paragrahvi 4. lõikes seisab selgelt kirjas: ümberpaigutamine on lubatud üksnes juhul, kui ümberpaigutatava ametniku kvalifikatsioon ja teenistusalased näitajad on koondatavate näitajatega võrreldes paremad.
Lapsega eelisseisus
Lapsehoolduspuhkusel olijal ja tema asendajal on üks ja sama ametikoht, selle kadumisel võidakse mõlema teenistussuhe lõpetada. Kuna aga esimene kasvatab alla kolmeaastast last, ei saa teda enne lapse kolmeaastaseks saamist koondada. Asendaja võib koondada kohe pärast ametikohtade arvu vähendamist, teenistuse ümberkorraldamist või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamist, kui see toimub enne tema teenistussuhte tähtaja saabumist. Seda ikka eeldusel, et tema suhtes ei kehti koondamise aja piiranguid. Enne koondamist tuleb asutusel pakkuda koondatavale teist, talle sobivat tööd, kui sellist vaba kohta on. Teenistusalaseid näitajaid hindab asutuse juhtkond, eelkõige ametniku vahetu ülemus, kes võrdleb ametnike töötulemusi, kvalifikatsiooni, teadmisi, kogemusi, isikuomadusi jms. Üheks kriteeriumiks võivad olla näiteks viimase atesteerimise tulemused. Seejuures on ametnike võrdlemine teenistusalaste näitajate alusel võimalik võrreldavate näitajate olemasolul ning sarnaste teenistustingimuste korral nii on selgitanud riigikohtu halduskolleegium oma otsuses 3-3-1-45-00.
ATS ja koondamine
Tekstis viidatud seadusepügalad:
ATS-i § 116 lg 3 koondatavale ametnikule tuleb pakkuda võimalusel teist, talle sobivat tööd. Vt ka riigikohtu halduskolleegiumi otsuseid 3-3-1-14-00, 3-3-1-48-00 ja 3-3-1-5-05.
ATS-i § 116 lg 2 koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul.
ATS-i § 133 lg 2 enne lapse kolmeaastaseks saamist ei saa ametnikku koondada.
Marta Traks, e EURES Eesti juhtivspetsialist
Lootus välismaal tööd saada ei pruugi alati täituda, sest majandusolukord on mujalgi nigel. Praegu on suurem lootus piiri taga tööd leida IT-spetsialistil, kokal, hotelliteenindajal, mehaanikul, inseneril, metallitöötlejal ja haiglapersonalil. Näpunäiteid, mida välismaale tööle minnes silmas pidada, jagas Eve Kruusele EURES Eesti juhtivspetsialist Marta Traks.
1. Enne välismaale tööle suundumist koguge infot tingimuste kohta
Tutvuge põhjalikult konkreetse riigi elamis- ja töötingimustega. Asjakohast infot saab EURESe kodulehelt aadressil www.eures.ee. Sealt leiate ka kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide tööseadused, samuti nõuandeid, kuhu ja kelle poole pöörduda probleemide korral. Väga põhjalikult on selgitatud, kuidas ühes või teises riigis käib tööle võtmine.
Infot, millist tööjõudu kusagil vajatakse, leiate EURESe Euroopa portaalist http://eures.europa.eu.
Seal on üleval ka info kõikide Euroopa Liidu riikide tööpakkumistest koos tööandjate otsekontaktidega.
Kui saate Eestis töötuskindlustushüvitist, siis välismaale tööd otsima minnes on teil õigus sellele hüvitisele veel kolm kuud. Peate pöörduma tööturuametisse ja teavitama oma konsultanti kavatsusest välismaal tööd otsida. Teile väljastatakse vastav dokument, täpsema info leiab aadressilt www.tootukassa.ee.
---------------------------------------------------
2. Tehke endale kindlasti Euroopa ravikindlustuskaart
Euroopa ravikindlustuskaardi annab haigekassa, nende kodulehel www.haigekassa.ee on kogu selle taotlemiseks vajalik info. Euroopa ravikindlustuse kaarti on vaja välismaal viibimise alguses; kui teil on seal sõlmitud ametlik tööleping, on teil olemas ka vastava riigi ravi- ja sotsiaalkindlustus. Siis kehtivad teile samad tingimused, mis sama riigi kohalikule elanikule.
Kaarditaotlemisavalduse võib saata posti teel või interneti kaudu, kaart saadetakse teile koju. Haigekassa leheküljel on olemas riikide kaupa info, milliseid teenuseid selle kaardiga saab.
Soovitav on teha ka erakindlustus tööõnnetuse puhuks, seda saab Eestis vormistada mõnes rahvusvahelises kindlustusseltsis.
---------------------------------------------------
3. Eri maades esitatakse CV-le eri nõudeid
Sageli panevad inimesed CVdes vähe rõhku oma oskustele. Kirjutatakse pikalt tööandjatest, kelle juures ollakse tööl olnud, aga välismaal ei ütle need nimed üldjuhul mitte midagi. Rohkem on vaja selgitada, mida te reaalselt teha oskate.
Väga hea, kui lisate CV-le ka foto, see on tähtis just lõunapoolsetes riikides tööle kandideerides. Soome tööle kandideerides piisab ühest A4 pikkusest CVst, Saksamaal aktsepteeritakse CVd, mille pikkus on kolm A4 lehekülge. CVde näidised kõikides Euroopa Liidu keeltes leiab aadressilt www.europassikeskus.ee.
Kindlasti on oluline esile tuua oma haridust tõendav dokument. Kui Põhjamaades rõhutakse rohkem töökogemusele, siis näiteks Prantsusmaal, veitsis ja Itaalias vaadatakse eeskätt diplomit.
Eestis tegeleb kutsekvalifikatsioonide tunnistustega Enic-Narici keskus, sealt saab infot, millises riigis millist diplomit aktsepteeritakse.
Kindlasti peaks töölepinguga enne selle allkirjastamist põhjalikult tutvuma, vajadusel laske see tõlkida. Kui leping on sõlmitud välisriigi tööandjaga, lähtutakse ka sealse maa seadustest, nii et kui tekib probleem, on soovitav ühendust võtta selle riigi EURESe nõustajaga, kus te töötate. Nõustajate kontaktid leiate EURESe Euroopa portaalist.
---------------------------------------------------
4. Töövahendusteenused on Eestis tasuta
Neil, kes tahavad kasutada tööjõurendi- või töövahendusfirma teenust, tasub silmas pidada, et Eestis on töövahendusteenus tasuta. Paraku eksivad mitmed firmad selle seaduse vastu, ja nagu sellest veel vähe oleks lubavad väga palju, tegelikku tööd aga ei paku. Et mitte petta saada, tuleks kahtluste korral ühendust võtta EURESe töötajatega või siis vaadata sotsiaalministeeriumi kodulehelt nimekirja firmadest, kellel on vastav litsents.
Aastast 2006 ei pea enam litsentsi taotlema, küll aga peavad kõik firmad ennast registreerima. Kas teid huvitaval firmal on töövahendus tegevusena kirjas, saab vaadata majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt www.mkm.ee. Tööjõurendifirmade kaudu tööle suunduvate inimeste lepingud sõlmitakse nende firmadega Eestis, lähtudes Eesti seadustest. Kui tekib mõni probleem, tuleb pöörduda Eesti, mitte mõne välismaa tööinspektsiooni poole.
Vahendusfirma peab maksma ka sotsiaalkindlustusmaksu. Kas seda on tõepoolest tehtud, saate vaadata maksuameti kodulehelt. Kui firmal on võlad, tasub seda võtta ohusignaalina.
Kas tööandja peab kompenseerima töö ajal ja töö huvides eraautoga tehtud sõidud, näiteks materjalide veo objektile?
Niina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja:
Töötaja võib anda nõusoleku kasutada isiklikku sõiduautot tööülesannete täitmiseks. Kui selline kokkulepe on olemas, hüvitatakse töötajale isikliku sõiduauto kasutamisega seotud kulud. Kulude hüvitamise tingimuste ja korra kohta soovitan lugeda valitsuse 14.07.2006. a määrusest nr 164.
Kas suulise kokkuleppe alusel võib tööle asuda?
Kehtiv õigus näeb ette kirjaliku töölepingu sõlmimise. Erandkorras võib tööle asuda suulise kokkuleppe alusel, kuid üksnes juhul, kui töösuhe ei kesta kauem kui kaks nädalat. Kui töösuhe ületab kaks nädalat, on kohustus sõlmida kirjalik leping.
Kärt Blumberg
Haigekassa eelarves haigutava ligi miljardikroonise augu lappimine eeldab kokkuhoidu ka töövõimetushüvitistelt. Ühe pääseteena näeb haigekassa võimalust jätta kaks-kolm haiguspäeva tööandja kanda.
"Ega me ei tervita sellist asja. Aga kui riigil on vaja kokku hoida, siis mõistlikul määral on ka firmad seda valmis toetama," kommenteeris Leiburi tegevdirektor Ants Promann võimalikku seadusemuudatust. Keerulisemaks teeb Promanni sõnul asja see, et ettevõtetel on järgmise aasta eelarved juba tehtud. Taoliste kulude kasvu puhul peaks olema etteteatamise aeg üks aasta.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=4152/uud_uudidx_415201 (originaalartikli viitelt).
Page 1414 of 1608
