Articles
Tööturuülevaadet tehes märkis statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell, et noorte tööle saamisel on olulised nii tutvused kui ka haridus.
"Töö saamise viisi, ametikoha kui ka tööga rahulolu puhul on vanus oluline," lisas ta. Krusell tõdes, et noorte tööle saamisel on tutvused kõige olulisemad, samuti töötavad noored sagedamini lihtsamatel töödel.
"Lihtsamat tööd tegevad noored on samas tööga rohkem rahul kui sama tööd tegevad vanemad inimesed," tõi Krusell välja.
"Haridus on töökarjääri kujundamisel olulise tähtsusega. Noortel, kes piirduvad teise taseme haridusega, kulgeb karjäär suure tõenäosusega sinikraena. Kolmanda taseme hariduse omandanud noored aga töötavad tippspetsialisti või juhina," märkis ta.
Riigikontroll nendib aastaraportis, et Eestil tuleb olla valmis reformideks, mis muudaks sotsiaalsüsteemi rahastamise jätkusuutlikumaks. Üheks murepunktiks on pensionisüsteem, mille jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb teha kiireid muudatusi.
2014. aastal on riigi eelarvestrateegia aastateks 2015–2018 järgi pensionikindlustuse puudujääk 380 miljonit eurot. Võrreldes 2013. aastaga on puudujääk kasvanud 20 protsenti. Puudujääk ei too kaasa seda, et pensionid jääksid välja maksmata, aga nende maksmiseks tuleb lisaks sotsiaalmaksu laekumisele leida riigieelarvest lisaraha teiste valdkondade arvelt.
Puudujääki põhjustab lisaks demograafilise olukorra muutustele ka pensionisüsteemi praegune korraldus, kus pensioni eriskeemide tõttu on võimalus minna varakult pensionile ning saada pensioni pika perioodi jooksul. Selliseid riiklikke eriskeeme ei pea riigikontroll enam põhjendatuks olukorras, kus vanaduspensioniiga pidevalt kasvab ning kogumispensionisüsteemis koguvad inimesed pensioni endale ise.
Riik on otsustanud, et pensioniiga tuleb tõsta ning alates 2026. aastast on üldine pensioniiga 65 aastat. Samas ei taga see pensionikindlustuse rahalist jätkusuutlikkust ka edaspidi, nenditakse riigikontrolli aastaraportis.
Et tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus, tuleks riigikontrolli hinnangul:
* leida võimalikult kiiresti ja kehtestada alates 2026. aastast, mil lõpeb kindlaksmääratud pensioniea tõus, Eesti demograafilist ja majanduslikku olukorda ning pensionisüsteemi eripärasid arvesse võttes kõige sobivam süsteemi automaatne kohandamismehhanism. Automaatne kohandamismehhanism võimaldab kohandada pensionisüsteemi vastavalt kokku lepitud statistilistele näitajatele, vähendades seega sõltumist poliitilistest teguritest. Näiteks on võimalik siduda vanaduspensioniiga oodatava elueaga, mispuhul pensioniiga kohandatakse regulaarselt vastavalt oodatava eluea statistikale;
* kaotada pensionide eriskeemid, mis võimaldavad minna pensionile enne üldist vanaduspensioniiga. Asendada varajane pension vajaduse korral tõhusate isikukaitsevahenditega, pakkuda rehabilitatsiooniteenuseid või kompenseerida suurema palgaga ning pakkuda karjääri lõpufaasis paralleelselt töötamisega võimalust osaleda riiklikus täiendus- ja ümberõppes;
* viia lõpule töövõime reform. Seejuures ei tohi kindlasti unustada muudatuste algseid eesmärke, st pidurdada töövõimetuspensionäride arvu kasvu ja vähendada riigi põhjendamatuid kulusid.
POSTIMEES.ee»Eesti uudised
Toimetaja:
Tiina Kaukvere
Kasulik.ee
Lugeja küsib:
"Kui mul on töölepingus kirjas, et ma saan põhipalka pluss tulemustasu, kuid tööandja otsustas mulle mitte maksta ettenähtud tulemustasu, kuna ma väidetavalt teen töös liiga palju vigu. Kui ma palusin esitada vastavad dokumendid, mis mu vigu tõestavad, tal neid mulle ette näidata enam ei olnud. Kas tööandjal on õigus tulemustasu mitte maksta?
Meil oli ka tööle asudes tööandjaga selline vestlus, kus ta kinnitas, et olenemata vigadest on kõik inimesed siiani õiglaselt ja ausalt ka tulemustasu saanud ning ma tarvitsevat üldse muretseda. Kuna lisatasu moodustab 25% minu netosissetulekust, siis on see mulle väga suur kaotus."
Vastab Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna:
"Töölepingu seaduse kohaselt peab töötaja olema teadlik oma töötasust (selle suurusest), selle arvutamise viisist ja palgapäevast. Lepingus peavad olema kirjas kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest saab. Lisatasude (sh tasu tulemuslikuma töö eest) maksmise kokkuleppe korral peavad olema välja toodud ka lisatasude maksmise tingimused. Töölepingu andmed (k.a töötasu) esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Seega tulemustasu maksmine sõltub sellest, kuidas on paika pandud selle maksmise kord. Kui töötaja poolt on täidetud maksmise aluseks olevad tingimused, siis tuleb ka tulemustasu maksta.
Antud juhul võite tööandjalt täiendavaid selgitusi küsida ning üritada kokkuleppele jõuda. Kui kokkulepet ei saavutata ning pooled jäävad eriarvamusele, aga leiate, et olete tulemustasu välja teeninud, on Teil õigus pöörduda saamata jäänud tulemustasu nõudega töövaidlusorganisse."
Et säilitada praegust töötajate ja pensionäride praegune suhe säiliks, peaks pensioniiga 2020. aastaks olema 65 aastat. Praegu jäävad inimesed pensionile oluliselt varem.
«Statistikaameti rahvastikuprognoos ennustab rahvaarvu 10 protsendilist vähenemist aastaks 2040. Et rahvaarv väheneb, peavad tulevikus inimesed ilmselt kauem tööelus osalema. Selleks, et praegune töötajate ja pensionäride suhe säiliks, peaks pensioniiga olema 2020. aastal 65 aastat, 2030. aastal 68 aastat ning 2040. aastal 70 aastat,» tõdes juhtivstatistik Yngve Rosenblad pressiteate vahendusel. «Praegu lõpetatakse tööelu aga selgelt varem, keskmiselt 59-aastaselt, ning sageli on selle põhjuseks tervis,» märkis ta.
Töö saamise viisi, ametikoha kui ka tööga rahulolu puhul on vanus oluline. Statisikaamaeti peaanalüütik Siim Krusell tõdes, et noorte tööle saamisel on tutvused kõige olulisemad, samuti töötavad noored sagedamini lihtsamatel töödel. «Lihtsamat tööd tegevad noored on samas tööga rohkem rahul kui sama tööd tegevad vanemad inimesed,» tõi Krusell välja. «Haridus on töökarjääri kujundamisel olulise tähtsusega. Noortel, kes piirduvad teise taseme haridusega, kulgeb karjäär suure tõenäosusega sinikraena. Kolmanda taseme hariduse omandanud noored aga töötavad tippspetsialisti või juhina,» märkis ta.
Majandus24»Majanduspoliitika
Toimetaja:
Marge Tubalkain
Kasulik.ee
Kasulikule kirjutas lugeja, kes töötab külmas keskkonnas ning on seetõttu sageli haige. Tööinspektsiooni ... aitas Kasulikul leida vastust küsimusele, kas tööandja on kohustatud töötaja palvele vastu tulema ning talle oma firmas teise töö leidma.
"Töötan külmas keskkonnas ning tervis on selle tõttu kannatada saanud ning olen tihti haige. Kuna haiguslehele jäämine tähendab mulle majanduslikult tohutut kahjumit, siis kas tööandja on vastavalt minu palvele kohustatud mulle leidma teise töö samas firmas?
Uurisin ka natukene võimalusi ning hetkel firma tõesti otsib kontorisse töötajat ning mul on selleks kõik eeldused olemas. Tööandja pakkus küll välja, et ma võin tööle asuda ettevõtte teise korpusesse, kuid see asub Tallinnast väljas ning see mulle ei sobi. Tean, et tööandjaga pole meil just kõige soojemad suhted, kuid mina püüan hoida meie suhtlemist minimaalse ja ainult tööalasena. Seni on mu töötulemused olnud head."Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna sõnul tuleks töötajal esmalt pöörduda arsti poole, kes otsustab, kas töö on inimese terviseseisundit arvestades sobiv.
"Kui töötaja tervis on töö tõttu halvenenud, peab ta pöörduma kindlasti esimesel võimalusel perearsti ja erialaspetsialisti poole ning teavitama sellest ka tööandjat. Kui arst leiab, et töötaja ei või antud töökohal töötada, annab ta töötajale sellekohase tõendi. Seejärel saab töötaja tööandja poole pöörduda ning arsti otsusele toetudes teha ettepaneku töötingimuste muutmiseks. Arsti otsus on täitmiseks kohustuslik ning tööandja ja töötaja peavad seda ka arvestama, et mitte halvendada töötaja tervist ja süvendada haiguse/tervisehädade kulgu," selgitas Raigna.
"Kui tööandjal ei ole võimalust terviseprobleemidega töötaja töötingimusi muuta, saab ta töötajaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 88 lg 1 punkti 1 alusel, mis käsitleb töötaja töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu. Tööandja ei saa nõuda, et töötaja kirjutaks omal soovil ülesütlemisavalduse," ütles Raigna.
Page 988 of 1608
