Articles
Agne Narusk,
Kahe aasta jooksul pole taotletud toetust ühegi halvenenud tervisega töötaja ümberõppeks.
Detsembri lõpus saab kaks aastat sellest, kui töötukassa hakkas tööandjatele pakkuma rahalist abi, et ümber õpetada või täiendkoolitada töötajaid, kel tervis ei luba enam senisel töökohal jätkata.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
25. novembri Ärilehes ilmus Täpsustus:
18. novembril ilmunud artiklisse "Tööandjad jätavad ettevaatusest koolitusraha töötukassalt küsimata" lipsas minu enda tähelepanematuse tõttu sisse eksitav viga:
töötajast, kelle perearst on suunanud töötervishoiuarsti vastuvõtule, ei pea tööinspektsiooni teavitama mitte perearst, nagu oli ekslikult kirjas, vaid ikka töötervishoiuarst.
Vabandan lugejate ja intervjuu andnute ees!
Agne Narusk
Kasulik.ee
Möödunud aastal registreeriti Eestis kokku 4180 tööõnnetust, millest 722 põhjuseks oli libisemine või komistamine. Töötaja vanuse kasvades suureneb selliste õnnetuste osakaal märgatavalt.
„Kui vanusegrupis 35-44 on kukkumisest tingitud tööõnnetuste osakaal veel 17,2 %, siis 45-54-aastaste seas 23,6% ning 55-64-aastastel juba 28,6%,” selgitab Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu võttes aluseks eelmisel aastal juhtunud tööõnnetused. Samuti paneb ta nii töötajatele kui ka tööandjatele südamele, et töökeskkond tuleb üle vaadata ning teha kõik selleks, et libisemisest ja komistamisest põhjustatud õnnetusi ennetada.
Maripuu lisas, et peamiselt komistatakse erinevate takistuste tõttu — on selleks siis laokile jäänud juhtmed, tööriistad või ootamatu põranda ebatasasus. „Oma töökoha ümbruse saab igaüks ise korda teha, juhtmed ja voolikud korralikult kinnitada ning ebatasased kohad silmnähtavalt märgistada,” tõi ta näiteks võimalusi, kuidas riske ennetada.
Teine oluline ohutegur on libisemine, mis on enamasti tingitud kas märjast või porisest põrandast. Kõige kindlam viis on riskide maandamiseks põranda puhastamine. Kui aga pärast põranda pesemist peaks see jääma liiga märjaks, tuleks libe põrand ajutiselt märgistada.
Loe lisa Tööelu.ee portaalist
http://www.tooelu.ee/et/Tookeskkond/ohutegurid/Libisemine-ja-komistamine.
Kasulik.ee
Libisemine ja komistamine on kõige levinumad tööõnnetuste põhjused ning seda kõigis sektorites rasketööstusest kontoritööni. Kuigi see võib tunduda uskumatuna, on see tõesti nii. Tööinspektsioon annab kolm lihtsat soovitust, kuidas libisemisest ja komistamisest põhjustatud tööõnnetusi ennetada ning võimalikke riske maandada.
Esiteks, hoia oma töökoht korras. Jälgi, et liikumisteedel ei oleks juhtmeid, voolikuid, kaste või muid takistusi. Olukorra parandamiseks saad lahtise juhtme näiteks hõlpsasti põranda külge teipida, mujalt vedada või ära peita. Kastid tuleks ümber paigutada sinna, kus need kellelegi ette ei jää. Samuti tuleks irvakil olev põrandakatteserv korralikult põranda külge kinnitada!
Teiseks, ära jäta põrandaid liiga märjaks. Korista maha valgunud vedelikud kohe ning pane vajadusel püsti ka ajutised libeduse eest hoiatavad märgid. Põrandad võivad muutuda libedaks ka näiteks väljast toodud lume ja pori tõttu, mispärast on tähtis ruumi sisenedes jalatsitallad puhtaks pühkida. Ka valesti valitud või vales koguses doseeritud pesuvahendid võivad põranda liiga libedaks muuta.
Kolmandaks soovitame kasutada tööks sobivaid jalanõusid. Läbi tuleks mõelda, kas igapäevaseks töökohal liikumiseks sobivad paremini turvajalanõud, kingad või plätud. Lisaks on olemas ka erinevad libisemisvastased tallad või spetsiaalsed jalanõud, mis aitavad libisemisohtu vähendada.
Loe lisa Tööelu.ee portaalist.
Kasulik.ee
Möödunud aastal juhtus Eestis 722 tööõnnetust, mille põhjustasid libisemine või komistamine samal tasapinnal. Tihtipeale eeldatakse, et enamasti juhtuvad sellised õnnetused ehitusel või tööstusettevõtetes, kuid õigupoolest toimub neid kõige enam hoopis avalikus sektoris.
„Tööspetsiifikast lähtuvalt on osas avaliku sektori asutustes (riigikaitse, politsei, päästeteenistus, vanglateenistus) tööõnnetuste risk kõrge. Seetõttu juhtub pea iga seitsmes libisemisest ja komistamisest tingitud tööõnnetus just avalikus sektoris,“ selgitas tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu esmapilgul üllatavana tunduda võivat fakti. Kui avalikus halduses ja riigikaitses juhtus mullu 96 sellist õnnetust, siis veonduses ja laonduses 92, kaubanduses 71, metallitööstuses 65, hariduse ja tervishoiu valdkondades 60.
Nii töötajad kui ka tööandjad saavad omalt poolt üsna palju ära teha riskide maandamiseks. „Alustada tuleks näiteks sellest, et vaadata, kas liikumisteed on ohutud, töökoht korras ning kasutada tööks sobivaid jalanõusid,” lisas Maripuu.
Loe lisa Tööelu.ee portaalist.
Lugeja küsib: Töötaja naases lapsehoolduspuhkuselt lapse kolmeaastaseks saamisel ning soovib realiseerida oma töölepingu seadusest tulenevat õigust kasutada põhipuhkust vahetult pärast lapsehoolduspuhkust. Tööandjal on küsimus, kuidas arvestada töötajale puhkusetasu, kui töötaja pole kolm aastat tööl käinud.
Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna: Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 70 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada TLS § 29 lg-s 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. TLS § 29 lg 8 viitab omakorda Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009.a. määrusele nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” (edaspidi määrus nr 91).
Puhkusetasu arvestamiseks tuleb kõigepealt välja arvutada keskmine töötasu. Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul töötasu makstud, korrigeeritakse töötaja töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtiva töötasu indeksiga (määrus nr 91 § 2 lg 5). Indeksit arvutatakse järgmiselt: keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu töötasu alammäär tuleb jagada lapsehoolduspuhkusele jäämise kuu töötasu alammääraga.
See tähendab, et keskmise töötasu arvutamiseks tuleb töötaja lapsehoolduspuhkusele jäämisel kehtinud töötasu korrutada saadud indeksiga.
Indekseerimist ei kasutata, kui töötasu on kollektiivlepingus kokku lepitud või see on suurem kui Statistikaameti avaldatud viimase kvartali riigi keskmine brutokuupalk.
Seejärel tuleb välja arvestada kalendripäevatasu, kuna puhkust antakse kalendripäevades. Antud juhul tuleks kalendripäevatasu arvutamiseks jagada saadud tulemus (vajadusel indekseeritud keskmine töötasu) töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendripäevade arvuga (määrus nr 91 § 4 lg 4).
Et välja arvestada, kui palju tuleks töötajale puhkusetasu maksta, tuleks saadud tulemus (kalendripäevatasu) korrutada puhkuse päevadega.
Näide: Töötaja jäi 2012. a augustis lapsehoolduspuhkusele ning soovib nüüd lapsehoolduspuhkuse katkestada ning 15. oktoobrist 2014 jääda 28-päevasele põhipuhkusele. Töötaja töölepingujärgne töötasu oli 2012. aastal 750 eurot, mis ei ole suurem Statistikaameti poolt avaldatud viimase kvartali riigi keskmisest brutokuupalgast, samuti ei reguleeri töötaja töösuhet kollektiivleping. Indeksi arvutamiseks tuleks jagada 2014.a kehtiv töötasu alammäär (355€) 2012.a kehtiva töötasu alammääraga (290€) ning tulemuseks on 1,22. Seejärel korrutatakse 2012. a kehtinud töötasu indeksiga ning tulemuseks saame 915 €. See ongi töötaja keskmine töötasu puhkusetasu arvestamise seisuga. Kuna puhkusetasu arvestamise vajadus oli oktoober, siis tuleb jagada saadud tulemus (915) oktoobrikuu kalendripäevade arvuga (31) – nii saame keskmise kalendripäevatasu, mis on antud juhul 29,52 €. Kuna töötaja puhkab 28 kalendripäeva, siis tuleb keskmine kalendripäevatasu korrutada 28-ga. Näites kirjeldatud töötaja saab puhkusetasu kokku (28*29,52=) 826,56 €.
Page 982 of 1608
