Articles
Helve Toomla, ametiühingute jurist
Firma võttis tööle turvamehed, kes hakkavad territooriumi valvama graafiku järgi seega peavad nad töötama ka õhtul. Kas öösel ja õhtul töötamise eest tuleb lisaks põhipalgale maksta ka lisatasu? Kuidas peaks seda arvestama ja kuidas tuleks lisatasu ning õhtune töö-aeg töölepingusse kirja panna?
Töölepingus ei pea olema eraldi kokkulepet õhtusel või öisel ajal töötamise kohta. Töölepinguseaduse paragrahv 41 lõike 2 kohaselt võib vahetustega töö korral määrata tööaja alguse ja lõpu, puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad ning ühest vahetusest teise ülemineku aja ja korra vahetusgraafikutega. Viimased kinnitab tööandja.
Õhtune tööaeg on kella 1822-ni ja ööaeg 226-ni. Sel ajal töötamise eest makstakse töötajale lisatasu või suurendatakse põhipalka vastavalt poolte kokkuleppele. Kui lepitakse kokku põhipalga suurendamises, tuleb töölepingus eraldi näidata, millise summa võrra on põhipalka õhtuse ja öötöö eest suurendatud. Põhipalga suurendamise korral lisatasu ei maksta.
Lisatasu maksmise puhul võib töölepingus viidata õigusaktile näiteks nii: lisatasu makstakse palgaseaduses ette nähtud juhtudel ja suuruses. Konkreetseid lisatasu summasid või protsente näitama ei pea. Palgaseaduse paragrahvi 17 järgi ei tohi lisatasu iga töötunni eest õhtusel ajal olla väiksem kui 10 protsenti ja öösel väiksem kui 20 protsenti töötaja tunnipalga määrast. Turvatöötaja palkamisel tuleb tingimata järgida ka turvaseaduses sätestatud nõudeid.
Töölt ilma eelneva teavituseta puuduva töötajaga on kõige kindlam lõpetada tööleping väärtkirja teel
Merike Lees
Töötajat, kes ühel päeval lihtsalt ära kaob ja kellega töösuhte lõpetamisest ei ole võimalik näost näkku rääkida, tuleb teavitada väärtkirja teel.
Sellisele töötajale tuleks kõigepealt saata kiri ja kohustada teda esitama puudumist õigustavad dokumendid ning määrata tähtaeg nende esitamiseks, ütles Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Heli Raidve. Tööandja peab olema asjaolude väljaselgitamisel aktiivne, seega juhul, kui tööandjale on teada mitu töötaja kontaktaadressi, tuleks ka kiri saata kõigile aadressidele.
Kui töötaja välja ei ilmu ja puudumist õigustavaid dokumente (nt haiguslehte) ei esita ning ühendust ei võta, võib tema töölepingu lõpetada distsiplinaarkaristusena (TLS § 86 p 6) ja tagasiulatuvalt omavolilisele lahkumisele järgnevast päevast, rääkis Raidve.
Karistust määrav dokument tuleb Raidve sõnul vormistada töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse nõuete kohaselt ning saata see töötajale.
Varem piisas tähitud kirjast, kuid nüüd on töövaidluspraktikas tulnud juhtum, kus töötaja väitis, et temale saadetud ümbrikus oli valge paber. Ka kirja kaalu järgi ei tulnud välja, et seal sees oleks võinud olla neid dokumente, mis tööandja väitis. Seetõttu soovitan saata dokumendid väärtkirjana, kus on sisuloetelu ja postkontori tempel, märkis Raidve.
Priit Rajalo, reporter
65-aastased ja vanemad inimesed ei pea tulevikus vanuse tõttu vallandamist kartma, kui ka riigikogu toetab eile valitsuselt heakskiidu saanud seadusemuudatust.
Kahe kuu eest jättis riigikogu tööandjaile endiselt õiguse 65-aastaseks saanuid vanuse tõttu vallandada ja sotsiaalminister Jaak Aab kostis toona põhjenduseks, et uus töölepingu seadus on veel selle aasta jooksul tulemas.
Eile otsustas aga valitsus toetada koalitsioonierakondade algatatud töölepingu seaduse muudatusi, millega muuseas kaob töölepingust võimalus lõpetada tööleping ennetähtaegselt, kui inimene on saanud 65-aastaseks.
Valitsuse eilse otsuse põhjenduses seisab, et need vanuseliselt diskrimineerivad sätted riivavad vanemaealiste töötajate põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi ning on vastuolus tööhõivepoliitika eesmärkidega.
Kahe kuu eest kukkus sotsiaaldemokraatide samasisuline eelnõu riigikogus häältega 49:19 läbi.
Eelnõu algataja Kadi Pärnitsa sõnul on tal hea meel, et valitsus lõpuks siiski mõistuse pähe võttis.
«Palju aitas kaasa õiguskantsler Allar Jõksi seisukoht, et see punkt töölepingu seaduses on põhiseadusega vastuolus ja see tuleb kõrvaldada,» märkis Pärnits. «Valitsus nägi, et meiega on mõttetu vägikaigast vedada, sest tahtsime selle seadusemuudatuse uuesti riigikogule esitada.»
Jaak Aab lisas selgituseks, et kuna uue töölepingu seaduse ettevalmistamine võtab siiski veel aega ja õiguskantsler soovitas viia kiiresti olemasolev töölepingu seadus põhiseadusega vastavusse, siis seepärast ka ealiselt diskrimineeriv punkt nii ruttu kaotamisele läheb.
Krista.Taim
Valitsus kinnitas eile töötukassa nõukogu ettepaneku langetada töötaja töötuskindlustuse maksemäära 0,4% ja tööandja maksemäära 0,15% võrra.
Me korjame töötukassasse raha kokku ebamõistlikult palju. Aasta lõpuks tuleb jääk 2 miljardit krooni ja tuleb tunnistada, et riigil pole selle rahaga midagi peale hakata. Raha on seotud kindla kasutusotstarbega, on ebaeetiline hakata seda otstarvet laiendama, sõnas peaminister Andrus Ansip eile valitsuse pressikonverentsil, põhjendades määra langetamise vajadust.
Kuigi sotsiaalminister Jaak Aab esitas valitsusele ka omapoolse ettepaneku langetada vaid töötaja maksemäära ja soovis laiendada töötukassa funktsioone nii, et töötukassa kataks töötajale koondamisel makstavatest hüvitistest 50% ja tööandja 50%, siis tema ettepanek toetust ei leidnud. Sama arvamuse oli varem ka töötukassa nõukogu välja öelnud.
Ka peaminister Ansip polnud Aabi plaaniga nõus. Minul ja mitmel teisel ministril on kahtlused, et kui hakata nüüd töötuskindlustusmaksetest maksma ka individuaalseid koondamishüvitisi 50% ulatuses, siis koondamisest saab kõige populaarsem töölepingu lõpetamise viis, sõnas Ansip.
Ministrid olid üksmeelel vaid selles, et maksemäärasid tuleb langetada.
Õhtusel kabinetinõupidamisel jõuti kokkuleppele ja kinnitati töötukassa ettepanek. Sotsiaalminister Aabi sõnul tuleb ta aga oma ettepanekuga välja uuesti järgmisel aastal ning arutelud sel teemal jätkuvad. Eelnevalt töötatakse plaan põhjalikult läbi ja selgitatakse välja, ega koondamishüvitiste osaline maksmine töötukassa poolt töötukassat miinustesse ei vii.
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi ja töötukassa nõukogu liikme Tarmo Kriisi sõnul oli valitsusel kaks võimalust: kas kinnitada nende ettepanek või mitte. Ainuke, kes saab ettepanekuid teha, on töötukassa nõukogu ja meilt tuli valitsusele ainult üks ettepanek. Kui ta seda heaks ei kiida, jääb kehtima praegune tariif, sõnas Kriis.
Tema sõnul ei tulnud neile üllatusena sotsiaalministri vastuseis ja see, et minister esitas valitsuses nõupidamisel ka oma ettepaneku. Eks see on Lissaboni strateegiaga tegevuskavaga seotud, kus räägiti koondamishüvitiste sidumisest. Aga me ütlesime ministrile ka töötukassa nõukogus, et nii kiiresti ja ilma tööseadusi muutmata pole mõistlik seda teha, selgitas Kriis.
Tulenevalt töötuskindlustuse seadusest kehtestab valitsus kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks.
Agnes Männiste, toimetaja
Tõhusamini tööle ergutavate preemiate ja lisatasude maksmiseks pole ei parimat viisi ega ühtseid juhiseid. Lisatasude süsteemi luues tuleks aga nõu küsida ka töötajailt endilt.
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimise õppejõud Kulno Türk kirjutab paar nädalat tagasi ilmunud personali juhtimise põhiküsimusi kajastavas raamatus «Inimressursi juhtimine» mitmekümnel leheküljel ka preemiate ja lisatasude maksmisest.
Türki sõnul tulebki esmalt eristada neid termineid. «Preemia on palgaosa, mida ei ole eelnevalt täpselt lubatud, selles ei ole kokku lepitud. Inimesed võivad küll arvata, et kui nad töötavad hästi, saavad nad ka ilmselt preemiat, kuid preemiad on töötulemustega nõrgemalt seotud,» selgitas ta.
Anda saab vaid raamid
Lisatasus ja selles, mille eest seda makstakse, tuleb aga eelnevalt kokku leppida ja see töölepingusse kirja panna ning lisatasu maksmisel tuleks tugineda töötajate töötulemustele. Türki sõnul on töötasustamise süsteemi väljatöötamisse tarvis kaasata lisaks juhtidele ja asjatundjatele kindlasti ka tavatöötajaid.
«Inimesed usaldavad märksa enam enda välja töötatud süsteeme ja need motiveerivad neid rohkem,» põhjendas ta.
Seetõttu ei ole tema sõnul ka võimalik ühelegi organisatsioonile lisatasude maksmise juhiseid ette anda. «Seda on proovitud, kuid näiteks rahandusministeeriumi poolt riigiasutustele välja töötatud juhised ebaõnnestusid. Saavad olla vaid raamtingimused ja igas organisatsioonis tuleb rakendada oma erisusi,» ütles Türk.
Eesti äriettevõtetes on tema sõnul lisatasude maksmisel kasutusel süsteemid, kus püütakse lähtuda tulemusest. Riigiasutustes hinnatakse lisatasustamisel töötajate potentsiaali ja pädevust, kuna tulemusnäitajaid on raske saada. «See ei ole parim lähenemine, kuna potentsiaali ei pruugita kasutada,» tõdes õppejõud.
Tema sõnul on ka väikeettevõtteid, kes ei maksa preemiaid. «Nende juhid ei ole teadvustanud sellist väga innustavat motivatsioonimehhanismi. Piirdutakse pisikese jõulupreemiaga, kuid see ei ole mingi motivaator,» ütles ta.
Juhi palk on niigi suur
Türki sõnul pole võimalik öelda, milline lisatasude maksmise viis oleks parim või motiveeriks töötajaid enim. «On ekslik arvata, et ainult üksikisiku või grupi premeerimine või ainult tulemusel või pädevusel põhinev viis oleks parim, eelkõige tuleb lähtuda siiski organisatsioonist ja iga indiviidi tulemusest,» ütles ta.
Oma ohud on igal viisil, näiteks tekitab üksikute inimeste premeerimine konflikte ja ebaõigluse tunnet teistes töötajates, kollektiivne tasu ei pruugi olla jälle nii motiveeriv.
Küll pole Türki sõnul õige, kui preemiaid makstakse vaid juhtkonnale. «See on üsna sage olukord ja suur viga. Tippjuhi palk on tavaliselt sedavõrd kõrge, et motiveerib juba ise ning preemiat ei olegi nii väga vaja,» ütles Türk.
Preemiat võiks tema sõnul maksta alati, kui organisatsiooni töötulemused on vähemalt plaanitaval tasemel. «Preemiat võiks maksta üks kuni kaks korda aastas tähtpäevade paiku umbes poole kuni terve kuupalga ulatuses. Preemia on heast tahtest andmine ja sellega ei tohi liialdada,» ütles ta.
Lisatasu tuleks tema sõnul maksta põhipalgale lisaks vaid siis, kui suudetakse määrata kindlaks inimese töö tulemuslikkus. «Lisatasu peaks olema fikseeritud ja mõõdetav nii, et seda makstakse kord kuus või spetsialistidele kord või paar aastas ja juhtidele kord aastas,» ütles Türk.
Lisatasude süsteemi väljatöötamiseks võib abi saada konsultatsioonifirmadelt, ülikoolide juures töötavatelt õppejõududelt ja teadlastelt.
Mis on mis?
Lisatasu makstakse üksikule töötajale näiteks normide ületamisel, täiendavate tööülesannete tegemisel või motiveerimise eesmärgil tema oskuste, teadmiste ja töötulemuste hindamisel.
Preemia maksmise eesmärk on eelkõige ettevõtte tulemuste parandamine, mis peab olema nähtav ja mõõdetav, ning preemiat peaksid saama kõik töötajad.
Preemia määramise aluseks võib olla teenuse või toote mahu või kvaliteedi, tootlikkuse, tööviljakuse või klientide rahulolu paranemine.
Kui lisatasu võidakse määrata iga kuu, siis preemiat määratakse paar korda aastas.
Allikas: Soome rahandusministeerium
Page 1539 of 1608
