Articles

Published: 11 November 2008

• Eesti Päevaleht
• Puhkuseseadus

Helve Toomla
jurist

•• Minu töölepingus on kirjas osaline tööaeg ja tunnipalk. Õpin töö kõrvalt ja olen sunnitud aastas võtma kuus nädalat palgata puhkust. Kas on õige arvestada palgata puhkusel oldud aega keskmise palga arvutamisel? Nii tuleb mu keskmine palk ja seega ka korralise puhkuse tasu väiksem.

Ei ole õige. Nii puh­ku­se­ta­su kui ka kesk­mi­se pal­ga ar­vu­ta­mi­se kor­ra ko­ha­selt vä­hen­da­tak­se ar­vu­tus­pe­rioo­di päe­va­de ar­vu nen­de päe­va­de võrra, mil töö- või tee­nis­tus­su­he oli pea­tu­nud ning mil­le eest töö­ta­ja­le pal­ka ei ar­ves­ta­tud. Pal­ga­ta puh­ku­se aeg tu­leb kesk­mi­se pal­ga ja puh­ku­se päe­va­ta­su ar­vu­ta­mi­sel väl­ja jät­ta. Pal­ga­ta puh­kus kesk­mist pal­ka ega puh­ku­se­ta­su ei vä­hen­da.

•• Kas inimesel, kellele on määratud töövõimetuspension (60%), on õigus võtta puhkus välja temale sobival ajal ja kõik ühes osas (35 kalendripäeva)? Või peab arvestama tööandja soove?

Töövõime­tus­pen­sionä­ril on õigus saa­da puh­kust oma va­li­tud ajal ai­nult sel ju­hul, kui ta on töövõime osa­li­selt kao­ta­nud töö­ga seo­tud ter­vi­se­kah­jus­tu­se (tööõnne­tus, kut­se­hai­gus) tõttu, mui­du mit­te. Õi­gus saa­da puh­kust töö­ta­ja soo­vi­tud ajal ei tä­hen­da se­da, et ta võib mis ta­hes ajal puh­ku­se­le jää­da. Tö­öand­ja­le tu­leb ka sel ju­hul oma puh­ku­sea­ja soo­vist tea­ta­da ju­ba puh­kus­te aja­ka­va koos­ta­mi­sel hil­je­malt jaa­nua­ris. Siis peab tö­öand­ja se­da soo­vi ka ar­ves­ta­ma. Kui töö­ta­ja, ol­gu ta töövõime­tus­pen­sionär või mit­te, soo­vib ko­gu oma puh­kust kor­ra­ga ka­su­ta­da, peab tö­öand­ja sel­le ka and­ma. Osa­deks saab puh­kust ja­ga­da ai­nult pool­te kok­ku­lep­pel, tö­öand­ja ei to­hi se­da ühe­pool­selt te­ha.

Published: 11 November 2008

• Postimees
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Kuidas peaks olema koostatud tööpakkumiskuulutus, et see tähelepanu köidaks? Mida peaks töötajat otsides vältima, et mitte kahjustada ettevõtte mainet?

Sirje Tammiste, koolitaja, OÜ Sirje Tammiste Konsultatsioonibüroo:

Elu näitab, et muutes kuulutuse ülesehitust, kujundust või teksti, muutuvad ka kandidaadid, kes oma CV konkursile saadavad. Hästi koostatud kuulutus loob eeldused õigete inimeste kandideerimiseks.

Kuulutus peaks huvi tekitama just neis, keda enda hulka ootate. Mõelge:

• mida nad teada tahavad
• milline kuulutuse stiil köidab tähelepanu
• kellelt nad saaksid parima info – leidke see inimene

Mida kirjutada tööotsimiskuulutusse, sõltub sellest, keda otsite. Juhte otsides on oluline mastaapsus, omanikering, käive. Keskastmejuhid soovivad infot tootmisprotsessi, tehnoloogia, tehnika, inimeste, nende väljaõppe, kogemuste ja hulga kohta.

Lihtsamate tööde puhul on oluline saada teavet töökeskkonna, tehnika tänapäevasuse, väljaõppevõimaluste kohta. Pannes kuulutusse ettevõtte kodulehe aadressi, peaks sealt olema võimalik leida ka olulist infot ettevõtte kohta.

Kirjeldades kandidaadile esitatavaid ootusi, on hea kasutada antud ametikohale omast sõnavara. Oluline on leida neid külgi, mis on määravad just antud ametikohal.

Kui eeldatakse väga head võõrkeele valdamist, siis peaks see kindlasti ka töös kasutust leidma, vastasel juhul võib tööle võetud hea keeleoskaja pettuda. Kui lubame arenguvõimalusi, peaks olema teada, millises suunas areng toimub.

Sageli on areng seotud teadmiste suurenemise ning kogemuste kasvuga, inimesed aga mõtlevad, et jutt käib karjäärist.

Kuulutuses märgitud kontaktisik peaks olema inimene, kes oskab tööst ja firmast rääkida. Kui pakkumisest huvitatud inimene soovib lisainfot töötingimuste, töökorralduse jms kohta, peab kontaktisik oskama sellest põhjalikult rääkida. Usaldust tekitab, kui on teada kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, samuti see, kas ta on eestööline, tootmisjuht või firma juht.

Kui kuulutuses on avaldatud telefoninumber, peab keegi ka kõne vastu võtma. Lõunatunnid, puhkused, koosolekud, komandeeringud – ikka tuleb ette, et kontaktisik ei saa telefonile vastata. Aga telefoni saab ju ümber suunata.

Näiteid elust

Kontaktisikuks on pandud osakond. Helistaja kuuleb vastuvõtja hõiget: kes meil selle otsinguga tegeleb? Seejärel ebamäärane vastus: see inimene on vist hetkel väljas. Kõik.

Telefoni vastuvõtja ütleb, et see, kes asjast teab, on paar nädalat puhkusel.

Otsitakse turundusjuhti, kellel võib olla nii keskharidus kui ka erialane kõrgem haridus.

Väga hea keeleoskuse vajaduse kohta öeldakse – iial ei tea, millal seda vaja läheb. (PM)

Published: 11 November 2008

• Eesti Päevaleht

Vahur Murutar
SELF II koolitaja

Sa­ge­li rää­gi­tak­se, et:

•• suh­ted kol­lee­gi­de­ga mõju­ta­vad olu­li­selt tö­öa­last mo­ti­vat­sioo­ni, te­ha­taht­mist, ra­hu­lo­lu töö­ga;

••töö­le tul­lak­se töö pä­rast, ära min­nak­se su­he­te pä­rast (eri­ti sa­ge­li ju­hi–al­lu­va hal­ba­de su­he­te pä­rast);

•• kui tööd on vä­he, ha­ka­tak­se iga­vu­sest teis­te vas­tu int­ri­gee­ri­ma;

•• kui ajad on ras­ked ja muu­tu­si pal­ju, siis töö­suh­ted pin­ges­tu­vad.

Psühho­loo­gid li­sa­vad eel­too­du­le väi­te, et ini­me­ne kal­dub tööl ku­jun­da­ma sa­ma­laad­seid suh­teid, na­gu need olid tal lap­sepõlves tal­le olu­lis­te ini­mes­te­ga.

Ma­jan­dus­li­kult edu­ka­tel, la­he­da­tel ae­ga­del po­le lä­hi­suh­teid, emot­sio­naal­set seo­tust ja as­ja­dest ot­se­ko­he­selt rää­ki­mist tööl õigu­poo­lest va­ja. Vä­ga tu­le­mus­lik võib ol­la ka omaet­te rügav või olu­sid ja tei­si ära ka­su­tav üksiküri­ta­ja.

Hal­ba­del ae­ga­del on olu­kord kee­ru­li­sem. Ühelt poolt on se­ni­sest enam va­ja kon­ku­ree­ri­da, en­nast näi­da­ta, sil­ma pais­ta, oma kom­pe­tent­sust suu­ren­da­da ja tões­ta­da.

Tei­salt muu­tub ülitäht­saks kaas­las­te toe­tus, võima­lus oma mõtteid ja tun­deid ja­ga­da, aru­saa­ma het­keo­lu­kor­rast kont­rol­li­da. Kok­ku­puu­te­punk­te te­kib juur­de, näi­teks on va­ja oo­ta­ma­tuid üle­san­deid täi­ta, tööd ümber ja­ga­da, üks­teist abis­ta­da. Suht­le­mi­ne kol­lee­gi­de­ga peaks muu­tu­ma ti­he­da­maks, üks­tei­se tund­mi­ne ja ar­ves­ta­mi­ne suu­re­maks.

Ja sa­mal ajal on üha olu­li­sem öel­da ka eba­meel­di­vaid as­ju: pan­na pii­re („ma ei ta­ha sel­list tööd te­ha”, „ma ei nõus­tu sel­lis­te tin­gi­mus­te­ga”), an­da ne­ga­tiiv­set ta­ga­si­si­det ja tea­ta­da eba­meel­di­vaid uu­di­seid (pal­ga külmu­ta­mi­sed, koon­da­mi­sed jne). Kõik see nõuab olu­li­selt suu­re­mat isik­sus­lik­ku küpsust ja edu­ka­mat suht­le­mist kui ma­jan­du­se õit­sen­gu ajal.

Praktilisi soovitusi

Ümb­rit­se­vat ma­jan­du­so­lu­kor­da eri­ti muu­ta ei saa, te­ge­le­da saab ene­se aren­da­mi­se­ga, seal­hul­gas oma suh­tu­mi­se ümber­ku­jun­da­mi­se­ga. Tead­li­kult saab suh­teid ku­jun­da­da.

Vi­let­sal ju­hul võib ai­da­ta töö-and­ja ja/või klien­ti­de ki­ru­mi­ne, üks­teist emot­sio­naal­selt toe­ta­va­te „pad­jak­lu­bi­de” loo­mi­ne jmt.

Pi­ke­ma aja jook­sul viib see tee mõist­ma­tu­se­ni klien­ti­de või fir­ma eesmär­ki­de suh­tes, küüni­li­su­se­ni, lä­bipõle­mi­se­ni. Ehk liht­salt öel­des: see po­le vää­ri­kas.

Pa­re­mal ju­hul on võima­lik aren­da­da ja tead­li­kult ka­su­ta­da oma sot­siaal­seid os­ku­si ning:

•• ras­ku­si ja vas­tuo­lu­sid mär­ga­ta, mit­te ig­no­ree­ri­da;

•• oma pin­geid maan­da­da ja oma äre­vu­sest tin­gi­tud ime­li­ku käi­tu­mi­se üle naer­da;

•• en­nast keh­tes­ta­da, au­salt oma võima­lus­test ja va­ja­dus­test tea­da an­da;

•• püüda tei­si mõis­ta ja ar­ves­ta­da;

•• ol­la orien­tee­ri­tud la­hen­dus­te­le, pak­ku­da võima­lu­se kor­ral kõiki ra­hul­da­vaid va­rian­te prob­lee­mi­de­ga toi­me­tu­le­kuks;

•• ol­la jõudumöö­da kaas­las­te­le toeks, ära­kuu­la­jaks, ju­hen­da­jaks, mõte­te pee­gel­da­jaks;

•• nau­ti­da kaas­las­te­ga koos ole­mist (sel­met mu­ret­se­mi­se­le kes­ken­du­da);

•• tun­da ära ma­ni­pu­lat­sioo­ne ja nei­le sel­gelt vas­ta­ta;

•• luua ka tööl sõbra­suh­teid.

Published: 09 November 2008

• Tööinspektsioon
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam ütles "Aeg luubile", et tööandjad üritavad sageli koondamishüvitiste maksmisest pääseda.

"Aegajalt tuleb ette juhtumeid, kus töötajad koju saadetakse ning hiljem töölt puudumise tõttu vallandatakse," selgitas Siitam viidates Paldiski ettevõtte Bell Boatsi töötajate juhtumile. Ettevõte saatis töötajad koju, kuid hiljem väitis tööandja, et võib töötajad tööle mitteilmumise tõttu vallandada.

Niisuguses olukorras töötajal soovitaks Siitam pöörduda töövaidluskomisjoni poole.

Kõige levinum viis koondamishüvitistest maksmise vältimiseks on Siitami sõnul see, et sunnitakse töötajat lahkumisavaldust kirjutama. "Siin on ähvardusi, näiteks et töötaja ei saa lahkumisavalduse kirjutamata jätmisel maakonnas või linnas tööd," selgitas ta.

Tema sõnul tuleks olla ettevaatlik ka siis, kui tööandja pakub töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel, kuna reeglina makstakse siis hüvitiseks väiksemat summat, kui koondamise puhul saaks. Lisaks ei saa inimene siis pöörduda ka töötukassasse.

Toimetas Merili Nael