Articles
Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta III kvartalis 977 eurot ja brutotunnipalk 5,89 eurot. 2013. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,0% ja brutotunnipalk 5,6%, raporteerib statistikaamet.
III kvartalis tõusis keskmine brutokuupalk ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 5,7%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2013. aasta III kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 20,4% ning vähendasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,7 protsendipunkti.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2014. aasta III kvartalis 5,6%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kolmeteistkümnendat kvartalit järjest.
Palgastatistika uuringu alusel oli septembri lõpu seisuga töötajate arv 4,9% suurem kui 2013. aasta septembri lõpus. Kõige enam suurenes palgatöötajate arv majutuses ja toitlustuses ning kinnisvaraalases tegevuses – mõlemas veidi üle 14%.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2014. aasta III kvartalis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalase tegevuse palgatöötajatel (vastavalt 12,8% ja 13,9%).
Keskmine brutokuupalk langes 2013. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam info ja side tegevusala palgatöötajatel (3,2%). Brutotunnipalk langes ainult info ja side tegevusala palgatöötajatel (3,6%).
Info ja side tegevusalal ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2013. aasta III kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 53,0%, mis viis keskmise brutokuupalga sellel tegevusalal langusesse. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis selle tegevusala palgatöötajate keskmine brutokuupalk 0,9%.
Keskmine brutopalk oli juulis 984 eurot, augustis 956 eurot ja septembris 990 eurot.
Eesti tarbijate kindlustunne tõusis viimasel kuul ja püsib pikaajalisest keskmisest kõrgemal, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) andmetest. Inimeste kindlustunde tõusu soosib sissetulekute kasv, vähenenud töötus ja hinnatõusu puudus.
EKI tarbijate kindlustunde indikaator on novembris –3. See on 2 punkti parem kui eelmisel kuul ja püsib parem pikaajalisest keskmisest (–9).
Kuuga paranesid inimeste ootused riigi majandusolukorra väljavaadete osas, tööturu prognoos ja säästuprognoos.
Novembris prognoosib 24% vastanutest, et pere majandusolukord on 12 kuu pärast parem, 50% vastanute hinnangul on pere majandusolukord sama ja 16% pelgab halvenemist.
Septembris tarbijates ebakindlust suurendanud Venemaa kaubanduspiirangute võimalik negatiivse mõju on jätkuvalt taandunud ja riigi majandusarengu väljavaadete osas on elanike ootused viimasel kahel kuul paranenud. 32% vastanute hinnangul on Eesti majandusolukord 12 kuu pärast parem, 33% ootab olukorra püsimist ja 22% kardab halvenemist.
Paranenud on elanike säästuvõime ja säästa suutvate perede hulk on tõusnud kriisijärgse aja parimale tasemele. Novembris suudab 45% peredest säästa (aasta tagasi 38%), 47% tuleb omadega ots-otsaga kokku (54%) ja 8% on rahalistes raskustes (8%).
2014. aasta novembris on tarbijate kindlustunde kiirindikaator Euroopa Liidus –8.2 ja euroalal –11.6 ja kuuga eurooplaste kindlustunne langes (vastavalt 0.8 ja 0.5 punkti).
Keskmine brutokuupalk kasvas selle aasta kolmandas kvartalis aastavõrdluses sarnases tempos kui eelmises kvartalis, ulatudes statistikaameti andmetel 5 protsendini. Võrreldes eelmise aastaga on palgakasv aga märkimisväärselt aeglustunud, mida on toetanud ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude vähenemine, kommenteeris Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.
Soosaar juhtis tähelepanu sellele, et alates kolmandast kvartalist peavad tööandjad registreerima uue töötaja selle esimesel tööpäeval ja tänu sellele muudatusele on tõenäoliselt vähenenud deklareerimata töökohtade arv.
"Kuivõrd nende seas on rohkem madalamalt tasustatud töökohti ning varem deklareerimata töökohtade puhul võidakse nüüd maksta ametlikku palka vaid osaliselt, võis selle tõttu keskmise palga kasv statistiliselt veidi alaneda," ütles ta.
Palgakasv pidurdus peamiselt välisomanikega ettevõtetes, kus palgatõus oli mullu märksa kõrgem kui ülejäänud majanduses. Samuti pidurdus palgakasv kohalike omavalitsuste haldusalas. Palgad on viimaste aastate jooksul kasvanud kõige ühtlasemas tempos Eesti omanikega eraettevõtetes.
"Keskmise palga kasvu aeglustumine oli ootuspärane, kuna palgakulude kiire suurenemine aeglase majanduskasvu ajal tõi kaasa ettevõtete kasumite vähenemise," märkis Soosaar.
Ta lisas, et arvestades seda, et ettevõtted saavad palgakulude kahandamiseks kas loobuda töötajatest või tõsta palku vähem, on kodumajapidamiste ja majanduse kui terviku seisukohalt parem, kui see kohanemine toimub palkade kaudu.
"Seda eriti olukorras, kus palgasurvet on toetanud miinimumpalga tõus, kollektiivsed palgakokkulepped ja konkurents välismaiste tööandjatega. Selle tulemusel on tööjõukulude kasv olnud kiirem, kui majandusele pikemaajaliselt oleks jõukohane," nentis Soosaar.
Statistikaameti tänasest raportist ilmnes, et 2014. aasta III kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1319 eurot ja tunnis 9,33 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusid 2013. aasta III kvartaliga võrreldes vastavalt 5,1 ja 5,4 protsenti.
Selle aasta kolmandas kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku 1,45 miljardit eurot, mis maksti välja 569 353 inimesele, teatas maksu- ja tolliamet.
Viimati oli väljamaksete saajate hulk sellest kõrgem 2008. aasta lõpus. Selle aasta kolmanda kvartali mediaanväljamakse oli 677 eurot kuus.
Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.
2013. aasta III kvartalis tehti väljamakseid kokku 553 804 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 332 804 871 eurot. Võrreldes möödunud aasta III kvartaliga on väljamaksete saajaid tänavu 15 549 võrra rohkem. Mediaanväljamakse oli 2013. aasta III kvartalis 638 eurot kuus.
Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta III kvartalis 977 eurot ja brutotunnipalk 5,89 eurot. 2013. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,0 ja brutotunnipalk 5,6 protsenti, teatas täna statistikaamet.
Statistikaameti tänasest raportist ilmneb, et võrreldes 2013. aasta III kvartaliga maksab üks töökoht ettevõtjale sel aastal keskmiselt üle 5 protsendi rohkem.
2014. aasta III kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1319 eurot ja tunnis 9,33 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusid 2013. aasta III kvartaliga võrreldes vastavalt 5,1 ja 5,4 protsenti.
Aastases võrdluses tõusis keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ning tunnis kõige rohkem kinnisvaraalases tegevuses - tõus oli vastavalt 12,9 ja 14,8 protsenti.
Tööjõud muutus aastaga odavamaks kõige enam info ja side tegevusalal, kukkudes 2,3 protsenti. Tunniarvestuses toimuski ainuke langemine just info ja side tegevusalal, langedes 0,8 protsenti.
Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta III kvartalis 977 eurot ja brutotunnipalk 5,89 eurot. 2013. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,0% ja brutotunnipalk 5,6%, raporteerib statistikaamet.
Page 978 of 1608
