Articles
Alates 2008. aasta 1. jaanuarist alaneb tulumaksumäär 21 protsendile, uueks maksuvaba tulu määraks saab 2250 krooni kuus, uus aasta toob ka täiendava maksuvaba tulu lapsevanemale ning FIE-ks registreeritud metsakinnistute omanikele.
Kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel kasutatakse väljamakse tegemise aastal ja kuus kehtivat maksumäära, olenemata sellest, millise perioodi eest väljamakset tehakse. Näiteks kui jaanuaris 2008 makstakse välja detsembrikuu palk, siis rakendatakse tulumaksu kinnipidamisel jaanuaris 2008 kehtivat maksumäära (21%). Füüsilise isiku tuludeklaratsioonis kasutatakse deklareeritaval aastal kehtinud maksumäära. Kui 2008. aastal esitatakse tuludeklaratsioon 2007. aasta eest ning selles rakendatakse 2007. aastal kehtinud maksuvaba tulu 2000 krooni aastas ja maksumäära 22%.
Kehtiva Tulumaksuseaduse kohaselt jätkub tulumaksu määra alanemine 2008. aastast kuni 2011. aastani, igal aastal 1% võrra. 2009. aastal on maksumäär 20%, 2010. aastal 19% ja 2011. aastast on maksumäär 18%. Residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu tõuseb 2008. aastast kuni 2011. aastani 3000 krooni võrra igal aastal.
Maksuhaldur tuletab juriidilistele isikutele meelde, et seoses tulumaksumäära alanemisega tuleb 2008. aastal tulumaksu arvutamiseks korrutada maksustatav summa 21/79-ga.
Eelmise aastaga võrreldes ei muutu töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse määrad. Seega on töötuskindlustusmakse määr tööandjale 0,3% ja kindlustatule 0,6%, kohustusliku kogumispensioniga liitunud isiku endapoolse panuse osa jätkuvalt 2% brutopalgast.
Last ülalpidav isik, tavaliselt lapsevanem, saab alates 2008. aasta tuludeklaratsioonist, mis esitatakse 2009. aasta kevadel, arvesse võtta täiendavat maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse (k.a) lapse kohta. Kui laps on ka ise tulu saanud, siis rakendub maksuvaba tulu määr lapse tulule ning lapsevanem saab arvesse võtta täiendavat maksuvaba tulu lapse tulu võrra vähem. Soodustust saab deklareerida vaid üks lapsevanem.
Lisaks FIE-ks registreeritud omatoodetud põllumajandussaaduste realiseerijatele saavad FIE-ks registreeritud metsakinnistute omanikud metsamaterjali müügist saadud tulust maksuvabana täiendavalt maha arvata kuni 45 000 krooni, mis arvestatakse samuti 2009. aastal esitatavate deklaratsioonide alusel. Täiendavat maksuvaba tulu saab arvesse võtta konkreetse tululiigi ulatuses. Metsamaterjaliks saab lugeda langetatud puud ja puutüve, samuti puutüve järkamisel saadud tüveosa.
Lugupidamisega
Priit Rum
Maksu- ja Tolliamet
Peaspetsialist meediasuhete alal
Telefon: 676 2969; 502 0786
E-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Helve Toomla,
jurist
Pedagoogina töötades oli mul õpetaja-metoodiku ametijärk. Praegu olen lapsehoolduspuhkusel ja sel ajal lõppes metoodiku ametijärgu kehtivuse aeg. Kas sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusel olek pikendab ametijärgu kehtivust?
Praktikas on pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord tekitanud vaidlusi just selle üle, kas lapsehoolduspuhkus peatab ametijärgu kehtivuse aja kulgemise. Minu arvates peatab. Põhjendan seda järgnevaga.
Haridusministri määrus, millega kõnealune kord on kehtestatud, ei saa muuta töölepingu seaduse (TLS) nõuet, mille kohaselt tööandjal ei ole õigust ühepoolselt muuta töölepingu tingimusi, sh palgatingimusi. Kui küsija töölepingus on näidatud ametijärguks õpetaja-metoodik ja sätestatud sellele vastav palk, peab ta pärast lapsehoolduspuhkust saama tagasi võimaluse töötada lepingutingimuste kohaselt.
Seda seisukohta toetab ka asja-olu, et lapsehoolduspuhkuse ajaks tööleping peatub, s.t töötaja on ajutiselt vaba kohustusest teha tööd ja tööandja vaba kohustusest kindlustada töötaja tööga.
Atesteerimisel antud ameti-järgule vastavat tööd saab pedagoog-metoodik teha viis aastat. Järelikult ei saa selle aja hulka arvata lapsehoolduspuhkuse aega, mil inimene ei töötanud. Atesteerimise eesmärk on eelnimetatud määruse järgi toetada pedagoogide arengut ja karjäärivõimalusi, hinnates perioodiliselt pedagoogi enese- ja välishindamise kaudu tema töö tulemuslikkust ja vastavust ametijärgule esitatavatele nõuetele.
Mis karjäärivõimalusest saab rääkida, kui arvame lapsehoolduspuhkuse aja ametijärgule vastava tööaja hulka?! Arvestades seejuures veel seda, et õpetaja ei saa kohe pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist uuesti atesteerimist taotleda, vaid tal tuleks enne veel vähemalt kolm aastat tulemuslikult pedagoogina töötada. Selline ametijärgu formaalne kehtivusaja rakendamine tähendaks selgelt lastetute pedagoogide eelistamist ehk ebavõrdset kohtlemist perekondlike kohustuste täitmise tõttu, mis on seadusega keelatud.
Helve Toomla,
jurist
Kas on õige küsida tööandjalt viivist, kui palk pole laekunud vastavaks kuupäevaks?
On küll. Juhul kui tööandja sellest keeldub, võib töötaja nõuda viivist töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Palgaseaduse § 35 kohaselt maksab tööandja töötajale palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise puhul iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud summast, s.t netopalgast. Viivisenõude aegumistähtaeg on neli kuud.
Kui töölepingus on kirjas, et töö tegemise koht on Eesti Vabariik, aga tegelikult Soome Vabariik, siis kas tööandjal on õigus küsida elamispinna eest raha? Ja kui suur on välislähetuse summa?
Kui töö tegemise kohaks on töölepingus näidatud Eesti, siis saab Soomes töötada töölähetuse alusel. Töölähetuse korral peab tööandja palgaseaduse § 27 alusel tagama keskmise palga ning hüvitama sõidukulud lähetuskohta ja tagasi, majutuskulud lähetuspaigas (kuludokumendi alusel, alammäär on 800 krooni ööpäevas) ning muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud. Välislähetuse korral makstakse teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest päevaraha vähemalt 350 krooni päevas. Tulumaksuvabalt võib see summa olla kuni 500 krooni päevas.
Täpne päevaraha suurus tuleks juba enne lähetusse sõitu kokku leppida, soovitan lepingu vormistada kirjalikult.
Töölähetuse kulude hüvitus ja päevaraha ei ole palk, neid summasid ei arvestata keskmises palgas, puhkusetasus, haigusrahas ega mujal.
Küsija peaks tingimata hoolikalt uurima oma töölepingut, võib-olla on seal mingeid kokkuleppeid elamispinna kohta, kuid need ei tohi olla vastuolus seadusega.
Signe Kalberg
AS Rubla oli nõus maksma töötajale väärtuspalgaks ühekordset preemiat.
Eelmise aasta algul pöördus Tere AS-i töötaja Leida Lind kohtusse, sest tema meelest oli tööandja maksnud talle ettenähtust vähem väärtuspalka. Töötaja hinnangul jäi tal seetõttu 2002. aasta oktoobrist kuni 2006. aasta jaanuarini saamata 114 069 krooni töötasu.
Tallinna Piimatööstuse AS-is kehtinud palgasüsteemi järgi koosnes töötaja töötasu põhipalgast ja väärtuspalgast. Põhipalgaks oli sellel ametikohal töötamise eest makstav minimaalne tasu, mis võeti palgaskaalalt ja mis ei kajastanud konkreetse töötaja omadusi. Väärtuspalk oli töötaja hindamise tulemustest sõltuv palgaosa ja kajastas töötaja individuaalseid omadusi.
Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni töövaidluskomisjon jättis Leida Linnu avalduse rahuldamata ja leidis, et töötaja nõue saada palka ja viivist on aegunud. Lind sai otsuse kätte 29. novembril 2005. Kuna ta polnud sellega nõus, otsustas ta pöörduda kohtusse sama töövaidluse lahendamiseks, kuid esitas haiguse tõttu hagi-avalduse Harju maakohtule ettenähtud tähtajast kolm nädalat hiljem.
Nii Harju maakohus kui ka Tallinna ringkonnakohus jättis Linnu hagi rahuldamata.
Tänavu mais pöördus Lind riigikohtu poole sooviga tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
Kuid kohtuteele tuli kiire lahendus, mis säästis nii kohtusüsteemi kui ka asjaosalisi uutest kuludest. Juulis esitasid vaidluse osapooled riigikohtule taotluse kinnitada nendevaheline kompromissleping ning lõpetada menetlus.
Töölepingu lisa
Kompromissi järgi oli AS Rubla (endise ärinimega Tere AS) nõus maksma Leida Linnule ühekordset preemiat 66 000 krooni ja muutma töölepingut ehk pooled vormistavad kokkulepitud tingimustel sellekohase muudatuse töölepingu lisana.
Linnu esindaja vandeadvokaat Tõnu Meidra ütlust mööda ei arvestanud kohtud sisuliselt aegumise kohaldamise ja menetluse ennistamise asjaolusid.
Ma isiklikult arvan, et kompromiss oli üllatus. Kompromissi sõlmimist ajas klient ise. Samas, kaaludes protsessi pikkust ja kulutusi õigusabile, oli see ka mõistlik, ütles Meidra. Õpetlikku on Meidra sõnul selles loos kindlasti: Olge normaalsed ja püüdke üksteisega hästi läbi saada. Või siis ärge jätke asju viimasele minutile.
Kokkulepe oli parim lahendus
Tere AS-i juhataja Ülo Kivine ütles, et tööandja ja töötaja on selle asja üle vaielnud aastaid.
Tööandja ei ole taganenud põhimõttelisest seisukohast, et ta on toiminud kogu vaidlusaluse aja õigesti.
Enne kompromissi tegemist ei saanud me töövaidluskomisjonis ega üheski kohtuastmes menetluse jooksul ebasobivat resultaati, seega ei olnud meil põhimõtteliselt midagi selle vastu, et riigikohus asja menetleks, selgitas Kivine.
Ta kinnitas, et kompromiss tööandja ja töötaja vahel ei tulnud raskelt ja tekkis nn kodurahu huvides, sest vaidlus oli kestnud aastaid.
Arvestades asjaolu, et tegemist oli isikuga, kellega töölepingu lõpetamise võimalusi seadus oluliselt piiras, ei olnud palju võimalusi peale kokkuleppe.
Ille Grün-Ots
Uuest aastast ei tohi tööandja laenu anda väiksema aastaintressiga kui viis protsenti.
Palgapäevani on kaks nädalat, aga rahakotis ulub tuul. Pangaarve on kah miinustes, krediitkaardiga sai just lapsele suusad ostetud. Appi! Mida teha? Kass on näljas ja naise kehakaal hakkab Aafrika näljahädalise klassi langema.
Nõukogude ajal oli asi nii sätitud, et said kaks korda kuus raamatupidaja juures sappa võtta: avansipäeval ja palgapäeval. Mõni leiab siiani, et oli praegusest parem süsteem: kui kõik raha korraga käes, tekib eufooria oh, kui palju pappi! ja sama eufooriliselt kulub see raha ka hästi ruttu ära. Kui jupikaupa tilgutati, oli justkui lihtsam majandada.
Tegelikult on kaks täiesti legaalset võimalust, kuidas rahahädas töötaja saab tööandja abil palgapäevani välja venitada: paluda avanssi või suurema summa saamiseks võtta firmast laenu.
Arno (35) oli võtnud pangalaenu uue kodu jaoks. Sissetulekud-väljaminekud olid viimase piiri peal balansis, aga ikka mingi 40 000 krooni jäi korteri sisustamisel puudu. Tarbimislaenud ja muu säärane kallis värk oleks eelarve lõhki ajanud. Küsiski mees siis tööandjalt ja oh imet, oldigi nõus! Eks need n-ö kuldsed käerauad olid töötad ju ikka vähemalt seni, kuni laen on tagasi makstud. Intress oli ligi kolm protsenti aastas, nii et sisuliselt oli protsendita laen ja sai kenasti tagasi makstud. Järgmisest aastast ei tohi alla viieprotsendise intressiga laenu anda, aga see on ka ülimalt soodus võrreldes 16-protsendise intressiga antavatest tarbimislaenudest-arvelduskrediidist, arvab Arno.
Samasuguste kuldsete käeraudade stiilis on ka praegu kindlustusfirmade pakutav investeerimiskindlustus, mille tööandja sõlmib töötaja kasuks. Sampo Lifeil on sobiva nimega teenus: Kuldsed Käed.
Kuldsed Käed
Asja iva on selles, et kui mõne teise kindlustusteenuse puhul (töötaja saab teoreetiliselt raha kasutada kohe esimese vajaduse korral) peab tööandja tasuma erisoodustusmaksu, siis Kuldsete Käte puhul makstakse töötajale kindlustussumma välja alles pärast lepingu lõppemist (näiteks viie aasta pärast) ning tööandja peab makse maksma alles siis. Kui töötaja peaks varem töölt lahkuma, ei saa ta tuhkagi, sest kindlustuslepingus on soodustatud isikuks märgitud tööandja ja kui töötaja n-ö alt veab, võib tööandja kasutada raha millekski muuks näiteks uue töötaja leidmiseks.
Pisikese õmblusfirma juht Mare ütleb, et tema annab nii avanssi kui ka laenu vaid erandkorras. Ma tean kõikvõimalikke seadusi ja määrusi, aga eelistan laenu anda n-ö omast taskust, mitte firma rahast. Selliseid juhuseid tuleb ette kõige rohkem kord kahe kuu kohta ja seda ka mõne üksiku inimese puhul. Kõike võib ju juhtuda: kellel suri isa ära, kellel mees joob, kes tegi autoga avarii Ja minu töötajad on üldjuhul niigi vaesed, kinnitab Mare.
Laenuintress kerkib
Seni kolm protsenti
Jaanuarist viis protsenti
Tööandjal on kogu aeg olnud õigus anda oma töötajale pisikese protsendiga laenu.
Rahandusministri selle aasta 3. septembri aasta määrusega nr 46 muudeti Tulumaksuseadusest tulenevate õigusaktide kinnitamine § 2.
Muudatus sätestab, et vastavalt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 punktile 6 loetakse erisoodustuseks töötajale laenu andmine intressiga alla viie protsendi aastas.
Kehtima hakkab uus intress 1. jaanuarist 2008.
Page 1444 of 1608
