Articles
Ehkki praktikas ei pruugi tööandja alati teada oma naistöötaja lapseootel olekust, on raseda töölepingu lõpetamine koondamise tõttu ikka ebaseaduslik.
Samasugune koondamise keeld kehtib ka isikute suhtes, kes kasvatavad alla kolmeaastast last.
Pole teada ühtegi juhtumit, kus tööandja oleks suutnud tõendada, et ta ei teadnud alla 3aastase lapse olemasolust perekonnas, ütles jurist Helve Toomla Käsiraamatute Kirjastuse korraldatud teabehommikul Knopkad töösuhtes aastal 2005.
Vaidlused kipuvad tulema enamasti väikelapse isade koondamise järel, sellepärast korrake oma inimestele, et nad annaksid infot, kui neil sünnib laps, rõhutas Toomla. Vaidluste vältimiseks ärge koondage rasedat, ka siis, kui ta seda ise soovib.
Praktikast teab Helve Toomla juhtumit, kus lapsehoolduspuhkusel töötaja ise soovis enda koondamist, saates sellesisulise kirja tööandjale. Kui tööandja oli töötaja koondanud, pöördus see töövaidluskomisjoni ja vaidlustas tööandja otsuse.
Antud juhul siiski leidis tõendamist, et töötaja oli käitunud pahauskselt ja tema nõue tööandja vastu jäi rahuldamata.
Helve Toomla
EAKLi jurist
Mis on palga ja töölepingu konfidentsiaalsus?
Töötaja enda palga andmete andmist või avaldamist ei saa piirata, st ärisaladuseks muuta seetõttu, et see oleks vastuolus põhiseadusega vaadake põhiseaduse § 45 ja lisaks ka § 11, 15 (2) ja 32.
Loomulikult ei pea seda lehte panema ja tavaks on kujunenud ju see, et palgast ei räägita. Aga keelata seda ei saa. Ärisaladuseks jäägu ikka see info, mille avalikuks tulek võib kahjustada tööandja majandust. Mis puutub võrdset kohtlemist, siis siin ei ole midagi teha, ega palgad pea kõigil võrdsed olema ega saagi seda olla isegi ühel ja samal ametikohal, ehkki inimesed arvavad ise teisiti. Tuleb arvestada töötajate vilumusi, oskusi, kvalifikatsiooni, kiirust, taiplikkust jne.
Kui töötaja töötamise ajal rikub konfidentsiaalsuskohustust, st annab välja äri- või tootmissaladusi, siis on võimalik teda töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel karistada vastavalt süüteo raskusele ja tagajärgedele. Pärast töötamist vastutab töötaja ainult sel juhul, kui ta on saladuse hoidmise ja konkurendi juurde mitte tööle asumise eest saanud tööandjalt eritasu või muud hüvitust (ja selgelt just saladuse hoidmise eest!) ja tema kohustused on selgelt töölepingus kirjas. Vastutus võib siis tekkida kas leppetrahvi (kui see oli lepingus) või lisatasu tagasi maksmise (kui nii oli lepingus) näol.
Riigikohus on teinud konkurentsikeelu ja ärisaladuse hoidmise kohta juba päris mitu otsust, neid tasuks ka lugeda, kuna seadus on väga napp (TLS § 50 p 6). Vaata näiteks lahendeid tsiviilasjades 3-2-1-106-3, 21.10.2003; 3-2-1-14-05, 14.03.2005; 3-2-1-1-03, 16.01.2003.
2006.aastaks on Vabariigi Valitsuse 24.novembri 2005 määrusega nr 285 kehtestatud uued töötuskindlustusmakse määrad.
Kindlustatu (kinnipeetava ja maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 veerus 8 või lisa 2 veerus 13 kajastatava makse arvutamiseks) töötuskindlustusmakse määr on 0,6% maksustatavatelt summadelt.
Tööandja (maksudeklaratsiooni TSD põhivormi A osa real 5 kajastatava makse arvutamiseks) töötuskindlustusmakse määr on 0,3%.
Uusi maksemäärasid tuleb esmakordselt rakendada 2006.a. jaanuarikuus tehtud väljamaksetelt töötuskindlustusmaksete arvestamisel.
Näide:
kui 2005. a detsembrikuu palk makstakse välja detsembris, tuleb rakendada vanu, 2005.aastal kehtivaid töötuskindlustusmakse määrasid. Kui aga detsembrikuu palk makstakse välja jaanuaris, siis rakendatakse juba uusi, 2006.a. maksemäärasid.
Seega deklareeritakse uute maksemääradega arvestatud töötuskindlustusmaksed esmakordselt 2006.a. jaanuarikuu eest esitatavas maksudeklaratsioonis TSD, mis tuleb esitada 10.veebruariks.
1. jaanuarist muutuvad tulumaksumäär ja maksuvaba tulu suurus
ning töötuskindlustusmakse määrad
Tulumaksumäär ja maksuvaba tulu
Alates 2006. aasta 1. jaanuarist alaneb tulumaksumäär 23 protsendile ning maksuvaba tulu suureneb 2000 kroonile kuus.
Sellega seoses on uuel aastal tehtavate väljamaksete puhul oluline tähele panna muutunud maksumäärasid.
Kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel kasutatakse väljamakse tegemise aastal ja kuus kehtivat maksuvaba tulu suurust ja maksumäära, olenemata sellest, millise perioodi eest väljamakset tehakse.
Näiteks: kui jaanuaris 2006 makstakse välja detsembrikuu palk, siis rakendatakse tulumaksu kinnipidamisel jaanuaris 2006 kehtivat maksuvaba tulu (2000) ja maksumäära (23%).
Füüsilise isiku tuludeklaratsioonis kasutatakse samuti deklareeritaval aastal kehtinud maksuvaba tulu ja maksumäära ning ei kasutata tuludeklaratsiooni esitamise aastal kehtivaid suurusi.
Näiteks: 2006. aastal esitatakse tuludeklaratsioon 2005. aasta eest ning selles rakendatakse 2005. aastal kehtinud maksuvaba tulu 20 400 krooni aastas ja maksumäära 24%.
Allolev tabel selgitab aastavahetusel tehtavate väljamaksete tulumaksuga maksustamist ja maksuvaba tulu arvestamist.
väljamakse tegemise aeg / maksumäär / maksuvaba tulu
novembri palk detsembris / 24% / 1700
novembri palk jaanuaris / 23% / 2000
detsembri palk detsembris / 24% / 1700
detsembri palk jaanuaris / 23% / 2000
jaanuari puhkusetasu detsembris / 24% / 1700
jaanuari palk jaanuaris / 23% / 2000
Kaire Uusen, reporter
Ametiühingutel õnnestus mitmekuulistel alampalgavaidlustel võidelda tööandjatelt välja vaid 3000-kroonine alampalk, sest soovitud 3300 krooni viiks tööandjate hinnangul paljud ettevõtted raskustesse.
Täna allkirjastatav riikliku alampalga kokkulepe tõstab uuest aastast alampalga seniselt 2690 kroonilt 3000 kroonile, mida tööandjad peavad erasektori jaoks siiski raskeks katsumuseks. Uueks tunnipalga alammääraks saab 17 krooni ja 80 senti.
«Tõsi on see, et alampalga tõus mõjub halvasti just teenindussektorile ja ka tootmisettevõtteile, kus on palju alampalga saajaid,» ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis.
Kriisi sõnul saab statistika järgi Eestis alampalka umbes kuus-seitse protsenti töötajatest. Seepärast ei oleks tema hinnangul tulnud 3300-kroonine alampalk kõne alla, sest viiks raskustesse just väiksemad ettevõtted ja kaotaks ühtlasi paljudel inimestel töötamise võimaluse.
11-protsendiline tõus
«Töö ei jää küll tegemata, aga ettevõtted peaks siis lahti laskma töötajad, keda praegu vaid madala palga tõttu tööl hoitakse,» rõhutas Kriis. Rahvusvahelises konkurentsis olevatele Eesti ettevõtetele alampalga tõus Kriisi hinnangul erilist mõju ei avalda, sest seal alampalga saajaid vaat et polegi.
«Arvan, et sõlmitud lepe on üsna mõistlik,» märkis Kriis. Tema sõnul on läbirääkimiste puhul tavaline, et küsitakse alati rohkem, kui lõpuks saadakse.
«Usun, et ka ametiühingud on tulemusega rahul, sest 11-protsendiline alampalga tõus on igati võrreldav keskmise palga kasvutempoga,» lisas Kriis.
Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Harri Taliga ütles, et kokkuvõttes on lepe siiski hea. «Oleks muidugi tahtnud suuremat alampalka, aga rohkem me sellest kivist välja ei pigistanud,» kommenteeris Taliga võitlust tööandjatega.
Tema sõnul leidub aga Eestis küllalt ka neid firmasid, kes ei tahaks 3000 kroonigi maksta. «Kui aga üleriigiline lepe on alla kirjutatud, on see kohustuslik ja on õigus nõuda kõigilt selle täitmist,» lisas Taliga.
Rohkem koostööd
Märkimisväärne on tema sõnul seegi, et juba neljandat korda kehtestatakse alampalk Eestis laiendatud kollektiivlepinguga. Uutmoodi on ka see, et ametiühingud ja tööandjad ei piirdunud seekord alampalga teemaga, vaid tegid koostööd ka näiteks kutsehariduse riikliku koolitustellimuse ja rahastamise suurendamisel.
«Eriti oluline on edasiminek palgasüsteemide korrastamisel, millele aitavad kaasa sotsiaalmaksu miinimumkohustuse tõstmine üleriigilise alampalgani aastaks 2008 ja ettevõtete makstava sotsiaalmaksu arvestamine riigihangetel osalejatele,» lausus Taliga.
Alampalgast sõltuvaid tasusid
Eriolukorra ajal päästetöödel osalevatel isikutel, kes ei tööta töölepingu alusel ega ole riigiteenistujad, on palga maksmise aluseks kahekordne palga alammäär.
Vabakutselisele loovisikule makstakse iga kuu loometoetust palga alammäära suuruses
Töötute rakendamisel ajutisel tasulisel tööl, mis ei eelda ametialast ettevalmistust, peavad nad palka saama valitsuse kehtestatud tunnipalga alammäära ulatuses.
Page 1536 of 1608
