Articles

Published: 05 September 2015

• Ärileht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Kadri Paas, Tanel Saarmann
ärileht.ee

Eurostati andmestest selgub, et aastast aastasse on eestlaste keskmine tunnitootlikkus püsinud 10-11 euro juures. Samal ajal on meie lähipiirkonna riikides samalaadne number mitu korda suurem: Taanis 50 euro, Suurbritannias 40 euro, Soomes samuti 40 euro ja Norras tervenisti 70 euro lähistel.

Kui aastaid on Eesti poliitikud, aga mitte ainult, rääkinud tootlikkuse olulisusest, kasvust ja arendamisest, teevad eestlased jätkuvalt üliodavat tööd. Kui töö tulemust ei suuda ettevõtja kallilt maha müüa, tulebki välja, et Eesti ei jõua mitte kunagi peaminister Andrus Ansipi lubatud viie rikkama riigi hulka. Ja mõistagi ei saa me siis ka Lääne-ja Põhja-Euroopa tasemel palka.

LHV majandusanalüütik Heido Vitsur räägib Ärilehele, et eestlased ei ole laisad ega rumalad, kuid ilmselt üsna tagasihoidlikud. "Osalt on tagasihoidlikkus tingitud meie väga piiratud keeleruumist, mille tõttu muu maailm paljudele meist üsnagi võõraks jääb ega lase neil seal sellise endastmõistetavusega tegeleda nagu näiteks iirlastel. Kuid meie tagasihoidlikkusest mõjutab meie edukust palju enam see, et oleme üpris naiivsed ja liig sageli ei tee vahet enda ja teiste huvide vahel ja pahatihti ei pane tähele vastuolusid teiste jutus ja tegevustes," nentis Vitsur.

Eestlased võtavad Vitsuri meelest teiste edulugudest teadmiseks seda, mis on meeldiv ja ignoreerib tervikut, mis on teisi eduni viinud. "Noh, neid viimaseid asjaolusid võib ju ka rumaluseks nimetada. Lõpuks peame tunnistama ka seda, et ega meil protsesside juhtimise kogemust riigi ega ka ettevõtete tasemel just liiga palju olegi. Lisaks sellele vähendab meie majanduse tõhusust tema väga madal komplektsuse tase, mis juba iseendast toob kaasa kohmakama organisatsiooni ja suuremad kulud ja madalama tööviljakuse," arutleb Vitsur.

Tabelit näeb originaalis.

Published: 03 September 2015

• Maaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Ivar Soopan
Maaleht

Üle 20 aasta Ameerika Ühendriikides infotehnoloogia spetsialistina töötanud eestlane soovis karjääri jätkata Eestis, ent ebaõnnestunult – enamik tööotsija kirja saanud ettevõtteist isegi ei vastanud.

Talendid soovivad koju tulla, aga siin võivad nad kohata ignorantsust, kuigi infotehnoloogia valdkonnas peaks asjatundjatest puudus olema – 61 tööpakkujast vastasid ainult kaheksa USAs võrguadministraatori, serveri- ja taristuhoolduse tööd teinud eestlasele. Üks ettevõte pakkus suure vastutusega töö eest palgaks pelgalt 435 eurot kuus.

“Saatsin eri ametikohtadele 61 CVd. Kasutasin kahte online-keskkonda: www.cv.ee ja www.cvkeskus.ee,” kirjeldas praegu USAs elav Marko (nimi muudetud – toim). “Mõlemasse tegin profiili ja saatsin enamiku Tallinna, aga osa ka Tartusse. Mujal eriti IT-alaseid asju ei olnud.”

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Published: 04 September 2015

• Ärileht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Toimetas: Liina Valdre
ärileht.ee

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2015. aasta teises kvartalis 8500 vaba ametikohta.

Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 16,5% ja 2014. aasta teise kvartaliga võrreldes 11%, teatas statistikaamet.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2015. aasta II kvartalis 1,5 protsenti. Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli keskmisest kõrgema brutokuupalgaga tegevusaladel – info ja side tegevusalal (2,9%) ning finants- ja kindlustustegevuses (2,8%). Kõige madalam oli vabade ametikohtade määr kinnisvaraalases tegevuses (0,3%).

Ametikohtade koguarvus oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade osatähtsus kõige suurem töötlevas tööstuses (20%), hulgi- ja jaekaubanduses (16%) ning hariduse tegevusalal (10%).

Suurim vabade ametikohtade arvu kasv oli finants- ja kindlustustegevuses ning info ja side tegevusalal, kus vabu ametikohti oli 2014. aasta teises kvartaliga võrreldes vastavalt 2,1 ja 1,8 korda rohkem.

Enam kui pooled töökohad asuvad Harjumaal

Vabadest ja hõivatud ametikohtadest asusid jätkuvalt 56% Harju maakonnas (sh Tallinn), 11% Tartu maakonnas ja 8% Ida-Viru maakonnas. Vabade ametikohtade määr oli kõige kõrgem Pärnu maakonnas (2,3%) ning madalaim Põlva maakonnas (0,3%).

Vabadest ametikohtadest 71% oli erasektoris ning 29% avalikus sektoris, samas kui aasta tagasi olid samad näitajad 78% ja 22%. Avalikus sektoris oli 2015. aasta II kvartalis vabade ametikohtade määr 1,7% ning erasektoris 1,5%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Tööjõu käive kasvab samuti

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku) oli 2015. aasta I kvartalis 61 000 töötajat, mis on 1,9% suurem kui 2014. aasta I kvartalis. Võrreldes 2014. aasta I kvartaliga on kasv vähenenud – 2014. aasta I kvartalis oli tööjõu käibe kasv võrreldes 2013. aasta I kvartaliga 5,5%.

Kõige enam kasvas 2015. aasta I kvartalis võrreldes varasema aasta sama ajaga tööjõu käive jätkuvalt majutuses ja toitlustuses (26,7%).

Hinnangud põhinevad uuringul „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2015. aastal on valimis 12 376 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi.

Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeval olevad vabad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Published: 02 September 2015

• Kasulik
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Rivo Veski Kasulik.ee

Statistikaameti andmetel kasvas II kvartalis aastaga palk keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel - kinnisvaraalases tegevuses 11,2% ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal 9,8%. Keskmine brutokuupalk ei tõusnud vaid ehituses (langus 0,5%).

Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta II kvartalis 1082 eurot, teatab Statistikaamet. Brutokuupalk tõusis mullusega võrreldes 5,8%.

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1054 eurot, mais 1058 eurot ja juunis 1135 eurot.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2014. aasta II kvartaliga võrreldes 5,9%.

Maksimarketites ja Konsumites 570 eurot

ETK Grupi kommunikatsioonijuhi Ivo Rulli selgitusel kuulub Eesti Tarbijateühistute Keskühistusse 19 ühistut ning rohkem kui 350 kauplust. Kuna infosüsteemid on ühistutel Rulli sõnul erinevad, andis ta infot vaid ETK Jaekaubanduse ASi kohta, mis omab Maksimarketeid ja Konsumeid Tallinnas, Harjumaal ja Pärnus.

„Teenindaja palk ETK Jaekaubanduse ASis on eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tänavu II kvartalis tõusnud keskmiselt 13%. Sarnases tempos on tõusnud ka kaupluste teiste töötajate palgad," ütles Rull Delfile.

Kui palusime Rullil protsenti näitega illustreerida, ütles ta, et see pole paraku võimalik. „Täpsed palganumbrid on töötajatel lähtuvalt kauplusest, staaþist ja muudest lisatingimustest erinevad ning töölepingud on konfidentsiaalsed," märkis ta selgituseks.

Hästi. Võtame siis abiks 8. juulil Delfi Kasulikus ilmunud loo
„Poeketid räägivad suu puhtaks: kui palju kassapidaja täna Eestis palka saab?"

Selles artiklis rääkis Rull, et näiteks Laagri Maksimarketisse võetakse kassapidaja tööle brutopalgaga 570 euro (neto umbes 470 eurot). Kui ETK meile edastatud protsent palgakasvu kohta II kvartalis vastab tõele, siis näitab meelevaldne arvutus, et veel aasta tagasi oli sama palganumber umbes 500 eurot (neto umbes 410 eurot).

Prismas 487-672 eurot

Prisma esindaja Silver Säga ütles Delfile, et selle aasta teises kvartalis muudatusi ei olnud. „Tallinna Prismade müüja-kassiiride palgatasemed korrigeeriti selle aasta augustikuu algusest," märkis Säga.

Eelviidatud artiklis ütles Säga, et Tallinna Prisma kauplustes on müüja-kassiiri brutopalk vahemikus 534-672 eurot (neto u 442-549 eurot) ning Tartu ja Narva Prismade müüja- kassiiridel 487-660 eurot (neto u 406-540 eurot).

Rimis 560 euro kanti

Rimi pressiesindaja Katrin Bats pole samuti lahke palgaandmeid jagama. 8. juulil ütles ta Delfile, et Rimides on kassapidaja keskmine brutotasu 560 eurot (neto u 463 eurot). „Kaupluse teenindajate palgad on meil pidevalt tõusnud igal aastal. Paraku pole meil aga ühte kindlat protsenti öelda, sest palgad ei tõuse kõigile ühtselt," lisas Bats.

Palgad vaadatakse Rimis üle kord aastas, kevadel. Sel aastal juurutasime uue tasemesüsteemi kaupluse teenindajatele ning seeläbi on palka võimalik tõsta koguni kuni 18%.

Rimi võttis nimetatud süsteemi kasutusele kevadel. Suvised meile saadetud andmed kajastasid veel möödunud aastat. Nüüd on Rimi töötajatel põhipalgale võimalik lisa teenida kuni 18%.

Selveris 550-610 eurot

Juulikuiste andmete järgi on Selveris kassapidaja keskmine palk. „(Bruto)töötasu jääb Selveri teenindajatel enamasti vahemikku 550-610 eurot (neto u 455-510 eurot)," ütles Selveri kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid siis.

Nüüd lisas ta, et teenindajate töötasu ja selle kasv on otseselt ja märkimisväärselt sõltuv tema individuaalsetest töötulemustest ja on erinevatel töötajatel küllaltki erinev. „Selverites on teenindajate töötasu kasvanud aastaga kuni 7 protsenti," märkis Erilaid.

Kui palk aastaga 7 protsenti tõusis, ning keskmine vahemik oli veel paar kuud tagasi ehk tänavu teises kvartalis 550-610 eurot, siis aasta tagasi oli vahemik vastavalt 510-570 (neto 413-458).

Oluline on siinkohal märkida, et nimetatud summade puhul on tegemist põhipalgaga ehk et enamjaolt lisandub sinna juurde ka tulemustasu sõltuvalt poodide palgapoliitikast.