Articles
Neenu Pavel
Tartumaa TI jurist
Kui tööandja ei saa pühade eel tööpäeva kolme tunni võrra lühendada, tuleb töötajale tööl oldud aeg kokkulepitud viisil kompenseerida.
Tööajakava alusel summeeritud tööajaarvestusega töötajatel sageli pühade eel töövahetust tegelikult ei lühendatagi - keegi ei pane kauplusi varem kinni ega kärbi haiglatöötaja, tuletõrjuja, politseiniku või bussijuhi 12 või 24tunnist tööpäeva.
Töösisekorraeeskirjas peab sellisel juhul olema näidatud, kuidas arvestatakse ja korvatakse töötajale neid lühendamata jäänud töövahetusi: kas neid võetakse kui erakorralisi ületunde, mis hüvitatakse samal kuul või vähendatakse arvestusperioodi üldist normtundide arvu.
Mõnedes firmades lühendatakse kõigi riigipühade eel töötajate tööpäeva pikkust tunni või paari võrra kas tööandja ühepoolse otsuse või kollektiivlepingu alusel.
Üheks selliseks kollektiivlepinguks on näiteks Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu üldtöökokkulepe, millele on antud laiendatud kohaldamine ning selle järgi lühendatakse töötaja tööpäeva pikkust ka ülejäänud riigipühade eel ühe tunni võrra.
Tööaja sellise lühendamisega ei tohi kaasneda palga vähenemine või palgatingimuste halvenemine.
Kuna palganõude aegumine on kolm aastat, tasub töötajatel oma töötunnid üle kontrollida ning saamatajäänud lisatasu välja nõuda.
Riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt.
Kui kasvõi üks tundki läheb töövahetusest riigipüha kuupäevale, on kogu vahetuse tasu vähemalt kahekordne.
Kui osa töötunde on õhtusel või öisel ajal, lisandub nende tundide eest veel harilik 10% või 20% lisatasu.
Töötaja soovil võib tööandja hüvitada riigipühal töötamist ka vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses, kuid seda ainult graafikuvälise töötamise korral, tasustades riigipühal tehtud tööd nagu tööd tavalisel tööpäeval.
Vajalik on hüvitamise viisis eelnevalt kokku leppida. Töösisekorraeeskiri peaks olema dokument, kust leiab vastuse, kuidas lühendamata töövahetusi hüvitatakse.
Kahekordne tasu
Vastavalt palgaseaduse paragrahvile 16 makstakse riigipühal tehtud töö eest vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt.
* Kaks võimalust saamatajäänud puhkeaja hüvitamiseks:
* ületunnitöö eest makstakse lisatasu vähemalt 50% töötaja tunnipalgamäärast;
* hüvitatakse vaba aja andmisega samas ulatuses arvestusperioodi kestel.
Allikas: palgaseadus N 14
Katrin Sarap
tööõigusbüroo Labour Consulting jurist
Kas pühad lähevad õppepuhkuse sisse? Sooviks võtta 10 päeva õppepuhkust alates 17. detsembrist. Kaua õppepuhkus kestab, kas 17.-29.12.2007? Kas tasu makstakse enne või peale õppepuhkust? Tööandja väitis, et pole kohustatud enne puhkusele minekut maksma. Asi lihtsalt selles, et mulle oleks oluline, et see toimuks ikka sel aastal, sest 2008 jaanuarist jään dekreeti ja emapalka hakatakse arvutama 2007. aasta järgi.
Täiskasvanute koolituse seaduse N 8 lg 2 kohaselt toimub puhkuse (õppepuhkuse) kestuse arvutamine puhkuseseaduses sätestatud korras. Puhkuseseaduse N 5 järgi arvutatakse puhkuse kestust kalendripäevades, mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Seega ka õppepuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Kui küsija soovib võtta 10 kalendripäeva õppepuhkust alates 17.12.2007, siis õppepuhkuse perioodiks ongi 17.12 kuni 29.12.2007.
Täiskasvantute koolituse seaduse paragrahvi 8 lõike 5 kohaselt säilitab tööandja töötajale tasemekoolituse ajaks keskmise töötasu. Seega õppepuhkuse ajal saadavat tasu ei saa käsitleda puhkusetasuna puhkuseseaduse mõistes ning seega ei kuulu ka kohaldamisele puhkusetasu maksmist käsitlev regulatsioon. Õppepuhkuse aja eest saadav tasu on töötajale säilitatav tasu, mille maksmisele kohaldub palga maksmise jaoks ettenähtud regulatsioon. Ehk sisuliselt saab õppepuhkusel olev töötaja õppepuhkuse ajal saadaoleva tasu koos makstava palgaga.
Juhul, kui palga maksmise kuupäev on jaanuaris 2008, aga küsija soovib õppepuhkuse tasu saada detsembris 2007 seoses nn emapalga arvutamisega, oleks see võimalik tööandja vastavasisulise vastutuleku korral.
Helve Toomla
ametiühingute jurist
Kas ka riigiteenistujatel, kellele on määratud töövõimetuspension, on õigus saada pikendatud puhkust?
Riigiteenistuja põhipuhkus on 35 kalendripäeva. Teie infost loeb välja, et töövõimetuspensioni saajate pikendatud puhkuseosa on seitse päeva.
Kuna tegemist ei ole seitsmepäevase lisapuhkusega, mis liidetaks põhipuhkusele, ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikule antakse juba pikendatud põhipuhkust 35 kalendripäeva, siis ei pikenda töövõimetuspensioni maksmise fakt ametniku puhkust.
Vastavalt puhkusetasu arvutamise korrale säilitatakse töötajale, kes viimase kuue kuu jooksul on saanud ainult põhipalka, kokkulepitud palk. On olnud arvamusi, et see kehtib sellisel juhul, kui töötaja põhipalk ei ole muutunud viimase kuue kuu jooksul. Kas see on nii? Kui näiteks töötaja põhipalka tõstetakse vahetult enne puhkusele jäämist, kas tal säilitatakse siis see uus kokkulepitud palk või arvestatakse sellisel juhul ikka päevatasu alusel puhkusetasu?
Puhkusetasu arvutamise korra järgi säilitatakse puhkusetasuna töötaja põhipalk, kui viimasel kuuel kuul maksta talle ainult põhipalka. Selle aja sees muudetud põhipalk jääb ikka põhipalgaks ning ei ole vajadust kasutada keskmise kalendripäeva arvestust. Tahtnuks määruseandja põhipalga muutumise puhul keskmise päevatasu arvestust kasutada, tulnuks see määruses ka täpselt näidata, kuid ei ole seda tehtud.
Kui töötaja põhipalka on vahetult enne puhkusele jäämist tõstetud, siis makstakse talle puhkusetasuks uus suurem põhipalk. Kui inimene jäi enne puhkust tööle näiteks osalise tööajaga ning põhipalk seetõttu vähenes, säilitatakse puhkusetasuks uus väiksem palk. Viimasel juhul võivad pooled küll töötajale soodsamates arvutustingimustes kokku leppida. Tööandja võib ka ühepoolselt sel juhul töötajale paremaid tingimusi rakendada.
Transpordi Ametiühingu esimees Peep Peterson soovitab alampalka teenivatel töötajatel algatada oma töölepingu muutmine ning taotleda endale tunnitasu maksmist.
Möödunud nädalal ametiühingute ja tööandjate vahel sõlmitud alampalga kokkulepe teeb vahet kuupalgalistel ja tunnipalgalistel töötajatel, teatas ametiühing.
Kui kuupalgaga töötaja saab järgmisel aastal 4350 krooni kuus, siis tunniarvestuse järgi sama palju tööd tehes oleks miinimumteenistuseks 4557 krooni.
«Madalapalgalisele inimesele on 200 krooni suur raha. Ligi viieprotsendilise palgavahe nimel tasub lasta end tunnipalgale üle viia, sest normtundide väljamaksmise kohustus on tööandjal nagunii,» ütles Peterson.
Petersoni hinnangul ei pruugi alampalga saajatel üksinda tegutsedes palgakorralduse muutmiseks piisavat mõjujõudu olla ning soovitas seepärast pöörduda abi saamiseks oma erialajärgse ametiühingu poole.
Niina Siitam, tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja:
Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Tööajanormis lepitakse kokku töölepingus.
Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel, v.a juhul, kui tööandjal on erakorraliste asjaolude (vääramatu jõud, vahetustöötaja tööle ilmumata jäämisel) tõttu õigus töötajat ühepoolse korraldusega ületunnitööle rakendada.
Ületunnitöö tegemiseks on ette nähtud piirnormid, mille kohaselt ei ole lubatud töötajat ületunnitööle rakendada üle nelja tunni päevas. Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi 4-kuulise arvestusperioodi jooksul.
Ületunnitöö piirnorme võib ületada olukorras, kus see on hädavajalik tootmisavarii tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks, tööandja vara hävimise ärahoidmine seoses õnnetusjuhtumi või tööseisakuga.
Lisaks võib töötajat tema nõusolekul rakendada täiendavalt ületunnitööle 200 tunni ulatuses aastas.
Seda tingimusel, et ületunnitööks ei sõlmita töötajaga vastavat kokkulepet, töötaja keeldumine ületunnitöö tegemisest ei tohi otseselt ega kaudselt kahjustada töötaja olukorda.
Täiendav ületunnitöö ei tohi tekitada üleväsimust ega kahjustada töötaja tervist.
Ületunnitööle on keelatud rakendada rasedat, alaealist ja töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega.
Page 1446 of 1608
