Articles

Published: 06 March 2006

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Helve Toomla, ametiühingute jurist

Millal on õigus lapsepuhkus lõpetada ja tagasi tööle minna? Mida teha siis, kui töökohta enam polegi või töötab seal teine inimene? Kellele ja kuidas tuleb tagasituleku soovist teatada?

Lapsehoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni lapse kolme-aastaseks saamiseni. Lapsepuhkusel töötaja töökohta pole töö-andjal mõtet kaotada, sest see tuleb tal taastada, kui töötaja soovib enne lapse kolmeaastaseks saamist tagasi tööle tulla.

Tööandjal ei ole õigust ühepoolselt, ilma töötaja nõusolekuta teda teisele tööle üle viia. Töölepingu lõpetamine tööandja algatusel rasedaga või inimesega, kes kasvatab alla kolme aastast last, on täiesti keelatud koondamise, ametikohale või tehtavale tööle mittevastavuse ja pikaajalise töövõimetuse tõttu. Muul juhul on vaja tööinspek-tori luba.

Lapsehoolduspuhkuse ajaks võib asendaja tööle võtta täht-ajalise töölepinguga. Kui asendatav soovib tööle tagasi tulla, siis asendaja tööleping lõpetatakse tähtaja saabumise tõttu. Asendaja töölepingu tähtaeg ei pea olema kalendaarselt määratud, see võib olla seotud asendatava tööle naasmisega.

Nii lapsehoolduspuhkusele jäämiseks kui ka selle ennetäht-aegseks lõpetamiseks tuleb tööandjale esitada sellekohane avaldus. Viisaka suhtlemise nõue eeldab, et avaldus oleks esitatud mõistliku aja jooksul ette, kuna tööandjal on tarvis teha mitmeid toiminguid – lõpetada asendaja tööleping, korraldada töid ümber jne. Praegu etteteatamise aega õigusaktidega kehtestatud ei ole, kuid see võiks olla näiteks kaks nädalat.

Published: 28 February 2006

• Maksu- ja Tolliamet

Erisoodustus - lähetus

* sulgudes on küsimusele vastamise aeg

1. Töötajal on töölepingus kirjas, et töö tegemise piirkond on Eesti. Tööandja asukoht on Haapsalu. Kas võib vormistada lähetust mõnda teise Eesti linna ?

Ei saa lähetust vormistada, kuna töö tegemise koht/piirkond on Eesti. Päevaraha saab maksta juhul, kui lähetuskoht asub töökohast/piirkonnast vähemalt 50 km kaugusel. Lähetuse mitte vormistamine ei välista ettevõtlusega seotud sõidukulude hüvitamist sõidupiletite alusel.
(veebruar 2006)

2. Kas töölähetuse puhul majutuskulude hüvitamisel maksuvaba piirmäär arvutatakse summaarselt kogu lähetuses viibitud aja kohta või iga öö kohta eraldi?

Majutuskulude hüvitamisel jälgitakse maksuvaba piirmäära iga ööpäeva kohta eraldi. Näiteks: välislähetuses oli dokumendi alusel ühe ööpäeva maksumus 1800 kr ja teise ööpäeva maksumus 2500 kr, seega võib ilma erisoodustuselt maksukohustust tekkimata hüvitada 3800 kr (1800 + 2000). Maksuvabastuse piirmäär on kuni 2000 kr ööpäevas.
(veebruar 2006)

3. Kui töötaja saabub lähetusest ja lahkub järgmisesse lähetusse samal kalendripäeval, kuidas maksta päevaraha?

Ühe kalendripäeva kohta saab töötajale maksta vaid ühe päevaraha, kuna päevaraha on kehtestatud päeva kohta, mitte lähetuspäeva kohta. Juhul, kui ühe lähetuse puhul on tegemist välislähetusega, siis võib tasuda selle päeva eest kuni 500 kr päevaraha.
(veebruar 2006)

4. Millised kulud võib välislähetuse puhul hüvitada muude lähetusega seotud kuludena kuni 35% ulatuses päevarahade summast ja kuidas see summa kindlaks määratakse?

35 % arvutatakse lähetuses viibitud päevade päevarahade summast lähtudes (näiteks 4 x 500 x 0.35 = 700 kr), mida võrreldakse lähetuse ajal tehtud hüvitamisele kuuluvate kulutuste summaga kuludokumentide alusel. 35% arvutatakse lähtudes 500 kroonist ka juhul kui makstakse päevaraha alates 350 kroonist kuni 500 kroonini. Muude lähetusülesande täitmisega seotud kulude hulka kuuluvad pagasivedu, linnasisesed sõidud, sideteenused ja muud töötaja lähetusega seotud kulud, mille hulka ei kuulu töötaja isiklikud kulud (näiteks toitlustuskulud, muuseumi piletid, kingaparandus, riiete pesu, keemiline puhastus jms).
(veebruar 2006)

5. Kas muude hüvitatavate kulude (piirmäär 35% päevarahade summast) hulka loetakse ka sõidukulud lennujaama ja linna vahel?

35% piirmäära rakendatakse vaid linnasiseste sõitude kohta (see tähendab sõidud pärast lähetuskohta jõudmist). Eelnimetatud piiramäära ei rakendata sõidukulude hüvitamisel ka juhul, kui lennujaam asub linna territooriumil.
(veebruar 2006)

6. Kas lähetuse sõidukulude hüvitamisel, kui töötaja kasutab isiklikku sõiduautot, võib kasutada määra 4 kr/km?

Isikliku sõiduauto kasutamisel tuleb lähtuda ainult Vabariigi Valituse 20.12.2002.a määruses nr 426 "Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäärad" sätestatust. Eeltoodust tulenevalt võib arvestuse pidamisel maksuvabalt hüvitada kuni 2000 kr kalendrikuus, kaasa arvatud lähetusega seotud sõidud.
(veebruar 2006)

7. Kas isikliku sõiduautoga lähetuses viibimisel võib maksuvabalt hüvitada bensiinitšekid, kui sõidukulu tõendavad dokumendid?

Sõidukulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi või sõidupileti alusel. Sõidukulu tõendavaks dokumendiks ei saa lugeda bensiinitšekki, sest see on bensiiniostu tõendav dokument, mitte lähetuskoha ja alalise töökoha vahelist sõitu tõendav dokument. Kuid see pole oluline, sest selliste kulude hüvitamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valituse 20.12.2002.a määruses nr 426 "Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäärad" sätestatust. Eeltoodust tulenevalt võib arvestuse pidamisel maksuvabalt hüvitada kuni 2000 kr, mille hulgas on ka lähetusega seotud bensiinikulu.
(veebruar 2006)

8. Kas isikliku autoga lähetuses viibides võib hüvitada parkimistasu?

Juhul, kui täiendavalt isikliku sõiduauto kasutamise hüvitisele hüvitatakse parkimistasu, on tegemist erisoodustusega. (vt eelmise küsimuse selgitus)
(veebruar 2006)

9. Kas võib lähetada teise äriühingu töötajat nagu kolmandat isikut?

Vabariigi Valitsuse 22.detsembri 2000.a määrus nr 453 "Töölähetuste kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord" § 1 kohaselt saab lähetada töötajat ning juhtimis- ja kontrollorgani liiget (juhatuse ja nõukogu liige, prokurist, asutaja, likvideerija, audiitor, revident, revisjoni komisjoni liige, välismaa äriühingu filiaali juhataja jt). Seega teise äriühingu töötajat lähetada ei saa.
Eraldi on kehtestatud kord sportlaste ja loovisikute lähetuskulude hüvitamisel.
Vt Muudatused spordiorganisatsioonide lähetuskulude hüvitamises alates 01.01.06 ja
Muudatused lähetuskulude hüvitamise reeglites alates 01.07.05
(veebruar 2006)

10. Millised dokumendid tuleb vormistada, et kolmas isik võiks päevaraha maksta?

Eesti tööandja peab vormistama oma töötajale lähetuse ja võib kinnitada kolmandale isikule töötajale hüvitatavate päevarahade suuruse, mille alusel kolmas isik otsustab, kas tema poolt makstavatelt päevarahadelt kuulub tulumaks kinnipidamisele või võib need maksuvabalt hüvitada.
(veebruar 2006)

11. Millise määraga maksta päevaraha, kui töötaja töökoht asub väljaspool Eestit ja ta saadetakse lähetusse, kas selles riigis, kus asub ta töökoht või Eestisse?

Tulumaksuseadus § 13 lg 3 p 1¹ alusel makstakse lähetuskulusid nendes piirmäärades, mis kehtivad selles välisriigis, kus asub töö tegemise koht. Kui töötaja suhtes kehtib tulumaksuseaduse § 13 lg 4, siis lähetusega seotud väljamakseid Eestis ei maksustata.
(veebruar 2006)

12. Kas hommikusöök hotellis, hommiku- ja/või õhtusöök laeval on erisoodustus või muu lähetusega seotud kulu?

Toitlustamine hotellides, lennukites ja laevades on väljakujunenud tava. Hommikusöök hotellis on tavapäraselt numbri maksumuse hulgas ja seega ei ole teada hinnas sisalduv hommikusöögi maksumus ja see loetakse kogu summana kulude hüvitamisel majutuskuluks. Juhul, kui hommikusöök on arvel eraldi välja toodud, siis see summa loetakse hüvitamisel erisoodustuseks. Samuti on laeva/lennuki toitlustamise arvete hüvitamine tööandja poolt erisoodustus. Juhul, kui soovitakse hüvitada eelnimetatud toitlustamise kulud, siis tuleb nende summade võrra vähendada vastavate päevade päevaraha, st kui toitlustamise hüvitamise kulu ja makstud päevaraha kokku ei ületa päevaraha piirmäära, siis ei teki erisoodustust.
(veebruar 2006)

13. Lähetatu esitab sõidukulude hüvitamiseks sõidupileti, mille kuupäev ei vasta lähetuse alguse või lõpu kuupäevale. Kas ja kuidas on õigus hüvitada?

Määruse kohaselt kuulub hüvitamisele sõidukulu lähetatu poolt esitatud kulu tõendava dokumendi või sõidupileti alusel. Juhul, kui sõidupilet ei vasta lähetuse otsuses määratud kuupäevale, siis tekib kahtlus, kas sõit on üldse seotud lähetusega (st tööülesande täimisega). Kui see on nii, tuleb sellise sõidudokumendi alusel kulude hüvitamist lugeda erisoodustuseks.
(veebruar 2006)

14. Millisel juhul on tööandjal õigus vormistada töötajale lähetust?

Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 51 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta, sama seaduse § 26 punkt 6 kohaselt on töölepingu kohustuslikuks tingimuseks ja andmeteks – töö tegemise koht.

Tööandja poolt lähetuse vormistamise õigus ja kohustus tuleneb iga töötajaga sõlmitud töölepingust ja selles määratletud töö tegemise kohast.

Vabariigi Valitsuse 22.12.2000.a määruse nr 453 ”Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord” § 2 sätestabki selle, et nimetatud määrust ei kohaldata töötajatele sõitude eest töötaja elukoha ja töölepinguga määratud töö tegemise koha (edaspidi töökoha) vahel.

Kui töötaja/autojuhiga sõlmitud töölepingus on töö tegemise kohaks maakond/Eesti, siis maakonna/Eesti siseste vedude puhul ei ole alust lähetust vormistada ja sellest tulenevalt puudub ka võimalus päevaraha maksta. Kui töölepingus on töö tegemise kohaks näiteks Haapsalu, siis on võimalik päevaraha maksta vaid juhul, kui lähetuskoht asub Haapsalust vähemalt 50 km kaugusel. Eelnimetatud määruse § 9 kohaselt teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse töötajale lähetusraha tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht.
(aprill 2005)

15. Kas mittetulundusühingu liiget saab saata lähetusse ja kuidas toimub kulude hüvitamine?

Kuna Vabariigi Valitsuse 22.12.2000.a määrus nr 453 "Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevarahade määrad ning nende maksmise tingimused ja kord" ei laiene mittetulundusühingu liikmetele, siis eelnimetatud määruse alusel lähetust vormistada ja kulusid hüvitada ei ole võimalik.

Seetõttu, juhul kui makstakse mittetulundusühingu liikmetele niinimetatud päeva- või toiduraha, siis selliselt väljamakselt kuulub tulumaks kinnipidamisele tulumaksuseaduse § 41 punkt 6 alusel nagu muult väljamakselt.

Alates 01.01.2004.a on täiendatud tulumaksuseaduse §- i 12 lõikega 3, mille kohaselt on lubatud füüsilisele isikule tasuda dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi ja neid summasid ei loeta füüsilise isiku tuluks, kui need kulud on tehtud teise isiku (näiteks mittetulundusühingu) kasuks.

Eelnimetatu kohaselt võib näiteks spordiklubi hüvitada spordiklubi liikmetele sõidupiletid ja majutuskulud dokumentide alusel, kui selline tegevus on toimunud spordiklubi tegevuse eesmärkidest tulenevalt, siis kui spordiklubi põhikirjas on üheks tegevuse eesmärgiks võistluste ja ürituste korraldamine ja osalemine neis.
(veebruar 2004)

16. Kas äripartneri toitlustamine komandeeringus olles on vastuvõtukulu, mitte muu komandeeringu kulu 35 % ulatuses?

Tegemist on vastuvõtukuluga, olenemata sellest, kas see tehakse Eestis või väljaspool Eestit ja maksustatakse vastavalt tulumaksuseaduse § 49.
Muude lähetusülesande täitmisega seotud kuludena käsitletakse pagasivedu, linnasiseseid sõite, sideteenuseid jms kulutusi vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2000.a määrusele nr 453.
(september 2004)

17. Kas toitlustamine välisriigis on lubatud kanda kuludesse või on see erisoodustus või peab kuuluma päevaraha sisse?

Päevarahade maksmine toimub Vabariigi Valitsuse 22.12.2000.a määruses nr 453 sätestatud korras ja tingimustel. Päevarahad antaksegi lähetusel viibimise ajal muuhulgas ka toitlustamiseks. Kui tööandja katab lisaks antud päevarahadele kulud toitlustamiseks, siis on tegemist erisoodustusega ja tööandja peab nimetatud kulutustelt maksma tulu- ja sotsiaalmaksu.
(mai 2002)

Published: 06 March 2006

• Eesti Päevaleht
• Töö- ja puhkeaja seadus

Anu Mägi

Kas lubada töötaja haigusleheta paariks päevaks koju, on iga ettevõtte enda otsustada.

Haigekassa soovitab tööandjatel võimaldada töötajatele kolm töövaba tervisepäeva aastas, tervisepäevi seaduseks teha ei ole kavas.

Küll aga võib iga tööandja sisekorraeeskirjaga kehtestada töötajatele vabad päevad ja näha ette nende tasustamise korra, teatas sotsiaalministeeriumi meedianõunik Marika Raiski. Seaduse järgi kadusid tervisepäevad 2002. aastal, mil hakkas kehtima uus ravikindlustusseadus.

Sarnaselt paljude ettevõtetega on kullerfirmas TNT Eesti tervisepäevad siiski olemas. Juhtkonna assistendi Elery Ulmova sõnul kasutavad firma töötajad tihti tervisepäevi palavikuga paar päeva kodus olemiseks, selle asemel et kohe haiguslehele jääda. Tervisepäevad on vormistatud ettevõttes lisapuhkusena, mille jooksul säilib töötasu.

Rakvere lihakombinaadis küll tervisepäevi pole, kuid personalispetsialist Ines Annuse sõnul oleks neid vaja juba seetõttu, et paljudel inimestel pole võimalik tööajast arstile minna.

Sama meelt on Ädala perearstikeskuse arst Pille Ööpik. Tema sõnul saaks tervisepäevi kasutada veel nii uuringutel kui ka lapsega arsti juures käimiseks. Haigekaasa soovitatud tervisepäevade eesmärk on vähendada haiguslehtede hulka kergemate tõbede puhul, mis arsti sekkumist ei vaja. Praegu annab töölt puudumise õiguse vaid haigusleht.

“Tervisepäevade idee on tore, kuid minul sellest kasu ei ole,” ütleb kemikaalide hulgimüügi ja tootmisega tegeleva ettevõtte raamatupidaja Malle (nimi muudetud). Tema sõnul on tervisepäevi võimalik võtta vaid firmades, kus pole suurt tööpinget. Malle sõnul põeb ta kõik väiksemad tõved püstijalu töö kõrvalt. Haiguslehel oli ta viimati kolm aastat tagasi, mil 40-kraadine palavik ta viieks päevaks haiglasse viis.

Rohkem haiguslehti

Firma, kus Malle töötab, on teinud töötajatele võimalikuks ühe vaba päeva kuus palgas kaotamata, kuid töötajad kasutavad seda harva. Malle sõnul ei jõuaks inimesed muidu lihtsalt tööga valmis, vastutustunne on nii suur ja asendajaid on väga raske leida. “Kust võetakse, et inimesed jäävad haiguslehele kergekäeliselt?” küsib Malle.
34 protsenti kõigist töövõimetuslehtedest kirjutatakse haigekassa andmeil välja gripi ja ülemiste hingamisteede nakkushaiguste korral. Perearstid soovitavad kergema haigusega kodus püsida, magada ja raviteed juua, tihti pole tõsisemaid ravimeid vajagi. Kui aga haigus on tõsisem ja pikaajalisem, tuleb muidugi vormistada töövõimetusleht.

Haigekassa ettepanek taastada tervisepäevad tuleneb murest aasta-aastalt suureneva haiguslehtede võtmise pärast. Ühe olulise asjaoluna toob ta aga esile vanemaealiste tööhõive märkimisväärse suurenemise.
Haigekassas eelmisel aastal tehtud analüüsist selgub, et kuni 50-aastaste töötajate töövõimetuslehtede keskmine kestus on 8,9 päeva, üle 50-aastastel töötajatel aga 12,8 päeva. Just vanemad inimesed kipuvad haigestuma sagedamini ja tõsisemalt kui nooremad ja nende töölt eemalolek venib pikemaks kui külmetushaiguste ja viiruste korral.

Haiguspäevade hulk muutumatu

•• Haiguslehe keskmine kestus 2005. aastal oli 12,6 päeva, aasta varem aga 12,7 päeva
•• Töövõimetuslehti anti eelmisel aastal 433 944, 2004. aastal 412 363
•• Haiguspäevi võeti 2005. aastal kokku 5,454 miljonit päeva, 2004. a 5,22 miljonit päeva
•• Kõige rohkem haiguslehti ehk 24% väljastati inimestele vanusegrupis 40–49 aastat.

Haigekassa kulud kasvasid

•• Kui vaadata haiguslehel viibimise aega vanusegruppide lõikes, siis kõige kauem ehk 15 päeva kestab haigusleht 60–69-aastaste vanusgrupis. 40–49-aastaste vanusegrupis ollakse töövõimetuslehel keskmiselt 13 päeva.
•• Haigekassa kulud kasvasid eelmisel aastal võrreldes 2004. aastaga 1,019 miljardit kroonilt 1,26 miljardi kroonini

Allikas: haigekassa

Haigushüvitis

•• Kui inimene haigeks jääb, saab ta haigushüvitist alates töövõimetuslehele märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse teisest päevast. Haigushüvitist makstakse ühe kalendripäeva eest 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Hooldushüvitist saab alates esimesest päevast. Alla 12-aastase lapse kodus hooldamise korral makstakse hüvitist ühe kalendripäeva eest 100% ühe kalendripäeva keskmisest tulust.

Published: 27 February 2006

• Eesti Päevaleht
• Palgaseadus

Helve Toomla, ametiühingute jurist

Mind võeti teenindusasutusse tööle põhikoha ja täistööajaga, töötasu on 28 krooni tunnis. Tööd aga on üksnes kolm-neli tundi päevas, palka makstakse vastavalt töötatud tundidele. Loomulikult olen huvitatud täistööajaga töötamisest. Mida peaksin ette võtma? Ning kas kokkulepitud töötasu on õige või jääb see alla riigis kehtiva miinimumtunnitasu?

Täistööajaga töötamisel peab inimene üldjuhul töötama kaheksa tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Tööandja kohustus on kindlustada töötajale töö kogu tööajaks. Kui ta seda ei suuda, on ilmselt tegemist tööseisakuga. Töölepinguseadus määratleb sellena töö seiskumist töö tegemiseks vajalike organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste puudumise, vääramatu jõu vm asjaolude tõttu. Tööseisaku ajal on tööandjal õigus viia töötaja üle ükskõik millisele tööle samas asulas, kui see töö ei ole töötaja tervisele vastunäidustatud ega too kaasa suuremat materiaalset vastutust. Tööandja võib töötajad ka koju saata, kui tööd anda ei ole.

Töötasu tööseisaku ajal sõltub kolmest asjaolust:

•• töötaja süüst tööseisaku tekkimisel;
•• tööseisakust või selle tekkimise ohust teatamisest;
•• teisele tööle üleviimisest ja sellel tööl tööülesannete täitmisest.

Töötajale, kes ei ole tööseisakus süüdi, kes on teatanud tööseisakust või selle ohust tööandjale ja keda ei viida teisele tööle, tuleb maksta tööseisaku aja eest tasu kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast. Töötajale, kes ei ole süüdi tööseisaku tekkimises ja kes viiakse ajutiselt teisele tööle, makstakse teisel tööl palka töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl.
Töötaja, keda tööandja kogu tööajaks tööga ei kindlusta, ei tohiks lihtsalt töölt ära jääda, ta peaks tööd nõudma, kas või kirjalikult. Sel juhul on tal ka õigus nõuda palka kogu töölepingus kokkulepitud tööaja eest. Tunnipalga alammäär on alates 1. jaanuarist 17.80 krooni.