Articles
Lugeja tunneb huvi, mis on tervisekontroll ja milleks on seda vaja.
Vastab Tööinspektsiooni töötervishoiu tööinspektor Kerttu Sepp.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi on tööandjal kohustus korraldada tervisekontroll töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad ning kandma sellega seotud kulud.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi on tööandjal kohustus korraldada tervisekontroll töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad ning kandma sellega seotud kulud.
Tavaliselt on terviskontrolli aluseks töökeskkonna riskianalüüs ning ei ole just palju selliseid töökohti, kus töötajale ei võiks mõni töökeskkonna ohutegur ebasoodsalt mõjuda. Selle tõttu eeldataksegi, et enamikele töötajatele peab tööandja tervisekontrolli korraldama. Vastavalt töötajate tervisekontrolli korrale algab töötaja tervisekontroll esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ja öötöötajatel enne öötööle asumist.
Tervisekontroll töötervishoiuarsti juures ei tohiks olla pelgalt seaduse täitmine, vaid peab olema individuaalse lähenemisega, tagades töötaja sobivuse antud töökohale ning võimaldades varakult avastada tööst põhjustatud tervisevaevusi. Näiteks töötajatele, kes peavad pidevalt töötama jahutolmuses töökeskkonnas, on soovitav tervisekontrolli käigus teha allergiatest või kopsufunktsiooni uuring, et ennetada kutsehaigestumisi, mille põhjuseks on jahutolmuallergia.
Öötöötajatele peaks tervisekontroll sisaldama elektrokardiogrammi tegemist, hindamaks võimalikke südamehaiguste riske. Seega peaksid tervisekontrollis sisalduvad uuringud olema tugevalt seotud töökeskkonnas valitsevate ohuteguritega.
Tarbija24»Lugeja küsib
Toimetaja:
Siiri Liiva
Lugeja küsib:
Firma ülemus seadis väravasse turvafirma kohustuste hulka sunniviisilise alkomeetrisse puhumise, (inimesed, kes julgesid sellele vastu väita, need ka vallandati või siis tehakse elu kuumaks) - inimesed, kes sellest keelduvad -loetakse nn. tööluusiks ja sisse tööle ei lasta. Kas see on seadus õiglane ja kas ma pean sunniviisiliselt puidufirmas sellega tegelema?
Vastab Tiit Kruusalu, METI personaliabi OÜ, www.facebook.com/METIabi
Tööandjale on seadusega pandud kohustus tagada ohutu töökeskkond. Sellest lähtuvalt tuleks kõikide asjaolude kogumis hinnata, kas kohustuslik alkomeetrisse puhumise nõue on ohutu töökeskkonna tagamiseks ebaproportsionaalne abinõu või mitte. Teie küsimusest ei tule välja, mis oli kehtestatud nõude ajendiks, millised olid tööandja eelnevad meetmed, et hoida ära joobeseisundis töötajate töötamine kõrgendatud ohuga töövahenditega, milleks tööpingid kahtlemata on, millisele isikute ringile kehtestati alkomeetrisse puhumise kohustus, mis on kirjas ettevõtte töökorralduse reeglites (sisekorraeeskirjad) ja mis kohustusi- vastutust- õigusi paneb Teile peale sõlmitud tööleping. Hinnates kõiki asjaolusid kogumina, saaks kaaluda tööandja käitumise seaduspärasust.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Uute töötajate värbamine läheb järjest raskemaks, sest kasvada plaanivate ettevõtete hulk on märksa suurem kui koondada kavatsevate oma, kirjutab CV-Online´i juht Agu Vahur Äripäevas.
Ka koondamise läbi vabanevate töötajate kvalifikatsioon ei vasta enamasti nendele nõudmistele, mida värbavad ettevõtted oma töötajatelt ootavad.
Tööandjate seas tehtud uuringust selgus, et 39% tööandjaid plaanib lähema kuue kuu jooksul töötajaid värvata ning 9% nii värvata kui töölt vabastada. Seejuures värvatakse peamiselt töömahtude ja organisatsiooni kasvu tõttu ehk siis üle kolmandiku tööandjatest on orienteeritud kasvule. See on meie peamiste eksporditurgude nõrkust arvestades positiivne.
Töötajate arvu vähendamist plaanib 3% tööandjatest, seega kokku üle kümnendiku tööandjaist mõtleb töötajate vabastamise peale lähema kuue kuu jooksul.
Loe lisa Äripäevast.
vastused.ee
Lugeja küsib:
"Kas töötajal on võimalik tööandjalt nõuda oma töötasu väljamaksmist sularahas?"
Vastab Grete Lüüs, jurist, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee:
"TLS § 33 lg 4 kohaselt peab tööandja kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Praktikas on levinud töötasu maksmine pangaülekandega. Samas ei välista TLS töötasu maksmist sularahas, kui töötaja ja tööandja selles kokku lepivad. Lähtuvalt eelnevast ei ole võimalik seda tööandjalt nõuda, vaid selles tuleb saavutada kokkulepe. Kokkuleppele mitte jõudmine annab tööandjale õiguse keelduda töötasu maksmisest sularahas."
Veel küsimusi ja vastuseid leiad SIIT
http://www.vastused.ee/loe/oigus/toooigus/1.html.
Toimetas: Kaja Koovit
ärileht.ee
Iga ettevõte tahab töötajaid kaasata. On ju ettevõttega tihedamalt seotud inimesed valmis panustama rohkem kui otseste töökohutuste täitmiseks minimaalselt vajalik. Milline on ettevõttele kõige kasulikum töötajatevaheliste suhete mudel, kirjutab Harvard Business Reviews Texase ülikooli psühholoogia ning turunduse professor Art Markman.
Mida rohkem on töötajad kaasatud, seda väiksema tõenäosusega ostivad nad uut tööd ning lisaks kiirgavad sellised inimesed positiivset energiat, parandades kolleegide ning klientide enesetunnet.
Suhete defineerimiseks on teadlased pakkunud välja mitmeid erinevad tüüpe, Markman keskendub kolmele, millel on ettevõtluse kontekstis kõige suurem tähtsus, need on võõrad, perekond ning naabrid.
Võõrad on inimesed, kellega meil ei ole lähedasi sidemeid: kui vajame nende abi, maksame neile selle eest. Perekonnas on inimestel tihe omavaheline side ning üksteisele pakutakse igakülgset abi selle eest sageli midagi vastu lootmata. Võõraste ja perekonna vahepeal on naabrid- inimesed kellega meil on mõistlikult lähedased suhted, kes aitavad meid, kuid ootavad selle eest ka vastuabi.
Markmani sõnutsi ei ole hea, kui ettevõte koosneb peamiselt võõrastest, sest neil puudub motovatsioon organisatsiooni laiemate eesmärkide täitmiseks enda konkreetsest tööülesannetest rohkem panustada. Ka töökoha sotsiaalne keskkond ei ole selliste töötajatega kutsuv, koht, kuhu inimesed tahaksid tulla.
Samamoodi on ka suurema osa ettevõtete jaoks ohtlik töötada nagu perekond. Mitte kõik töötajad ei panusta omalt poolt piisavalt ning see on ebaefektiivne ning demoraliseeriv töötamise viis.
Naabritega seevastu püüame oma suhteid ja panuseid hoida tasakaalus. Meil on ühine eesmärk, visioon ning me oleme nõus panustama selle eesmärgi saavutamise nimel endast võimalikult palju.
Nii ongi naabri tüüpi töötajad ja töösuhted Markmani kinnitusel nn terve ettevõtte aluseks. Tööandjal tuleb selgelt sõnastada töötajate ühine eesmärk ning mida neilt oodatakse. Ettevõte on edukas, sest töötajad panustavad niimoodi ka üksteise aitamiseks mõistlikul tasemel lisaaega.
Kuidas sellist töökeskkonda luua?
Sellise mudeli selgrooks on ettevõtte selge signaal, et töötajate vastu tuntakse huvi. Üheks võimaluseks on koolitus, pakkudes töötajatele nii töö- kui isikliku arengu võimalusi. Sellega näitab ettevõte oma huvi töötaja käekäigu vastu ka pikemas perspektiivis. Kui kardetakse koolitusprogrammiga kaasnevaid kulusid, siis iga selleks otstarbeks tehtav investeering kahvatub nende kulude ees, mis tuleb teha töötaja lahkumisel ettevõttest.
Teine võimalus naabri-suhetega töökeskkonna loomiseks on anda töötajatele regulaarselt võimalus kõrgete ülemustega suhtlemiseks. Naabri-suhted nõuavad, et töötajal tekiks tunne, et organisatsioon teab, kes ta on ning hoolib temast. Mitte töötajatest üldiselt, vaid konkreetselt temast. Kui tippjuhtkonnaga suhtlemise võimalust ei pakuta, võib konkreetse osakonna või äriüksuse baasil tekkida küll naabruskond, kuid see võib tunda end ülejäänud organisatsioonist eraldatuna.
Kolmas naabruskonna loomise komponent on jagatud eesmärk. Majanaabritega seob meid soov muuta elukeskkond elamisväärseks, mis pakub seal elavatele inimestele võimalikult palju. Sarnaselt on ka ettevõttel tarvis inimesi ühendavat visiooni.
Markman soovitab kõigil juhtidel olla tähelepanelik ning märgata ohumärke, mis annavad tunnistust sellest, et organisatsioon hakkab naabritest muutuma võõraste grupiks.
Kõige selgem signaal on, kui töötajad hakkavad hoiduma ettevõtte laiemates tegevustes kaasalöömisest tuues põhjenduseks mõne konkreetse ja kitsama tööülesandega seotuse. Kui sellised märgid ilmnevad, tuleb juhtidel pöörduda varem nimetatud kolme tegevuse juurde, näitamaks, et ettevõte hoolib töötajast ning tuletamaks meelde tema seotust laiema eesmärgiga.
Kuigi naabrite-suhete säilitamine töökohal nõuab pingutust ning ressursse, tasub investeering Markmani kinnitusel kiiresti ära.
Page 986 of 1608
