Articles
Eestis sooviks oma ettevõtte rajada üle poole 18 - 25- aastastest, edastades sellega teisi Balti riike.
Lätis tahaks oma äriga alustada 41 protsenti ja Leedus 48 protsenti noortest, selgus SEB panga uuringust.
„Ettevõtlusega alustajate profiil on muutumas laiemaks. Täna soovivad iseenda tööandjaks hakata üha erinevamas vanuses ja taustaga inimesed ning järjest vähem kardetakse ebaõnnestuda,"kommenteeris SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit.
Oma äri alustamisel ja sellesse kapitali paigutamisel on aga ka mitmeid „konkurente“. Noorte puhul on selleks näiteks reisimine või oma kodu soetamine. "Vaid kaks protsenti 18-25-aastastest paneb raha kõrvale, et see oma ettevõttesse investeerida, mistõttu on ühiskonna tunnustus ja tugi ettevõtlikkusele äärmiselt oluline,“ lisas ta.
Ideede puudus
Ettevõtlusega alustamisel on noorte jaoks peamisteks takistusteks heade ideede ja teadmiste puudus. Esimese tõi põhjusena välja 28 protsenti ja teise 16 protsenti Eesti noortest. Hea idee puudumine oli Lätis ja Leedus takistuseks vastavalt 28 ja 26 protsendil noortel ning 21 ja 25 protsenti 18-25-aastastest tunnistasid, et ettevõtte asutamine seisab teadmiste taga.
„Oma äriga alustamine võib olla keeruline ja aeganõudev protsess. SEB on loonud just alustavale ettevõtjale mõeldud kasulikud lahendused selleks, et ettevõtjad saaksid keskenduda põhilisele ehk äri käivitamisele ja erinevalt teistest pankadest oleme ettevõtjale nõustamisega toeks juba alates ideetasandist,“ lisas Vaikmäe-Koit.
Võrreldes teiste Balti riikide noortega, kes sooviksid oma ettevõtte rajada, on 11 protsenti Eesti noortest teinud oma äri alustamiseks juba ka esimesed sammud. Lätis on oma ettevõtte rajamisega algust teinud kaheksa ja Leedus kuus protsenti noortest.
„Eesti on lõunanaabritest soodsa ettevõtluskeskkonna loomisel sammukese ees ning Läti ja Leeduga võrreldes sünnib Eestis aastas vastavalt ligi 5000 ning 6000 ettevõtet enam. Ettevõtte alustamise tehniline lihtusus ja riiklikud meetmed on kindlasti kaasa aidanud, kuid need ei ole esmatähtsad osad ettevõtlusaktiivsust soosivas keskkonnas,“ ütles Vaikmäe-Koit.
Järgmise aasta algusest hakkab töötukassa maksma mobiilsustoetust oma klientidele, kes ei ole kuue kuu jooksul leidnud sobivat tööd oma elukoha lähedal ning kes asuvad tööle vähemalt 30 kilomeetri kaugusel kodukohast.
Toetust makstakse neljal esimesel töötamise kuul. Tegemist on kolm aastat kestva katseprojektiga, teatas sotsiaalministeerium.
„Soovime kolmeaastase testperioodi jooksul hinnata, missugune on mobiilsustoetuse maksmise mõju tööturule. Tulemustest ja rahastamise võimalustest lähtuvalt otsustame, kas kõnealust toetust oleks mõistlik pakkuda ka pärast kolmeaastase perioodi lõppu,“ ütles tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev.
Uus tööturuteenus annab inimestele suurema võimaluse kandideerida töökohtadele, mis asuvad kodust kaugemal. Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavat mobiilsustoetust hakatakse maksma iga tööl käidud päeva eest töökoha ja elukoha vahemaad arvestades.
Toetuse maksimaalseks suuruseks on 200 eurot kuus ning toetussumma kuulub maksustatava tulu hulka.
Toetust hakatakse maksma esimesel neljal töötamise kuul alates tööle asumisest. Neli kuud on tavaliselt uue töötaja katseaja pikkus ning selle möödumisel on nii töötajal kui tööandjal selgem arusaam, kas töösuhet soovitakse jätkata ja kas kaugemalt töölkäimiseks on koostöös tööandjaga võimalik leida lahendusi.
Mobiilsustoetust ei maksta regionaalpoliitilisel eesmärgil Tallinna linna ja Tallinna lähivaldade elanikele, kes käivad tööl kas siis vastavalt lähivaldades või Tallinnas. Seda põhjusel, et Eesti piirides on Tallinn peamine tööjõu tõmbekeskus, mis tööturu arenguks sellelaadilist toetust ei vaja.
Agne Narusk,
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Eesti Päevaleht
Enim näib nõutuks tegevat käsundusleping, varem tekitas segadust töövõtuleping.
„Olen 27. nädalat lapseootel ja tööl käsunduslepingu alusel. Millistele hüvedele on mul rasedana õigus tööl ja hiljem lapsega koju jäädes?” küsib Reili oma kirjas töö ja koolituse rubriigi juristile.
„Kas käsunduslepinguga töötades on õigus saada haigekassa kindlustus, muid hüvesid ei tundu eriti olevat?” tahab teada e-kirja saatnud tartlanna Esta.
„Töötan ametlikult, mul on käsundusleping. Palgapäeval tekkis küsimus, milliseid makse mu töötasust maha arvatakse,” tunneb huvi 19-aastane Mari.
Kui uurida lähemalt, millised on töölepinguga töötaja õigused ehk millest jääb ta ilma, kui selle asemel on sõlmitud mõni võlaõiguslik leping (nt töövõtuleping, käsundusleping, autorileping, agendileping, maaklerileping vm), on üsna selge, miks tööandjad eelistavad töölepingule teist varianti.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Toimetas: Romet Kreek
ärileht.ee
Balti riikides tegutsevate Rootsi ettevõtete juhid leidsid, et baltlased on kõvad töörügajad, keda on lihtne koolitada. Ligi 65 % vastanutest leidsid, et Baltimaade töötajad on lojaalsed.
Halvem on lugu loovusega, mida pidasid heaks vaid 40% vastanutest. Initsiatiivikaks pidas baltlasi vaid 32% küsitletutest, selgus täna avaldatud Business Swedeni Balti ärikliima uuringust.
Kvalifitseeritud tööjõud on konkurentsivõimelise kulutasemega, maksusüsteem on hea ja Rootsile lähedus meeldivad Rootsi ettevõtetele.
Eesti sai parimaid tulemusi elukvaliteedi osas. Eesti asukoht on äri ajamiseks hea. Siin on soodne seadusandlik keskkond ja usaldusväärne kohtusüsteem. Maksekäitumise ja maksusüsteemi poolest on Eesti Lätist ja Leedust parem.
Töötajaid on lihtsaim leida Leedus, kus on ka palga suhe tootlikkusse parim. Halvimad on need Eestis. Töörügajaid leiab lihtsamalt Leedus, loovaid töötajaid Eestis ja lojaalseid töömesilasi Lätis.
Palgatase on võrreldes töötajate tootlikkusega hästi tasakaalustatud, leidsid pooled vastanutest. 34% leidsid, et palgatase on võrreldes tootlikkusega madal.
“Arvestades, et Rootsi on viimase kahekümne aasta vältel olnud Eesti suurim välisinvestor, siis on oluline teada, mida meilt oodatakse ning kas on asju, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata,” ütleb Rootsi Eksportnõukogu Eesti esinduse juht Janar Sutt. “Uuringu tulemusena on meil teada, kuidas välisinvestorid Eesti ja teiste Balti riikide ärikeskkonda näevad, ning näiteks seegi, kas ja kuidas mõjutavad välisinvestorite otsuseid Ukraina sündmused.”
Tänasel päeval tegutseb Eestis aktiivselt 800, Lätis 400 ja Leedus 150 Rootsi kapitalil ettevõtet.
“Uuringu tulemusel selgus, et Rootsi osalusega ettevõtete osakaal meie majanduses kasvab ilmselt lähiaastatel veelgi,” kinnitab Sutt.
Küsitlusele vastanud ettevõtetest 63% plaanib lähima kolme aasta jooksul investeeringuid Balti riikidesse.
Hiljutised geopoliitilised sündmused nagu olukord Ukrainas ei ole oluliselt ettevõtete investeerimisotsuseid Balti riikidesse mõjutanud. Vaid 3% vastanutest nimetas, et geopoliitilised arengud on mõjutanud väga oluliselt investeerimisotsuseid Balti riikides. 9% arvates avaldas see otsustele olulist mõju. 66% küsitletutest vastas, et see avaldas mõningast või väga vähest mõju. 22% vastanud ütlesid, et see ei avaldanud mitte mingisugust mõju.
Kuigi võis arvata, et Rootsi ettevõtetele on oluline töötajate rootsi keele oskus, siis küsitlus näitas midagi muud. 45% vastanutest leidsid, et rootsi keele oskus ei ole olulise tähtsusega. Väga tähtsaks pidas seda 4% vastanutest ja tähtsaks 8% vastanutest.
Mõnevõrra üllatav on see, et tervelt 30% vastanutest leidsid, et kapitali ja finantseerimise kättesaadavus on raske või väga raske.
Ettevõtete juhid leidsid, et kolme aastaga on korruptsiooni tase langenud. Kui 2012. aastal küsitlusel leidsid 42% vastanutest, et Leedus on konkurendid tellimusi võitnud korruptsiooni abil, siis tänavu vastas sama 37%. Lätis kahanesid korruptsiooniilmingud 46% 19 protsendile ja Eestis 21% 12 protsendile.
Uuring viidi läbi tänavu märtsis ja aprillis Balti riikides tegutsevate Rootsi ettevõtete rootslastest juhtide seas. Ligi 500 küsitletud juhi seast vastas küsimustele 107 ettevõtte juhid.
Keskmine brutopalk oli teises kvartalis 1082 eurot ehk eelmise aastaga võrreldes 5,8 protsenti kõrgem. Tänavuse aasta esimese kvartaliga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,1 protsenti.
Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2014. aasta II kvartaliga võrreldes 5,9%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid palgatöötaja kohta 2,9% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,1 protsendipunkti, teatas statistikaamet.
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2014. aasta II kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk (5,9%). Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kuueteistkümnendat kvartalit järjest.
Keskmine brutokuupalk tõusis tänavu II kvartalis pea kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel – kinnisvaraalases tegevuses 11,2% ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal 9,8%. Keskmine brutokuupalk ei tõusnud vaid ehituses (langus 0,5%).
Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1054 eurot, mais 1058 eurot ja juunis 1135 eurot.
Keskmine netokuupalk oli tänavu II kvartalis 871 eurot ja see kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kiiremini kui keskmine brutokuupalk (netokuupalga kasv oli 7,3%). Netokuupalga kiirem kasv oli tingitud tulumaksumäära alanemisest 21%-st 20%-ni, töötuskindlustusmakse määra alanemisest 1%-st 0,8%-ni ning samuti miinimumpalga tõusust 355 eurost 390 euroni alates 2015. aasta 1. jaanuarist.
Keskmine brutotunnipalk oli II kvartalis 6,61 eurot ja see tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,4%. Kõige enam tõusis keskmine brutotunnipalk kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (10,7%) ning vähenes kahel tegevusalal – muudes teenindavates tegevustes (0,9%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (0,1%).
Palgastatistika uuringu alusel oli 2015. aasta II kvartalis töötajate arv 1,3% väiksem kui 2014. aasta II kvartalis. Palgatöötajate arv suurenes kuuel tegevusalal: 1) finants- ja kindlustustegevus; 2) info ja side; 3) kunst, meelelahutus ja vaba aeg; 4) töötlev tööstus; 5) tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; 6) majutus ja toitlustus.
Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu II kvartalis 1459 eurot ja tunnis 9,87 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta II kvartaliga tõusnud vastavalt 5,8% ja 6,2%. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele oli kõige suurem kuus kinnisvaraalases tegevuses ning tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (vastavalt 11,5% ja 11,1%).
Page 910 of 1608
