Articles
Helve Toomla
jurist
Lugeja küsib: kõik töötajad allkirjastasid lepingu, mille järgi on palk alates sellest kuust kõrgem. Nüüd aga tahab juhtkond otsuse tühistada, töötajad pole nõus. Kas palka saab ilma töötajaga läbi rääkimata n-ö tagaselja muuta?
Töötasu võib koosneda mitmest tasust ehk peale põhipalga ka lisatasudest – preemiast, lisatöö tasust jms. Lisatasude maksmine jäetakse mõnikord lepingus väga ebamääraseks või ei vormistata seda üldse. Kirjutatakse töölepingusse näiteks nii: võimaluse korral maksab tööandja lisatasu. Selline lause ei kohusta tööandjat tegelikult midagi maksma ja töölepingus pole sellistel sisutühjadel sätetel mingit mõtet.
Küsimusest ei selgu täpselt, millist palgaosa tööandja ühepoolselt vähendada tahab. Kui lisatasu, mille maksmise tingimustes ei ole täpselt kokku lepitud, võib see kõne alla tulla. Põhitöötasu ega kindlalt kokkulepitud lisatasu ei ole tööandjal õigust ilma töötaja nõusolekuta vähendada, kuna töölepinguseaduse § 12 kohaselt saab töölepingut, sh palgatingimusi, muuta ainult poolte kokkuleppel. Vältimaks n-ö vaikiva nõusoleku andmist, tuleks tööandjale kirjalikult teatada, et töötasu vähendamisega ei olda nõus. Tööandjalt, kes seda siiski teeb, võib töötaja vähem makstud töötasu nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.
Saada oma tööalane küsimus:
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Lugeja küsib:
Kas töölepingus võib olla kirjas, et töötasu sisaldab tasu töötamise eest öisel ajal ja riigipühadel?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ingrid Iter: Vastavalt töölepingu seadusele maksab tööandja töötajale 1,25-kordset töötasu kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00) ning kui tööaeg langeb riigipühale, peab tööandja maksma töö eest 2-kordset töötasu.
Pooled võivad töölepingus leppida kokku, et tasu ööajal töötamise eest sisaldub töötasus, kuid sel juhul peab kokkulepitud töötasu olema suurem töötasu alammäärast. Kuna ööajal tehtav töö tuleb täiendavalt hüvitada, ei ole seadusega kooskõlas olukord, kus pooled on kokku leppinud töötasu alammääras, mis juba sisaldab tasu öösel töötamise eest. Viidatud juhul saab töötaja kätte üksnes seaduses toodud miiniumi, mis ei sisalda öötöö lisatasu komponenti.
Riigipühal tehtud töö eest tuleb tööandjal maksta kahekordset töötasu. Erinevalt ööajal töötamise tasust, ei näe seadus ette võimalust leppida kokku, et lisatasu riigipühadel töötamise eest sisaldub töötasus. Seega tuleb riigipühadel tehtav töö alati hüvitada lisaks kokkulepitud töötasule.
Pooled võivad leppida kokku, et rahalise hüvitise asemel antakse töötajale täiendavat vaba aega ööajal või riigipühal töötatud ajaga võrdses ulatuses. Sel juhul tuleb vaba aeg anda kokkulepitud tööajal ning see tasustatakse seetõttu nagu tavaline tööaeg.
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks välismaalaste seaduse muudatuse, millega muuseas leevendatakse teatud valdkondades ka palkamisele seatud töötasu suuruse nõuet.
Kui praegu peab välismaalasele maksma vähemalt valdkonna keskmist palka korrutatuna koefitsendiga 1,24, siis nüüd soovitakse teatud valdkondades anda võimalus maksta ka valdkonna aasta keskmist brutokuupalka.
Teise muudatusega antakse luba anda tähtajaline elamisluba töötamiseks ilma Eesti Töötukassa loata valdkonnas, milles on vaja vähendada Eestis tööjõupuudust ning võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi, et soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut. Loetelu valdkondadest, milles on tööjõupuudus, võib kehtestada Vabariigi Valitsus korraldusega kuni kaheks aastaks.
Loetelu valdkondadest, milles on tööjõupuudus, kehtestatakse kindlaks perioodiks, mis tähendab, et erinevate ministeeriumide koostöös (eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium) prognoositakse, millistes valdkondades võib pikemal perioodil eeldada tööjõupuudust Eestis.
Majandus24»Majanduspoliitika
Toimetaja: Kadri Hansalu
Kasulik.ee
Alates 1. juulist tuleb töötamise registrisse erandina kanda ka andmed nende isikute kohta, kes tegutsevad äriühingus või FIE juures vabatahtlikkuse alusel selle eest tasu saamata. Sellega seoses on tekkinud ka uut liiki „vabatahtlikud”.
Paraku ei lähe nende „vabatahtlike” tegutsemine eriti kokku sellega, kuidas Siseministeerium ning Maksu- ja tolliamet on seni vabatahtlikku tegevust kirjeldanud. Nii hõlmab „päris” vabatahtlik tegevus kolme peamist tunnust:
* tegevus toimub isiku vabast tahtest, mitte kohustuslikult ega sunniviisiliselt;
* tegija ei saa rahalist ega materiaalset hüve, kuigi võib saada kasu (teadmisi, oskusi, kogemusi, kontakte jm) ning tänutäheks ka kingitusi;
* tegutsetakse väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise või laiemalt ühiskonna hüvanguks.
Paraku on kontrollimise käigus selgunud, et nende uut liiki „vabatahtlike” näol on tegemist inimestega, kelle tööandjad üritavad leida võimalust, kuidas vabatahtliku töö silti kasutades hoiduda ametlikult töötasu maksmisest ja sellega kaasnevast maksude maksmisest.
Vabatahtlikud ise, keda töökohtadel on küsitletud, on väitnud, et neid on tööle võetud vabatahtlikena, andes neile võimaluse tööga tutvuda ja end tulevase töötajana tõestada.
Töötaja sobivuse hindamiseks on aga hoopis seaduslik võimalus — katseaeg, mille jooksul saab tööandja hinnata töötaja tervist, teadmisi, oskusi, võimeid ja isikuomadusi ning töötaja saab otsustada, kas ametikoht ja tööülesanded on talle meelepärased. Katseaeg võib kesta maksimaalselt 4 kuud.
Erinevus vabatahtlikust tööst tuleneb aga sellest, et katseajal on töötaja töölepingulises suhtes ja talle makstakse töö eest tasu.
Kommertstekst
Kasulik.ee
Kui veel mõni aeg tagasi askeldas paljudes söögikohtades ja ehitusobjektidel ringi suur hulk töölisi, kes maksuametnike saabudes väitsid, et teevad ilma lepinguta tasuta proovipäevi, siis töötamise registri rakendumisega sel suvel on need asendunud „vabatahtlikega”.
Sarnaselt proovipäevaga on ka nn vabatahtliku töö üks eesmärkidest hoida kokku tööjõukulusid ning vajadusel lõpetada vabatahtliku tegevus lihtsustatud korras. Töölepinguga tagatud õigused aga vabatahtlike töötajate puhul ei kehti. Mida siis ikkagi teha, kui tööandja soovib töötajat registrisse kanda vabatahtlikuna?
„Kui inimene vormistatakse tööle vabatahtlikuna, kuid tegelikult on nii töö sisu kui -tingimused ikkagi igapäevane töö ja majandustegevus, aga tööandja keeldub seda töösuhteks vormistamast, on inimesel õigus pöörduda töövaidluskomisjoni,” ütles Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, kelle sõnul on komisjoni ülesandeks vastavalt nõudele tuvastada, kas tegemist on oma olemuselt ja sisult töösuhtega.
Maripuu sõnul ei või vabatahtliku töö otsene eesmärk olla majandustegevus, tulu saamine ega tööjõukulu kokkuhoid. Vabatahtlikuna ei või reeglina teha ka tööd, mille tegemiseks tavaliselt organisatsioonis kasutatakse palgalist tööjõudu.
Iga töötaja saab e-maksuametis asuvast töötamise registrist kontrollida, kas ja millise töötamisega on tööandja teda registreerinud. Samuti saab peale tulu- ja sotsiaalmaksu deklareerimist jälgida, kas töötaja eest on sotsiaalmaksu tasutud.
Vaata ka Tööeluportaali http://www.tooelu.ee/et/avaleht.
Page 977 of 1608
