Articles
Vahur Koorits
Valitsus jättis oma tänasel istungil töötuskindlustuse makse määrad aastateks 2017 – 2019 samale tasemele kui sel aastal. Tööandjad ja töötajad soovisid maksemäära langetamist, mis oleks jätnud inimestele rohkem raha kätte. Valitsus ei toetanud seda, sest selle jaoks pole väidetavalt raha.
Töötuskindlustusmakse töötajale on praegu 1,6 protsenti brutopalgast ja see võetakse automaatselt palgast maha. Tööandjad maksavad omakorda töötaja brutopalgast lisaks 0,8 protsenti.
Töötukassa nõukogu tegi augustis valitsusele ettepaneku jätta järgmisel aastal maksemäärad tänavusega samale tasemele, kuid aastateks langetada neid aastateks 2017-2019. Aastast 2017 võiks töötuskindlustusmakse määr olla töötukassa nõukogu hinnangul töötajatele 1,4 ja tööandjatele 0,7 protsenti.
Töötuskindlustus on mõeldud töötutele hüvitise maksmiseks ja veel mõneks tööturuga seotud kuluks. Töötukassa raha on aga osa laiemast valitsussektori eelarvest ja seetõttu on tööandjad ja ametiühingud korduvalt riiki süüdistanud selles, et riik tahab hoida töötuskindlustusmakse määra kõrgena, et näidata paremaid eelarvetasakaalu numbreid.
Trikk on selles, et nagu ka tulumaksu, kogutakse töötuskindlustusmakset inimese palgalt ja selle eest rahastatakse riigi ülesandeid, aga selle nimeks pole tulumaks. Tulumaksu tõstmist valitsus ei toeta, vaid seda soovitakse võimalusel pigem langetada.
Töötuskindlustusmakse suurust tõsteti järsult majanduskriis ajal ja seda on hoitud kõrgemana kui tööandjad ja ametiühingud seda soovivad, mistõttu töötukassal on tekkinud hiiglaslikud rahatagavarad. Töötukassa reservid kasvavad praeguste maksemäärade juures aastas 40 miljoni võrra. 2016. aasta lõpuks kasvab töötukassa varade maht prognoosi kohaselt 690,8 miljoni euroni. Sellest jätkub kriisi ajal päris mitmeks aastaks.
Töötukassa nõukogus on kaks esindajat valitsusel, kaks esindajat tööandjatel ja kaks esindajat ametiühingutel. Kuna valitsusel puudub töötukassa nõukogus ülekaal, ongi töötukassa nõukogu tööandjate ja töötajate üksmeele korral tihti teinud valitsusele ebameeldivaid ettepanekuid töötuskindlustuse maksete langetamiseks.
Nagu öeldud, ei soovinud valitsus töötuskindlustusmakse määra langetada, sest raha selle jaoks pole. Ametlik põhjendus kõlab nõnda: "Rahandusministeerium ei nõustunud töötuskindlustusmakse määrade muutmisega, sest maksemäärad peavad olema stabiilsed ja pikaajaliselt ette teada. Samuti kasvab töövõimereformi rakendumisel 1. juulil 2016 töötukassa klientide hulk ja teenused kordades ning puudub põhjalik analüüs, mis näitab töötukassa rahaliste vahendite jätkusuutlikkust teenuste osutamisel," teatas valitsus.
Töötukassa nõukogu esimees Toomas Tamsar, kes esindab seal tööandjaid, kommenteeris, et töötukassa nõukogu lähtus soovituses aastast 2017 töötuskindlustusmakset vähendada töötukassa tegelikest vajadustest.
"Nõukogu leidis, et reservid on piisavad ka võimalike kriisiolukordade üleelamiseks ning nende jätkuv kasvatamine samas mahus, üle 40 miljoni euro võrra aastas, ei ole põhjendatud. Valitsuse otsus mitte arvestada nõukoguga, kuhu kuuluvad muuseas nii tööandjate, töötajate kui ka valitsuse esindajad, näitab, et probleem on pigem valitsuse enda rahakotis. Ehk et keskmes on riigieelarve tasakaalu küsimus, mitte töötukassa tegelik olukord ja sellest lähtuvad mõistlikud valikud," kritiseeris Tamsar valitsust.
Valitsus otsustas täna, et kaua tehtud töövõimereformi mahukaima osa ehk uutel alustel puude hindamine lükatakse poole aasta võrra edasi.
Heakskiidu saanud töövõimetoetuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohaselt käivitub uutel alustel töövõime hindamine järgmise aasta 1. juulist, teatas sotsiaalministeerium.
Ministeeriumi teatel oli lisaaega vaja selleks, et tagada kvaliteetse töövõime hindamise teenuse sisseostmine. Kuuekuuline lisaaeg võimaldas samuti analüüsida töövõime hindamise metoodika katsetamise tulemusi ja teha metoodikas vastavaid täiendusi enne töövõime hindamise teenuse hankeid. Ka tagab edasilükkamine tagab parema valmisoleku töövõimereformi rakendumiseks (rakendusaktid, IT-arendused).
Teenused käivituvad jaanuarist
Eelnõu jõustumisel rakendub ka teine oluline kevadel kokku lepitud põhimõte «uued teenused enne, uus hindamine pärast».
1. juulist 2016 käivitub hindamine vaid osaliselt ehk n-ö uutele sisenejatele. Praegused töövõimetuspensionärid on oodatud töötukassasse sellest omakorda pool aastat hiljem ehk 1. jaanuarist 2017. Ka siis pole vaja tulla kõigil korraga, vaid viie aasta jooksul – vastavalt sellele, millal konkreetse isiku pensioni kehtivuse tähtaeg kukub.
Sissetulekuauku ei tule
Eelnõuga ennetatakse ka sissetulekuaugu tekkimist, mis tekiks inimestel üleminekul ühelt süsteemilt teisele. Nimelt, kui praegust töövõimetuspensioni makstakse inimesele kuu alguses etteulatuvalt, siis uut töövõimetoetust tagant järele ehk järgmise kuu alguses. Nii tekib üleminekuhetkel – ühelt süsteemilt teisele liikumisel – üks kuu, kus inimene ei saa enam vana pensioni, aga tema kontole ei laeku ka veel uut toetust.
Eelnõuga muutub lihtsamaks ka töövõime ja puude raskusastme samaaegne taotlemine ehk n-ö ühe ukse poliitika. «Vastavalt eelnõule saab sotsiaalkindlustusamet edaspidi kasutada puude hindamiseks sama arstlikku ekspertarvamust, mida töötukassa kasutab töövõime hindamiseks, mis säästab nii inimese kui asutuste aega ja vaeva,» selgitas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Tarbija24 juhataja
Millistel töötavatel pensionäridel arvestatakse palgast maha töötuskindlustusmakse? Saan soodustingimustel pensioni tervistkahjustava töö tõttu, samas praegu olen 60aastane, veel mitte pensioniealine. Lisaks pensioni saamisele käin ka tööl. Minu palgateatel on aga kirjas, et minu palgast arvestatakse maha töötuskindlustusmakse.
Miks minult kui pensioni saavalt inimeselt arvestatakse maha töötuskindlustusmakse? Kas see tähendab, et kui ma kaotan töö – kui mind koondatakse –, kas siis saan lisaks pensionile ennast ka töötukassas arvele võtta ja teatud aja jooksul kompensatsiooni töö kaotamise tõttu?
Maalehe lugeja
Vastab Eesti Töötukassa infospetsialist Nansi Kartanas:
Töötaja töötuskindlustusmakse maksmise kohustus lõpeb vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval.
Vanaduspensioniealiseks saavad nii mehed kui naised 63aastaselt (v.a 1952 aastal sündinud naised, kelle puhul vanaduspensioniiga saabub 62 aasta ja 6 kuu vanuseks saamisel).
Töötajad, kes ei ole vanaduspensionieas, kuid saavad mõnda muud liiki pensioni kui ennetähtaegset vanaduspensioni (nt soodustingimustel vanaduspension, väljateenitud aastate pension, politseiametniku pension vms), on töötuskindlustusega kindlustatud ja peavad töötuskindlustusmakset maksma.
Töötuna saab arvele võtta inimest, kes ei ole veel jõudnud vanaduspensioniikka.
Töötuna registreeritud inimesele makstakse töötuskindlustushüvitist, kui ta vastab hüvitise määramise tingimustele:
- tal on töötuskindlustusstaaþi vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise töösuhte lõppemine).
Lisaks makstakse kindlustushüvitist koondamise korral nii sooduspensioni, invaliidsuspensioni kui ka vanaduspensioni saavale koondatud töötajale, kes on töötanud asutuses üle viie aasta.
Koondamishüvitise taotluse peab töötukassale esitama tööandja – viie päeva jooksul pärast töötaja koondamist.
Kui veel mais oli registreeritud töötute arv Eestis 4,3 protsenti, siis augustikuu lõpuks langes see 4 protsendi ehk 25 409 inimese peale 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.
Kõrgeim oli augustis registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal – 8,3 protsenti – ja Valgamaal – 7,4 protsenti, madalaim aga Harjumaal – 3 protsenti – ja Tartumaal – 3,1 protsenti, vahendab töötukassa. Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid augusti lõpus lihttöölised – 18 protsenti –, teenindus- ja müügitöötajad – 18 protsenti – ning oskustöötajad ja käsitöölised – 17 protsenti.
Kuu jooksul lisandus 4 081 uut tööpakkumist, millest 57 protsenti sisestati töötukassa portaali kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 8 457. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele – 23 protsenti. Järgnesid oskustöötajatele ja käsitöölistele – 21 protsenti – ning lihttöölistele – 20 protsenti – pakutavad töökohad.
Tööalasel koolitusel osales augustis 1 624 ja tööotsingu koolitusel – tööotsingu töötoas – 1 083 inimest. Tööpraktikal osales 899, tööharjutusel 338 ning tööklubis 548 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1 550 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti augustis 390 korral.
Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 36 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 50 uut töökohta. Palgatoetusega oli augustis töötamas 941 inimest. Lisaks osales veel 2 759 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Augustikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3 753 inimest.
Töötukassa maksis augustis töötuskindlustushüvitist 9 400 inimesele ehk 31 protsenti kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 398 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligikaudu 3,3 miljonit eurot. Ligikaudu 124 euro suurust töötutoetust sai augustis 7 370 inimest ehk 25 protsenti kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa augustis 496 inimesele. Keskmine augustis määratud hüvitis oli 1 516 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 830 tuhande euro. Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa augustis 151 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 3 228 eurot ning hüvitisteks maksti augustis üle 486 tuhande euro.
TARBIJA»TÖÖ
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter
Lugeja küsib:
käin täiskohaga tööl – töötan esmaspäevast reedeni. Astusin sel aastal kõrgkooli kaugõppesse ja kõik loengud toimuvad nädalavahetustel. Kas mul on õigus võtta õppepuhkust või on tööandjal õigus mulle õppepuhkuse andmisest keelduda?
Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna: Töötamise kõrvalt õppimist ja õppepuhkuse saamise tingimusi reguleerib täiskasvanute koolituse seadus. Selle aasta suvest täiskasvanute koolituse seadus muutus.
Seadusesse lisati põhimõte, et tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele. Sellega soovitakse vältida praktikas esinenud olukordi, kus õppepuhkust kasutati üksnes vabadel päevadel palgalisa saamiseks. Seega kui soovitud õppepuhkuse päevad langevad üksnes Teie vabadele päevadele, on tööandjal õigus õppepuhkuse andmisest keelduda.
Küll aga ei ole keelatud võtta õppepuhkust selliselt, et õppepuhkuse perioodi jäävad ka vabad päevad. Töötajal on õigus saada kuni 30 kalendripäeva õppepuhkust kalendriaasta jooksul. Õppepuhkust on tööandjal aga kohustus anda vaid juhul kui tegemist on tasemeõppe või täienduskoolitusasutuse pidaja poolt läbiviidavas täienduskoolituses osalemisega.
Õppepuhkust antakse töötaja avalduse alusel, mis peab olema esitatud vähemalt 14 kalendripäeva enne õppepuhkusele jäämist. Avaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ehk töötaja võib teatise saata ka näiteks e-kirja teel. Lisaks avaldusele peab töötaja esitama õppepuhkuse taotlemiseks ka õppeasutuse teatise.
Page 908 of 1608
