Articles
Helve Toomla, ametiühingute jurist
Töötan riigiasutuses juba kümme aastat. Eelmisel aastal jäin lapsehoolduspuhkusele ja minu asemele võeti uus inimene. Talle määratud töötasu erineb minu omast. Kas on õigus määrata asendajale kõrgem töötasu, kui mõlema inimese ametijuhend on ühesugune? Kas tööle tagasi minnes on ka minul õigus nõuda kõrgemat töötasu?
Ühesuguste tööülesannete täitmisel võivad palgad olla erinevad nii avalikus teenistuses kui ka töölepingu alusel töötavatel inimestel, kuna töö tegijad on erinevad oma oskuste, kvalifikatsiooni, kohusetundlikkuse, suhtlemisoskuse, töökogemuste ja palju muu poolest. Tööandja või asutus võib asendajale kõrgemat palka maksta, see ei ole keelatud. Pärast lapsehoolduspuhkuse lõppu võib ka küsija kõrgemat palka taotleda, kuid nõudeõigust üksnes selle tõttu, et asendaja töötasu oli kõrgem, tal ei ole.
Töötan töölepinguga riigiasutuses. Olen 65-aastane ja töötanud samas asutuses veidi üle kümne aasta. Kui mind vanuse tõttu koondatakse, siis mitu kuud peab mulle sellest ette teatama ja mitme kuu eest makstakse kompensatsiooni?
Töölepingu lõpetamine koondamise tõttu on üks lepingu lõpetamise alus, vanus teine. Koondamine on lubatud siis, kui väheneb töömaht, töö korraldatakse ümber või lõpeb töötaja töö mingil muul põhjusel. Sel juhul tuleb töötajale, kelle tööstaa tööandja juures on üle kümne aasta, eelseisvast koondamisest vähemalt neli kuud kirjalikult ette teatada.
Kui teatatakse vähem, tuleb tööandjal vähem teatatud aja eest maksta hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati.
Lisaks etteteatamistähtaja rikkumise hüvitusele tuleb sellise staaiga inimesele töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu maksta hüvituseks neli keskmist kuupalka.
Vanuse tõttu kellegi töölepingut enam lõpetada ei saa, sest see oleks töötaja diskrimineerimine ehk ebavõrdne kohtlemine vanuse tõttu. 8. veebruaril muutis riigikogu töölepingu seadust nii, et see töölepingu lõpetamise alus on nüüd kehtetu.
Kadri Lühiste, töötukassa nõunik
Kas vanemahüvitisest ehk emapalgast arvatakse töötuskindlustusmakse samuti maha? Kas kaotan lapsega kodus olles kindlustusstaais? Ehk nullib lapsega kodus olemine kogu eelneva staai?
Sarnaselt teiste riiklike toetustega ei peeta vanemahüvitiselt kinni töötuskindlustusmakset. Lapsega kodus olemine ei nulli varem kogutud töötuskindlustusstaai. Kui enne lapsehoolduspuhkusele jäämist olete töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakset näiteks kaks aastat, säilivad need kaks aastat kindlustusstaai. Küll ei teki vanemahüvitise saamise ajal kindlustusstaai juurde, sest kindlustusstaai arvestatakse ainult selle aja eest, mil kindlustatu on töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakset.
Kas soodus- ja vanaduspensioni saaja peab oma pensionist maksma töötuskindlustusmakset? Kas töötava pensionäri töötasust läheb maha ka töötuskindlustusmakse?
Töötuskindlustusmaksega on maksustatud ainult kindlustatu töötasu. Riiklikelt toetustelt ega pensionidelt, sealhulgas vanaduspensionilt ja soodustingimustel määratud vanaduspensionilt ei pea töötuskindlustusmakset tasuma.
Vanaduspensionieas töötaja ei ole töötuskindlustuse seaduse järgi kindlustatu. See tähendab, et juhul, kui vanaduspensioniikka jõudnud inimene töötab, ei pea tema töötasult maksma töötuskindlustusmakset ja tal puudub töötuks jäädes ka õigus töötuskindlustushüvitisele. Samuti ei ole kindlustatu töötaja, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension. Aga kui isikule on määratud soodustingimustel vanaduspension ja ta töötab, siis on ta kindlustatu ja tema töötasult tuleb maksta töötuskindlustusmakset kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni.
Mida tehakse minu palgast maha võetud kindlustusmaksega siis, kui ma enne vanaduspensionile jäämist ei jää töötuks? Kas saan selle endale?
Kui kindlustatu pole enne pensionile jäämist olnud töötu, ei maksta talle pensioniikka jõudes tema kindlustusmakseid tagasi, sest töötuskindlustus ei rajane kogumise, vaid solidaarsuse põhimõttel. See tähendab, et kõik töötajad tasuvad töötuskindlustusmakset ja töötuse risk on jagatud nende kõigi vahel, sest töötamise ajal on võimatu ette prognoosida, kas konkreetne inimene jääb töötuks või mitte. Need inimesed, kelle tööandjatel läheb paremini ja kes ei koge töötust, maksavad solidaarselt oma töötuskindlustusmaksest kinni nende inimeste hüvitised, kes kaotavad töö näiteks tööandja pankroti või koondamise tõttu.
Väikefirma seitse töötajat on tasunud oma töötasust töötuskindlustuse kindlustusmaksed 2005. aasta eest ja nad on seega kindlustuse subjektid. Millised on kindlustatud isikute töötuskindlustushüvitused töökoha koondamisel? Milline on hüvitis ettevõtte likvideerimisel?
Töötuskindlustuse seaduse järgi ei saa töötuks jäämise korral töötuskindlustushüvitist vaid siis, kui vallandamise põhjuseks on töö- või teenistuskohustuste rikkumine, usalduse kaotamine, vääritu või korruptiivne tegu, samuti kui töösuhe on lõpetatud poolte kokkuleppel või omal algatusel. Viimati mainitud juhtumil on siiski üks erand omal algatusel töösuhte lõpetamise korral on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui selle põhjuseks oli tööandjapoolne lepingutingimuste rikkumine. Kõigil teistel töösuhte lõpetamise juhtudel, ka töökoha koondamise või asutuse likvideerimise korral on õigus saada töötuskindlustushüvitist. Kuid hüvitise saamiseks peavad olema täidetud veel kaks põhitingimust: kindlustatu peab olema töötuna arvele võetud ja töötuna arvele võtmisele eelneva 24 kuu jooksul peab ta olema töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakset vähemalt 12 kuud.
Kui küsija ei pidanud silmas mitte töötuskindlustushüvitist, vaid töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise maksmist, siis seda on tema töötajatel töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral võimalik saada. Seitsme töötajaga ettevõtte puhul on tegemist kollektiivse ülesütlemisega, kui töökohtade koondamise või ettevõtte likvideerimise tõttu lõpetatakse töölepingud vähemalt viie töötajaga. Sel juhul maksab töötukassa koondatud töötajatele töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitist sõltuvalt nende pidevast tööstaaist antud tööandja juures ühe kuni kahe kuupalga ulatuses. Töötukassa makstava hüvitise võrra vähendab tööandja omalt poolt makstavat töölepingute kollektiivse lõpetamise hüvitist.
Helve Toomla, ametiühingute jurist
Töö kõrvalt õppimine nõuab pingutust, mida pisut leevandavad seadustega ettenähtud soodustused.
Täiskasvanute koolituse seadus (TKS) annab võimaluse vaidlusteks õppepuhkuste andmisel ning tasustamisel. TKS-is sätestatakse kolm koolituse liiki.
Tasemekoolitus on vastavas õppevormis või -mahus õppimine põhi- või keskkoolis, gümnaasiumis, kutseharidusasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis. Õigus õppepuhkusele on ainult neil (üli)õpilastel, kes omandava põhi- või üldkeskharidust õhtuses või kaugõppevormis, samuti eksternina; kutsekeskharidust põhihariduse baasil õhtuses või kaugõppevormis; kutsekeskharidust keskhariduse baasil osakoormusega või eksternina, enne 2004/05. õppeaastat õppima asunuile ka õhtuses või kaugõppevormis; kõrgharidust osakoormusega või eksternina, enne 2003/04. õppeaastat õppima asunuile ka kaugõppevormis.
Päevases õppevormis või täiskoormusega õppivad töötajad ei saa seadusele tuginedes õppepuhkust nõuda. Nemad peaksid tööandjaga juba tööle asumisel töölepingus kokku leppima, kui palju ja millistel tingimustel õppepuhkust antakse, kas ja kuidas selle aja eest tasutakse.
Täiskoormusega õpe tähendab seda, et üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekavast vähemalt 75 protsenti, osakoormusega õppes täidetakse õppekavast vähem kui 75 protsenti. Esimesel õppeaastal määrab üliõpilane ise oma koormuse, järgmistel õppeaastatel võib seda teha ülikool või kõrgkool.
TKS-is räägitakse küll veel akadeemilisest kraadist, kuid ülikooliseaduse kohaselt on kõrgharidus kolmeastmeline bakalaureuse,- magistri- ja doktoriaste. Seega hõlmab kõrgharidus kõiki astmeid ja TKS-is ettenähtud alustel antakse õppepuhkust ka magistri- või doktoriõppes õppijaile.
Õppepuhkust tuleb anda ka sellele õpilasele või üliõpilasele, kes õpib eriala, millel ta ei tööta ja millega tööandjal ei ole midagi ühist.
Tasemekoolituse jooksul antakse tasulist õppepuhkust, sõltumata sellest, millist haridust omandatakse, 30 kalendripäeva õppeaastas. Viimasel õppeaastal on õppuril võimalik saada õppe lõpetamiseks täiendavat õppepuhkust põhihariduse omandamisel 28 kalendripäeva; keskhariduse omandamisel 35 kalendripäeva; kõrghariduse omandamisel või bakalaureusekraadi kaitsmisel 42 kalendripäeva; magistri- ja doktoritöö kaitsmisel 49 kalendripäeva.
Lisaks nendele tasulistele õppepuhkustele on tööandja kohustatud õppeaastas andma töötajale tema soovil kuni seitse kalendripäeva palgata puhkust.
Igal õppeaastal säilitab tööandja õppepuhkuse ajaks töötasu kümneks päevaks. Ülejäänud õppepuhkuse päevadeks, sh täiendava õppepuhkuse ajaks õppe lõpetamisel, säilitatakse töötasu vähemalt kehtiva alampalga (tänavu on see 3000 kr kuus) ulatuses.
Tööalane koolitus on kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine ja täiendamine või ümberõpe kas töökohas või koolitusasutuses. Selle koolituse läbimist peab tõendama vastav tunnistus või tõend.
Tööalaseks koolituseks antakse TKS-i alusel töötaja soovil ja koolitusasutuse teatises näidatud ajal õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäevaks aastas ja selleks ajaks säilitatakse keskmine palk.
Vabahariduslik koolitus ei ole tavaliselt seotud tööga, seal käib töötaja oma erihuvides. Õppepuhkust on sel juhul võimalik saada vähemalt seitse kalendripäeva aastas, kuid seda ilma palgata, töötaja avalduse ja koolitusasutuse teatise alusel. TKS-is ei sätestata õppemaksu ja kursuste maksumuse tasumist, see vajab üldjuhul eraldi kokkulepet tööandjaga. Siinjuures tuleb siiski teada, et juhul kui tööandja muudab tööks vajalike kutseoskuste, sealhulgas riigikeele ja võõrkeelte oskuse nõudeid, on ta töölepingu seaduse kohaselt kohustatud korraldama oma kulul tööalast koolitust.
Margo Jõgi
TÜ Õigusinstituudi 4. kursuse tudeng
Kui ma sõlmin suvel tööandjaga töölepingu kaheks kuuks, kas sel juhul on mul ka katseaeg?
Kuna seadus ei näe töölepingu sõlmimisel ette kohustuslikku katseaega, siis on ühest vastust võimatu anda.
Katseaja olemasolu ja pikkus sõltuvad suuresti tööandja praktikast ning eelkõige tööandja ja töötaja vahelisest kokkuleppest. Kui katseaega kohaldatakse, peab see olema töölepingus märgitud ning selle pikkus ei tohi ületada nelja kuud.
Silmas tuleb pidada, et katseaega ei rakendata alaealistele ning katseajal on töötajal kõik seadustest, haldusaktidest ning kollektiiv- ja töölepingust tulenevad õigused ja kohustused.
Helve Toomla, ametiühingute jurist
Kas töölepinguga võib töötada mitmes asutuses? Kui, siis kas mõlemast töökohast on ette nähtud kõik seadusest tulenevad õigused? Kas 28 kalendripäeva puhkust antakse mõlemast asutusest?
Mitme tööandja juures töölepinguga töötamisele seab piirid tööaeg, see ei tohi ületada üldist riiklikku normi 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Seega saab mitme tööandja juures töötada ainult osalise tööajaga.
Töölepingu sõlminuile kehtivad kõik tööseadustest tulenevad õigused ja kohustused ühtviisi, osaline tööaeg mingeid erisusi kaasa ei too.
Ka puhkusele vähemalt 28 kalendripäeva on osalise tööajaga töötajal õigus iga tööandja juures.
Töötan asutuses töövõtulepinguga juba aasta. Kas mul on õigus sealt tasulist puhkust saada? Ja kui ma töölt lahkun, kas mul on õigus saada kas või ühe kuu eest puhkusekompensatsiooni?
Töövõtulepingu suhtes tööseadused, sh puhkuseseadus, ei kehti. Seega töövõtja seaduse alusel puhkust, puhkusetasu ega -hüvitust nõuda ei saa.
Puhkuse andmises, selle tasus ja hüvitamises võidakse aga töövõtulepingus kokku leppida. Kui selline kokkulepe on lepingus kirjas, tuleb tellijal töövõtjale puhkust anda, tasu ja hüvitust maksta.
Minu tööleping on kavas lõpetada 1. mail. Oletame aga, et sel ajal on leping haiguslehe tõttu peatunud. Mis saab edasi? Kuidas töölepingu lõpetamine sel juhul vormistatakse?
Kahjuks ei selgu küsimusest, kelle algatusel ja mis alusel on tööleping kavas lõpetada. Kui see toimub töötaja algatusel, poolte kokkuleppel või tähtaja saabumise tõttu, lõpetatakse leping ettenähtud ajal, st 1. mail, olenemata sellest, et töötaja on sel ajal haiguslehel.
Haiguse ja puhkuse, ka lapsehoolduspuhkuse, ajal ei või töölepingut lõpetada tööandja algatusel, välja arvatud tööandjaks oleva juriidilise isiku nagu aktsiaseltsi, osaühingu või sihtasutuse likvideerimise või pankroti väljakuulutamise korral.
Kuna üldjuhul haiguse ajal tööandja oma algatusel lepingut lõpetada ei saa, siis lükkub see päevale, mil töötaja tööle kirjutatakse. Oletame, et töötaja on saanud teate koondamise kohta 1. mail ja ta on sel ajal haige. Tööle kirjutatakse ta 10. maist, esimesel tööpäeval pärast haigust. Samal päeval tulebki siis tema tööleping koondamise tõttu lõpetada, maksta lõpparve ja anda kätte tööraamat.
Page 1525 of 1608
