Articles
Kommertstekst
Kasulik.ee
Käesoleva aasta 1. juulist tuleb töötamise registrisse kanda kõik isikud, kes ettevõtte heaks töötavad ning kellel tekib maksukohustus. Lisaks tuleb registreerida need inimesed, kes töötavad ettevõttes tasu saamata ehk on n-ö vabatahtlikud.
Novembri alguses oli selliseid töötajaid 1688, enim neist jaekaubanduse valdkonnas. Tööandjaid, kes oli registreerinud mõne vabatahtliku, oli kokku 1227.
Tööinspektsiooni juhi Maret Maripuu sõnul pole vabatahtlik töö iseenesest kuidagi keelatud või välistatud, pigem vastupidi, vabatahtlikud abilised on heategevusprojektides suureks toeks ja abiks. „Kahjuks on vabatahtlik töö hakanud levima nendesse sektoritesse, kus valitseb väga kõrge ümbrikupalga risk. Minus tekitab küsimusi, miks mõnes toitlustusasutuses, mis on äriühing, serveerib toitu vabatahtlik,” selgitas Maripuu.
Ta tõi näiteks ühe suvise maksu- ja tolliameti poolt läbi viidud kontrolli, kus selgus, et 28 registreeritud n-ö päris töötaja kõrval askeldas ka 6 vabatahtlikku, kes enda sõnul loodavad tööle saada ja tõestavad ennast selle jaoks esimesed kuu aega vabatahtlikuna.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul saab vabatahtlik töötamine kasumi teenimisele suunatud ärisektoris ikkagi olla pigem erandlik ning ei ole mõeldav, et keegi teeks pikema perioodi vältel üksnes vabatahtlikku tööd selle eest tasu saamata.
Lugeja küsib:
Saan varsti 60aastaseks. Mul on 25 aastat tööstaaþi, sellest 12 ja pool aastat olen töötanud raskestikasvatatavate laste juures ehk eripedagoogina.
Kas minu puhul on olemas tingimused, et saaksin pensionile jääda viis aastat enne õiget pensionile jäämise aega? Kuidas on tingimused – kas 12,5aastane staaþ eripedagoogina annab vaid õiguse varem pensionile jääda või saan seetõttu ka mingit pensionilisa? Kui saan, siis mis suuruses?
Vastab sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik ELVE TONTS
Õigus pedagoogi väljateenitud aastate pensionile on õpetajatel (pedagoogidel), kellel on vähemalt 25aastane pedagoogilise töö staaþ, millest vähemalt 15 aastat on töötatud kas asenduskodudes, erivajadustega inimeste õppeasutuses, haigete laste asutuses või kinnipidamiskohtade koolides. Nimetatud staaþitingimuste täidetuse korral on õigus pedagoogi väljateenitud aastate pensionile vanusest sõltumata.
Täiendavat pensionilisa väljateenitud aastate pensionile juurde ei arvutata.
Pedagoogidele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate asutuste ja ametinimetuste täpsem loetelu on vabariigi valitsuse määruses nr 207 (16.02.1992) “Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaþi arvutamise kord”.
Kasulik.ee
Lugeja küsib:
"Laps on mul kaheaastane, soovin nüüd lapsehoolduspuhkuse lõpetada ja tööle tagasi minna. Tööandja on suuliselt öelnud, et tal pole mulle sama tööd anda, mida enne tegin. Tean, et sama töö on alles, sellel kohal töötab minu asendaja. Kas mul on õigus saada oma töökoht tagasi?"
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:
"Lapsehoolduspuhkuse lõpetanud töötajal on õigus jätkata samal töökohal samade tingimustega, mis enne puhkusele minekut. Lapsehoolduspuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus samale tööle ja töötasule, milles oldi tööandjaga kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Seega töötajal on õigus nõuda töölepingujärgset tööd töölepingus kokkulepitud tingimustel. Töölepingus kokkulepitud tingimusi võib muuta ainult poolte kokkuleppel.
Kui tööandja on võtnud tööle asendaja tähtajatu töölepinguga ja Teie soovite tööle tagasi minna, siis tekib koondamise olukord kuna ühel ametikohal töötab kaks inimest. Koondamisel tuleb tööandjal järgida töölepingu seaduse § 89 lg-s 5 olevat piirangut, mille kohaselt alla 3-aastast last kasvataval vanemal on koondamisel eelisõigus tööle jääda. See tähendab, et kui temaga võrreldaval ametikohal töötab veel isikuid, kellel nii väikseid lapsi pole, tuleb koondatav valida nende töötajate hulgast. Koondamine on tööandja otsus ja töötaja seda nõuda ei saa ehk otsuse, keda koondada ja keda mitte, langetab ikkagi tööandja.
Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Samas tasub silmas pidada, et kui töötajale pakutav vaba koht ei sobi, toimub koondamine vastavalt seaduses ette nähtud etteteatamistähtaegadele ja hüvitise maksmisega.
Kui töötaja leiab, et tööleping on teise poole poolt õigusvastaselt üles öeldud, siis tuleb tal tühisus maksma panna ja nõuda töövaidlusorganis ülesütlemise tühisuse tuvastamist. Õigus esitada hagi või avaldus töövaidlusorganisse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks on 30 kalendripäeva jooksul. Viidatud tähtaeg hakkab kulgema ülesütlemisavalduse kättesaamisest (mitte töölepingu lõppemisest)."
Lugeja küsib:
"Kas firma nimele vormistatud auto kasutaja võib autoomaniku soovil ja nõusolekul panna töövälised sõidud kirja tellimusvedudena ja kasseerida selle eest autoomanikule tðeki alusel sisse reaalset raha, nt arvestusega 0,20 või 0,30 eur/km, kui auto tegelik kütusekulu on 0,10 eur/km?
Firmaomanikuna tundub reaalse raha teenimine ettevõttele palju mõistlikum variant kui igakuine erisoodustusmaksu arvestamine ja tasumine, mis on ettevõtjale puhas kulu. Kui oldaks nõus maksma, võtaksin tööga mitteseotud sõitude kilomeetrilt lausa 0,90 euri nagu taksofirma."
Vastab Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee:
"Tehke kulude kalkulatsioon ja kinnitage selle alusel kilomeetri hind. Takso hind ei sobi, kuna taksojuhiks on auto kasutaja ise. Erasõitude arvestuse alusel esitage iga kuu auto kasutajale arve."
Vee küsimusi ja vastuseid leiad SIIT.
http://www.vastused.ee/loe/oigus/maksud-ja-raamatupidamine/1.html
Katrin Viirpalu
Rubriik: Majandus
1. juulist rakendunud töötamise register on tekitanud sadu võlts- ehk libavabatahtlikke, kes saavad ümbrikupalka.
"Töötamine üldreeglina toimubki töölepingu raames, ehk kui on eeldus, et töötaja saab oma töö eest tasu - või see inimene, kes tööd teeb -, siis töölepingu seaduse kohaselt on tegemist töösuhtega. Proovipäevad kui sellised on lubatud ainult tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel töötutele ehk nendele inimestele, kes on Eesti töötukassas töötuna registreeritud. Mingitel muudel juhtudel seadusandja ei ole proovipäevi ette näinud. Ehk kui me läheme tööle, hakkame proovima, kuidas midagi teha, siis töölepingu seaduse kohaselt on tegemist juba katseajaga - eriti, kui me hakkame seeläbi väärtusi looma juba oma tööandjale," selgitas intervjuus ETV saatele "Terevisioon" tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhte järelevalve ja tööõiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu.
Vabatahtlikest saab tema sõnul rääkida kahes kontekstis. Esimesed on näiteks "Teeme ära!" tüüpi aktsioonis osalejad, teised aga Eesti töötukassas arvel olevad töötud, kellele pakutakse tööturuteenust - vabatahtliku töö tegemist, et harjutada neid töökeskkonnas olema ja tööd tegema. Võlts-vabatahtlike puhul on tema sõnul tegemist varjatud töösuhte ja ümbrikupalga maksmisega..
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik rääkis, et ei olnud läinud vist kuudki maksukorralduse seaduse muudatuse jõustumisest, millega loodi töötamise register, kui maksu- ja tolliamet avastas Võrumaa metsade vahel ühel palkmaja ehitusplatsil seitse "vabatahtlikku" ehitajat. Firmajuht sai selle eest 500, firma aga 1400 euro suuruse trahvi.
"Aga kokku me oleme siis juulist kuni siiani kontrollinud umbes 900 vabatahtlikku. Nii et võib öelda, et selle tegevuse tulemusena on siis ka vabatahtlike arv registris hakanud vähenema. Aga probleem kindlasti on endiselt üleval, sellega nüüd tegeleme edasi," rääkis Kaido Lemendik.
Kõige rohkem libavabatahtlikke on tegutsemas ehituses, toitlustuses ja jaekaubanduses.
Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on libavabatahtlike tekkimise üks põhjus, et tööandjal ei ole julgust inimesega kohe töösuhtesse asuda ja võtta ta katseajaga tööle töölepingu seaduse alusel, vaid ta registreerib vabatahtlikuna töötamise.
"Kokku on meil registreeritud 590 000 töösuhet registris. Sellest siis võtta see 1600 [vabatahtlikku] - ei saa öelda, et massiline, aga probleem on olemas, loomulikult, ja probleem ikkagi meie vaates on tõsine," rääkis Kaido Lemendik.
"Kindlasti tuleb [töövõtjal] enda jaoks läbi mõelda, kas see on ikkagi vabatahtlik tegevus. Kui mul on ikkagi ootus või lootus saada raha - kas või tipina, mida toitlustusasutustes sageli vabatahtlikud ju tegelikult saavad -, siis ei ole see enam vabatahtlik tegevus - see on ilmselge töösuhe. Ja tuleb mõelda ka sellele, mis saab siis, kui minuga juhtub midagi," rääkis Miidla-Vanatalu.
Lemendik lisas, et kui võlts-vabatahtlik kontrollimisel ausalt ära räägib, kuidas on lood, siis teda ei karistata. Kui ta aga valetab ja vassib, järgneb trahv.
Toimetas
Heikki Aasaru
Page 980 of 1608
