Articles
Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel on eelmise aasta juulis kasutusele võetud töötamise register suurendanud aastaga maksulaekumisi vähemalt 11,8 miljonit eurot. Eelmisel aastal said töötamise registreerimise kohustuse abil esmakordselt ametlikku sissetulekut 21 000 varem ümbrikupalka saanud inimest.
MTA peadirektori Marek Helmi sõnul näitavad nii konjunktuuriinstituudi kui ka eraisikute tuludeklareerimise andmed, et ümbrikupalga saajate arv vähenes eelmisel aastal märgatavalt. „Vaatlustel näeme, et ka teadlikkus ümbrikupalgast ja sellega seotud riskidest on paranenud. Näiteks on väliürituste korraldajad ise hakanud nõudma kauplejatelt oma töötajate registreerimist,“ rääkis Helm.
„Igati on ennast õigustanud töötamise registri lahendus, kus ühte süsteemi kasutab mitu ametit inimestele vajalike teenuste pakkumiseks. Ka töötajad ise tunnevad, et nad on siin osalised ja neil on huvi registreeringu olemasolu vastu. Ei ole harvad juhud, kus vaatlusi tegeva MTA ametniku poole pöörduvad töötajad ise ja uurivad kande olemasolu,“ lisas Helm.
Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu peab kõige tähtsamaks, et töötamise register on andnud töötajale kindlustunde. „Register võimaldab töötegijal ise üle kontrollida, kas ta seaduslikult tööle võetud. Registreeritud töösuhe annab inimesele sotsiaalsed tagatised ja võimalus kontrollida andmeid oma töötamise tingimuste kohta ennetab võimalikke probleeme töösuhtes,“ selgitas Maripuu.
Haigekassa Harju osakonna direktor Ado Viik lisas, et ametkondade hea koostöö tulemusel on töötamise registreerimisega seotud muudatused õnnestunud rakendada kiirelt ning tööandjate jaoks võimalikult mugavalt. „Oluline on, et andmed oleksid registris õigesti täidetud, siis jõuavad ka erinevate ametite pakutavad hüvitised kiiresti inimeseni,“ ütles Viik.
Töötamise registri andmed on aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste nagu ravikindlustus, pension ja töötuskindlustushüvitis, tuvastamisel eriseadusega ettenähtud juhtudel ning töötamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimisel. Registrit kasutavad maksu- ja tolliamet, töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, tööinspektsioon ning haigekassa.
Esitluse leiab pressimaterjalide alt.
Mailin Aasmäe
pressiesindaja
28. august 2015
Mariel Värk, Agnes Pihlak, Emils Markss
Noorte hääl
22. – 29. juulini toimus Itaalias, Cagliaris noortega töötavatele inimestele suunatud koolitus Easy transitions – work in progress, mille eesmärgiks oli omandada ja jagada praktilisi teadmisi aitamaks noored tööturule. Oma kogemusi ja teadmisi jagasid noored ja ettevõtlikud inimesed kaheksast erinevast riigist – Eestist, Itaaliast, Serbiast, Bosnia ja Hertsegovinast, Poolast, Albaaniast, Montenegrost ja Bulgaariast. Koolituse korraldasid Erasmus+ programmi toel TDM 2000 Italy, Eestipoolseks partneriks oli Seiklejate Vennaskond.
Koolitusel edastati uusi teadmisi peamiselt mitteformaalses hariduses kasutatavate meetodite, nagu rollimäng, ajurünnak, arutelu, simulatsioon, ergutusmängud, rühmatööd jm, abil. Kõik rakendatud meetodid olid üles ehitatud põhimõttele „õpi läbi tegevuse“ (ingl k learningbydoing). Järgnevalt aga teadmised-soovitused, mida kasutada töös noortega.
Peamised tööotsimise viisid:
1. kohalik tööbüroo, Eestis Töötukassa;
2. kohalik meedia (k.a sotsiaalmeedia);
3. internetiportaalid, Eestis cvkeskus.ee, cvonline.ee jt;
4. rahvusvahelised kanalid (nt EURES-e portaal).
PS! Mõtle järele, ehk on sul hoopis mõni seni ühiskonnas realiseerimata idee, mida teostada. Võib-olla peaksid palgatöö tegemise asemel looma enda ettevõtte ja olema iseenda ülemus. Selle kohta loe SIIT
http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale!
Kuidas valmistuda töö otsimiseks ja intervjuudeks?
1. Ole paindlik. Valmisolek erinevateks olukordadeks, nõudmisteks jm näitab sind vaid positiivsest küljest.
2. Ole punktuaalne. Õigel kellaajal kohal olles näitad oma suhtumist ja tõsiseltvõetavust.
3. Kirjuta oma CV-sse või räägi töövestlusel reaalsetest töökogemustest, nii väldid hilisemaid probleeme. Kui sul puudub igasugune töökogemus, ära häbene seda. Räägi oma õpingute ajal omandatud kogemustest ja oskustest (nt kui oled teinud ja presenteerinud mõnda esitlust, on sul esinemiskogemus; kui oled osalenud mõnes pikemaajalises tiimitöös, on sul meeskonnas töötamise oskus).
4. Näita üles austust selle koha suhtes, kuhu oled tulnud töövestlusele: riietu sobivalt, suhtle vastavalt viisakusreeglitele, ole täpne.
5. Proovi intervjueerijat positiivselt üllatada – ole teadlik ettevõtte taustast, räägi lisaks oma teadmistest ja kogemustest, mida CV-s pole kirjas.
6. Ole kannatlik. Unistuste töö ja palk ei saabu päevapealt, selleks tuleb vaeva näha.
Nõuandeid CV koostamiseks:
1. Proovi erinevaid CV tüüpe. Loomingulisust nõudvale töökohale kandideerides oleks üsna maitsetu saata tavaline tabeli tüüpi CV või ehk soovid enam rõhutada oma oskusi, mitte niivõrd töökogemusi. Kasuta erinevaid võimalusi ja oma fantaasiat, et luua just kandideeritavale töökohale sobiv CV. Mõned näited siit: http://www.cvspecial.com/three-types-of-cv, google creative CV.
2. CV-d saates peaksid alati lisama ka motivatsioonikirja. See ei tohiks aga olla jutustavas vormis koopia sinu CV-st, vaid selle täiendus. Kirjuta sinna endast ja sinu kandideeritavale töökohale sobivatest isikuomadustest ning oskustest ja miks peaksid just sina olema parim valik.
3. Pea meeles, et CV on kõige esmane informatsioon, mille põhjal loob tööandja sinust esmase mulje. Kui CV on lohakas, halvasti loodud või muul moel sobimatu, ei hakka ta oma aega motivatsioonikirja lugemisele isegi mitte kulutama.
Lisaks töö otsimisele ja tööle kandideerimisele on olulised ka oskused. Koolituse raames tutvustati kümmet peamist oskust, mida on vaja edukaks sisenemiseks tööturule. Nendeks on kommunikatsiooni, sotsiaalsed, juhtimis-, aja planeerimise, eelarve koostamise ja finantsilised, „kuidas müüa”, IT, uurimis- ja arenemis-, tervisliku eluviisi ja rohelise mõtlemise oskused.
Töö otsimise ja sinna kandideerimise protsess on paljudes riikides üsna sama. Peamine on esitada õigeid fakte ja jätta endast (esmalt CV põhjal, seejärel töövestlusel) hea ja tõsiseltvõetava töötaja mulje. Tuleb olla kannatlik ja leppida esialgu ehk mitte nii meeltmööda töödega, küll ajapikku jõuad enda unistuste tööni.
Jõudu ja loomingulisust tööturule sisenemiseks!
Signe Kalberg,
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Eesti Päevaleht
Ehkki tööandja väitel oli tema allkiri lepingul võltsitud, tunnistas kohus siiski töösuhet.
Veidi üle kahe aasta kestis Jõgevamaa mehe Madise (täisnimi toimetusel teada) vaidlus oma endise tööandja Twenty Four Seven OÜ-ga, seda nii töölepingu kehtivuse kui ka saamata jäänud palga teemal.
Ehituse abitööline Madis ütles oma tähtajatu töölepingu üles, sest tööandja rikkus seda – ei suutnud Madist tööga kindlustada, ei maksnud töötasu ja temaga polnud võimalik ühendust saada. Madis esitas kõigepealt nõude töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK), milles palus osaühingult välja mõista saamata jäänud töötasu 6528 eurot ja hüvitis 3857 eurot. Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjon tegigi otsuse Madise kasuks. Et aga tööandja vaidlustas TVK otsuse, pöördus Madis kohtusse.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht
Lugeja küsib: kas lapse haigestumine ema või isa puhkuse ajal lükkab samuti puhkuse hoolduslehe päevade võrra edasi või kehtib see üksnes töötaja enda töövõimetuslehe puhul?
Seaduse järgi on haige lapse hooldamine samasugune töövõimetus nagu enda haigus ja töötajal on õigus puhkus edasi lükata või katkestada. Puhkuse ajal tekkinud töövõimetusest tuleb kindlasti esimesel võimalusel tööandjale teada anda ja puhkus sellega katkestada, automaatselt puhkus ei pikene. Vaidluste vältimiseks soovitan teate saata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Lugeja küsib: mulle on määratud 100% töövõimetus. Ise tunnen, et lihtsamat tööd võiksin natuke teha. Kas tööandjad tohivad mind palgata? Mis on minu puhul teistmoodi?
Saada oma tööalane küsimus: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Valitsus otsustab peagi töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2016-2019, eelnõu ette valmistanud sotsiaalministeerium tegi ettepaneku maksumäära alates 2017. aastast langetada.
Ettepanek on jätta 2016. aastal töötuskindlustusmakse määrad samale tasemele 2015. aastaga, ehk töötajatele 1,6 % ja tööandjatele 0,8%.
Aastateks 2017 kuni 2019 langetatakse maksemäär 2,4%-lt 2,1%le, ehk töötajad maksaks 1,4% ja tööandjad 0,7% palgalt.
Töötuskindlustusmakse määradega 1,6% kindlustatule ja 0,8% tööandjale laekuks 2016. aastal töötuskindlustusmakseid 159 miljonit eurot.
Maksemääradega 1,4% kindlustatule ja 0,7% tööandjale laekuks 2017. aastal 169 miljonit eurot ning 2018. ja 2019. aastal vastavalt 180 ning 191 miljonit eurot.
Ligi 700 miljonit reservis
2016. aasta lõpuks kasvab töötukassa varade maht prognoosi kohaselt 690,8 miljoni euroni.
Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovara väärtus 610,3 miljonit eurot. Käesoleva aasta lõpuks on töötukassa varade oodatav väärtus 648,8 miljonit eurot.
Allikas: ERR
Page 912 of 1608
