Articles
Lugeja küsib:
Arvestan töötajale detsembrikuu töötasu, mille väljamakse toimub 10. jaanuaril. Töötasu alammäär jaanuaris suurenes. Kas detsembrikuu töötasu arvestan uue või vana alammäära järgi?
Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna:
Töölepingu seaduse kohaselt ei tohi töö eest makstav tasu olla väiksem kui vabariigi valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär. Kuigi pooled on vabad kokku leppima neile sobivas töötasu suuruses ja selle arvestamise alustes, siis töötasu kujunemine ei või viia selleni, et töötajale makstakse vähem kui kehtestatud töötasu alammäärale vastav summa.
Töötasu alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a täistööaja korral 390 eurot kuus ning tunnitasu alammääraks 2,34 eurot.
Kuna detsembrikuu töötasu on välja teenitud enne 1. jaanuari 2015. a, arvestatakse detsembrikuu töötasu veel vana alammäära alusel (kuutasu 355 eurot, tunnitasu 2,13 eurot). Küll aga tuleb töötasu makstes arvestada aasta alguses kehtima hakanud uute maksumääradega.
Lisan, et järelevalve teostamise käigus nõuab tööinspektsioon tööandjalt töötajale garantii andmist ehk töötaja teavitamist töölepingu kirjalikus dokumendis, et ta ei saa vabariigi valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu. Töötasu alammäär peab seejuures olema numbriliselt väljendatud. Seega tuleb tööandjal töötasu alammäära muutumisel töötajat teavitada uuest töötasu alammäära suurusest (numbriliselt, nt e-kirjaga).
Näiteks võib tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis välja tuua, et töötajale makstakse töötasu selle alammääras ning sel hetkel kehtiva töötasu alammäära suuruse. Dokument võib sisaldada sätet, et töötasu alammäära muutumisel maksab tööandja töötajale töötasu uue alammäära alusel, samuti selgitusi, kust võib töötaja leida kehtiva töötasu alammäära suuruse. Heauskne tööandja teavitab töötajat ka maksumäärade muutusest.
Kui tööd tuleb olude sunnil teha ka riigipühal, näiteks 1. jaanuaril, tuleb töötajale selle eest maksta kahekordset tasu.
Kui tööd tuleb olude sunnil teha ka riigipühal, näiteks 1. jaanuaril, tuleb töötajale selle eest maksta kahekordset tasu.
Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna või töötatakse tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu, tuletab meelde tööinspektsioon. See puudutab töötajaid, kellel niikuinii oleks 1. jaanuar tööpäev. Kui aga töötaja teeb riigipühal ületunnitööd (tal oleks see olnud vaba päev, ent kokkuleppel tööandjaga nõustub ta tööle tulema), tuleb ka tehtud ületunnid töötajale hüvitada, kas tasulise vaba aja andmisega ületundidega võrdses ulatuses või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt.
Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb hüvitada riigipühal tehtavad tunnid, ülejäänud töötunnid tasustatakse tavalises korras. Sama vahetuse töötundide eest, mis langevad riigipühale eelnevale või järgnevale päevale, lisatasu maksma ei pea. Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd, tuleb peale kahekordse töötasu maksmise hüvitada ka tehtud ületunnid.
Lühem tööpäev
Tööpäeva lühendamine enne riigipüha ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks kui osalise tööaja puhul on töötaja tavapäraselt tööl ainult kolm tundi päevas, ei pea ta pühade-eelsel päeval järelikult üldse tööle tulema.
Tööpäeva lühendamine ei sõltu sellest, kas tööandja majandustegevus võimaldab seda teha või mitte, see ei ole tööandja õigus, vaid kohustus, selgitab tööinspektsioon värskes infokirjas.
Kui tööandja majandustegevus ei luba tööpäeva lühendada, tuleb saavutada töötajaga kokkulepe, et ta töötaks pühade-eelsel päeval nii, nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja annab selleks nõusoleku, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks ja hüvitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega või kui pooled on nõus, siis 1,5-kordselt rahas. Kui töötaja aga ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.
Allikas: tööinspektsiooni infokiri www.tooinspektsioon.ee
Sotsiaalkindlustuse valdkonnas leiavad 1. jaanuarist 2015 aset mitmed olulised muutused. Vaata järele, millised.
Vanemahüvitise arvutamisel lähtutakse 2015. aastal järgmistest suurustest:
1. Vanemahüvitise määr on 355 eurot. Hüvitise määra suurust vanemahüvitist makstakse vanemale, kellel eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (nt mittetöötanud õppurid);
2. Töötasu alammäär on 390 eurot kuus. Töötasu alammäära suurust vanemahüvitist makstakse vanemale, kelle eelmise kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem;
3. Vanemahüvitise maksimummäär on 2548, 95 eurot (s.o üle-eelmise aasta keskmise kuutulu kolmekordne suurus). Maksimumhüvitist makstakse vanemale, kelle eelmise aasta keskmine ühe kuu tulu oli märgitud summaga võrdne või sellest suurem.
Lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele on 45 eurot kuus, kolmandale ja igale järgnevale lapsele 100 eurot kuus.
Eestkostetoetuse suurus on 240 eurot kuus iga eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse kohta.
Lapsepuhkuse päevatasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast, mille suurus 2015. aastal on 390 eurot. Lapsepuhkuse päevatasu suurus 2015. aastal on 18,57 eurot.
Lapsepuhkust antakse emale või isale tema soovil igal kalendriaastal: 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last; 6 tööpäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps. Lisaks 3-le või 6-le päevale lapsepuhkusele on puudega lapse emal või isal õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
Üldise maksuvaba tulu suurus 2015. aastal on 1848 eurot aastas ehk 154 eurot kuus. Pensionide täiendava maksuvaba tulu suurus 2015. aastal on 2640 eurot aastas ehk 220 eurot kuus. Seega koos üldise maksuvaba tuluga on pensionäridel õigus saada tulumaksuvabalt kokku 4488 eurot aastas ehk 374 eurot kuus.
Tulumaksumäär 2015. aastal on 20%.
Jõustub muudatus puudega vanema toetuse maksmisel. 2014.a lõpuni makstakse puudega vanema toetust puudega üksikvanemale ja ühele puudega abikaasadest (lapse mõlemad vanemad on puudega ning omavahel abielus). Alates 2015. aastast abielus olemise nõue kaob. Piisab, kui puudega vanematel on ühine laps.
Toetuse taotlemisel tuleb esitada teise vanema kirjalik nõusolek. Kui nõusolek esitatakse elektrooniliselt, peab see olema digitaalselt allkirjastatud.
Jõustub matusetoetuse seadus. Alates 1. jaanuarist 2015 hakatakse maksma 250-eurost matusetoetust majanduslikult vähekindlustatud inimestele, kellele määrati toimetulekutoetus kas matusetoetuse taotlemise kuul või sellele eelnenud aasta jooksul vähemalt ühel korral.
Veel kord osaajaga tööst ja konkurentsi-keelust
Helve Toomla, jurist
Lugeja küsib: mis on osa-ajaga töötades teisiti kui täiskohaga palgal olles? Kas näiteks iga-aastase puhkuse pikkus on erinev?
Osalise tööajaga töötavale inimesele kehtivad samasugused õigused ja kohustused nagu täistööajaga töötajale. Puhkus peab olema vähemalt 28 kalendripäeva ja selle tasu arvutatakse samuti üldises korras. Kuna töötasu on väiksem, siis jääb ka puhkusetasu väiksemaks kui täistööaja korral.
Töötasu tuleb maksta proportsionaalselt kokkulepitud tööajale, lähtudes kehtivast töötasu alammäärast, mis on 355 eurot kuus. Kui kuupalgaline töötaja töötab näiteks nn poole kohaga ehk neli tundi päevas või 20 tundi nädalas, siis peab ta saama vähemalt 177,50 eurot kuus, seega poole täiskoha alammäärast.
Tunnitasu puhul on sama näite korral töötasu vähemalt 2,13 eurot vastavalt nelja või 20 töötunni eest. Vahel unustatakse, et osalise tööaja puhul algab ületunnitöö kohe pärast kokkulepitud tööaega. Osalise tööaja puhul on mõistlik töölepingus tööaeg täpselt ära näidata, see väldiks vaidlusi selle üle, millal töötaja peab tööl olema ja millal mitte.
Lugeja küsib: kui täpselt peab töölepingus olema sõnastatud konkurentsikeeld?
Töölepingus tuleb täpsustada, milliseid ettevõtjaid tööandja oma konkurentideks peab. Konkurente pole tarvis nimepidi loetleda, aitab sellest, kui näidatakse majandus- või kutsetegevusalad, kus töötajal on keelatud töötada mis tahes lepingu alusel või füüsilisest isikust ettevõtjana.
Peale selle nõuab töölepinguseaduse § 23 kokkulepet selle kohta, mis piirides (vald, linn, maakond, Eesti riik jne) ja kui kaua piirang kehtib. Kui konkurentsipiirangu kokkuleppest need tingimused puuduvad või ei ole need töötajale arusaadavad, on kokkulepe tühine.
Saada oma tööalane küsimus:
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Lugeja küsib:
kas tööandja saab ka töötajat mitte lasta õppepuhkusele, kui rohkem kui 10% töötajatest on korralisel puhkusel? Seadus sätestab ainult, et tööandja saab keelduda, kui 10% töötajatest viibib õppepuhkusel. Samas, kui töötaja tegelikult ei kasuta õppepuhkust õppimiseks vaid välisreisiks siis mida saab antud juhul ette võtta tööandja?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool:
Täiskasvanute koolituse seadus § 9 annab tõepoolest tööandjale ainult ühe võimaluse soovitud ajal õppepuhkuse andmisest keeldumiseks – kui üle 10% tema töötajatest on samal ajal õppepuhkusel.
Töötajate põhipuhkusele lubamist saab tööandja korraldada puhkuste ajakavas, kui tööandja on lubanud üle 10% töötajatest korraga põhipuhkusele, ei ole see aluseks, et keelduda töötajale õppepuhkuse andmisest.
Õppepuhkuse eesmärk on anda töötajale vaba aega õppimiseks. Töötaja õigusele õppepuhkust kasutada vastab tööandja õigus küsida andmeid selle kohta, kas õppepuhkust kasutatakse eesmärgipäraselt. Eesmärgipärase õppepuhkuse kasutamise tõendamiseks saab töötaja küsida koolitusasutuselt teatise, millele palub märkida näiteks õppetöös osalemise, eksamiperioodid, lõpetamise ajakava vms informatsiooni.
Aga seaduses ei ole piiratud aega, millal võib õppiv töötaja puhkust võtta. Töötaja on vaba otsustamaks, millal soovib õppepuhkust kasutada. Õpe ei koosne ainult eksamisessioonidest ja loengutest koolis ja tööandja ei saa keelata töötajale õppepuhkust kui jäädakse seaduses ettenähtud piiridesse.
Õppepuhkuse puhul tuleks arvestada töötaja ja tööandja kohustust käituda üksteise suhtes heauskselt, arvestades vastastikuste huvidega.
Page 973 of 1608
