Articles
Kei Karlson, GoWorkaBit kaasasutaja
“Kas ja kui palju ma peaks siis palka tõstma, et mul oleks lihtsam uusi töötajaid leida ja praegused oleks rahul?” See on palgamaksjate peamine küsimus palgauuringutele. Aga ühte õiget vastust seal paraku ei ole, tõdeb GoWorkaBit kaasasutaja Kei Karlson.
Ja ükskõik kui teraselt need eksperdid uuringute tulemusi ja graafikuid ei vaataks, ühte õiget vastust seal ei ole. Ja ei saagi olla. Miks?
Inimesi motiveerivad erinevatel aegadel erinevad asjad. Luua üks ja ainuke motivatsioonimudel, mis sobib kõikidele töötajatele? No ei ole võimalik. Inimesed on erinevad: kes alles otsib ennast ja peab kõige olulisemaks võimalust õppida; kes kasvatab üksi lapsi ja vajab ehk hoopis selle jaoks rohkem vaba aega.
Erinevad uuringud näitavad, et palgaga motiveerimisel on kõige olulisem, et inimene saaks täpselt aru, millest palk koosneb ja millega tal on võimalik seda ise mõjutada.
Palgauuringust selgus, et ainult 15 % inimestest saab aru, kuidas nende ettevõttes palk kujuneb. Äkki ei olegi tarvis 20 senti tunnipalka tõsta, vaid lihtsalt ausalt ja avatult oma töötajatega palgast rääkida ning luua neile võimalusi enda või kogu meeskonna palgamäära oma tööga mõjutada.
GoWorkaBitis tegeleme igapäevaselt just noorte ootustega tööturule ja seetõttu on päris kurb lugeda, et ainult 7% tööandjatest peab oluliseks, et pakutud töö oleks huvitav ja 6%, et see oleks vaheldusrikas. Kusjuures just need kaks faktorit on noorte jaoks töökoha valikul ühed olulisemad.
Arutasime mõni päev tagasi Raadio 2 saates koos CV-Online turundusjuhi Heikko Grossiga palga- ja motivatsiooniteemadel. Ühel hetkel küsis ta imestunult, et kas siis suures kaupluses, kus on mitukümmend töötajat kassas, peaks igalt kassapidajalt küsima eraldi, et mis tema motivatsiooni tõstaks? Ma küll ei saanudki täpselt aru, kas ta pidas silmas, et kui meeskonnas on rohkem kui 30 inimest, siis ei tasu enam omavahel motivatsiooni teemadel rääkida või siis ei tasu seda küsida inimestelt, kes töötavad klienditeenindajatena. Aga vastus oleks igal juhul - otse loomulikult!
Seda enam, et tegelikult ei ole sarnastel ametikohtadel kaubanduses palgaerinevus märkimisväärne ja ka Rimi personalijuht Kaire Tero tõdes saates, et palga kõrval on muutunud oluliseks lisaks pehmed väärtused ja töö keskkond.
Et palgaralli sama valdkonna ettevõtete vahel lihtsalt ei ole jätkusuutlik ja kuna 30% uuringus osalenud ettevõtetest ei saa või ei plaani palka muuta, siis võiks ju kaaluda loovamaid lahendusi ja veidi katsetada. Sest seni, kuni töötajad on ettevõtte jaoks numbrid Exceli tabelis kulu poole peal, ei muutu ilmselt ka nende motivatsioon paremaks.
Helve Toomla, juris
Lugeja küsib:
kas käsundusleping, töö- või töövõtuleping võib olla ka suusõnaline? Firmal oli suusõnaline leping inimesega, kes tegi ehitisele omanikujärelevalvet ja oli majandustegevuse registris kirjas firma vastutava isikuna. Nüüd on tekkinud probleemid. Käsundis ja töövõtus võib suuliselt kokku leppida, tööleping nõuab üldjuhul kirjalikku vormi. Mõistlik on siiski kõik lepingud kirjalikult vormistada ja nii tehtav töö kui ka selle tasu täpselt määratleda. See ei tähenda siiski, et suulist lepet ei peaks täitma, kuid lepingutingimuste tõendamine võib raskeks osutuda.
Vastab jurist Helve Toomla:
Tööleping ja töövõtuleping on alati tasulised. Esimese puhul nähakse seadusega ette töötasu alammäär, teise tasus lepitakse kokku, riik alammäära ei kehtesta. Käsundit võib kokkuleppe korral täita tasuta, n-ö ühiskondlikus korras, kuid enamasti osutatakse ka käsunduslepingu aluselt tasulist teenust.
Käsunduslepingu ja töövõtulepingu teineteisest eristamine tekitab sageli küsimusi ja ka kohtuvaidlusi.
Riigikohtu lahendis 3-2-1-56-11 märgitakse: kui lepingu sisuks on teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine, on tegemist käsunduslepinguga, ehkki leping oli vormistatud töövõtuna. Seega on töövõtuleping suunatud töö tulemusele, selle produktile, käsundusleping aga töö tegemisele ehk protsessile.
Ehituse üle omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja kohustused loetleb ehitusseaduse
§ 50, tema kui teenuse osutaja üldised kohustused sätestab majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 31.
Kui omanikujärelevalvet tegev isik on seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud, võib küsija ka suulise lepingu alusel nende täitmist nõuda, olenemata sellest, kas suuliselt oli sõlmitud käsundus- või töövõtuleping.
Saada oma tööalane küsimus:
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Kasulik.ee
Lugeja küsib:
"Töötame igapäevaselt suures hallis, kus toimub liinitöö. Meil otsustati ära keelata igasugused muusikaseadmed. Kõrvaklappide kasutamise ärakeelamisest võib veel aru saada, sest need juhtivad kõrvale inimese tähelepanu, kuid töölaua ääres vaikselt mängiv raadio ju ei sega, vaid pigem leevendab stressi. Kas tööandjal on lubatud kõikide muusikaseadmete kasutamine ära keelata?"
Vastab ohutuse spetsialist-töökeskkonna nõustaja Jaan Kiviall:
"Töökeskkonnaalastes õigusaktides ei ole muusikaseadmete kasutamine reguleeritud. Vajadusel peab tööandja selle küsimuse lahendama.
Muusika võib olla töökohas tõepoolest stressi leevendajaks, võib aga olla ka häirivaks psühholoogiliseks ohuteguriks, mõningatel juhtudel isegi ohuallikaks, näiteks kui see häirib ohusignaalide kuulmist. Suures ja hästi kajavas tööruumis võib ka näiliselt vaikne muusika tõsta oluliselt müra taset. On võimalik küll kokku leppida, kui vali võib muusika olla, aga selle kokkuleppe kontrollimine võib olla küllaltki tülikas. Seejuures võivad ühises tööruumis olla töötajate arvamused vägagi erinevad.
Soovitav oleks taolised küsimused läbi arutada tööandjaga, pöördudes tema poole kas otse või töökeskkonnavoliniku vahendusel."
Töötajate palgaootus on poole aastaga keskmiselt 100 euro võrra kasvanud, selgub Palgainfo Agentuuri ja partnerite poolt novembris läbiviidud töötajate küsitluse tulemustest.
Kui selle aasta mais jäi poolte vastajate netopalgaootus 800-1500 euro piiridesse, siis novembris oli see 900-1600 eurot. Aasta taguse ajaga on töötajate palgaootus kasvanud 200 euro võrra - eelmise aasta novembris jäi poolte vastajate palgaootus 700-1400 euro vahele. Mediaanpalgaootus oli aasta tagasi 1000 eurot, selle aasta novembris aga 1200 eurot.
Saadava netopalga tase sellisel määral muutunud ei ole, mis suurendab lõhet saadava ja oodatava palga vahel.
Kuigi palgaootused on kõrged, siis reaalselt loodab palgakasvu vaid veerand (24%) küsitluse vastanutest töötajatest. Keskmine oodatud töötasu kasv jääb 50-200 euro ringi. Kolmandik vastajatest ei oska arvata, kas nende palk muutub, 42% palgakasvu ei looda.
Tööandjatest märkis 23%, et nad on viimasel kuuel kuul töötajate põhipalkasid muutnud, 30% märkis, et kavandavad põhipalkasid lähemal kuuel kuul muuta, 16% oli põhipalkasid muutnud ja kavandas seda teha ka järgmisel perioodil, 31% tööandjatest põhipalkasid muutnud ei ole ja ei kavanda seda ka teha. Nii toimunud kui ka kavandatav keskmine põhipalga muutus jääb 5-10% piiresse, kuid see ei puuduta kõiki töötajaid.
President Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna välja kaks hiljuti riigikogus vastu võetud töövõimereformi käivitavat seadust.
Eilsel kohtumisel puuetega inimeste esindajatega sõnas president, et ta ei näe töövõimereformi seaduse vastuolu põhiseadusega, mis oleks riigipeale aluseks jätta seadus välja kuulutamata.
Riigikogu võttis puuetega inimestes meeleavaldusi ja proteste esile kutsunud reformieelnõud 55 poolt- ja 32 vastuhäälega vastu 19. novembril.
Üleminek seniselt töövõimetuspensionide süsteemilt töövõimetoetustele algab 2016. aasta algusest. Töövõimetuspensionäridest saavad töövõimetoetuse saajad ning neilt, kel leitakse olevat osaline töövõime, kuid kes tööl ei käi, nõutakse aktiivset tööotsimist.
Puuetega inimesed on peamiselt kritiseerinud seda, et reform on tehtud poolikult ja kiirustades ning pole piisavalt läbi mõeldud.
Page 975 of 1608
