Articles
«Tahaksin teada, kas vabatahtlikku pensionit saab katkestada?» uuris toimetuse poole pöördunud lugeja.
Vastab Eesti väärtpaberikeskuse spetsialist Kaisa Ilves.
Elukindlustusseltside või fondivalitsejatega sõlmitud täiendava kogumispensioni lepinguid on võimalik katkestada, enne kliendi 55-aastaseks saamist, väljavõetud summale tulumaksusoodustus ei rakendu.
Kokkuleppel teenusepakkujaga on võimalik saada ka maksepuhkust. Täpsemad võimalused ja tingimused kehtestab juba konkreetne teenusepakkuja.
Tarbija24»Lugeja küsib
Toimetaja:
Triin Ärm
Käesoleva aasta kümne kuu jooksul on meestega juhtunud 2330 tööõnnetust, mis moodustab 64% kõigist tööõnnetustest. Neist kõige rohkem satuvad õnnetustesse noored mehed, kelle töö ja pereelu on alles algamas.
Kõige kõrgema riskiohuga valdkonnad, kus meestega tööõnnetusi juhtub, on metalli- ja puidutööstus, ehitus, transport ja kaevandus. Tööandja peab tagama turvalise töökeskkonna, juhendamise ja väljaõppe ning töötaja kohustus on järgida tööohutusnõudeid ja panustada ohutu töökeskkonna loomisesse. Oluline on silmas pidada, et töösuhe on kahepoolne, kus mõlemal osapoolel on oma õigused ja kohutused.
Siiski näeme tihti olukordi, kus kõik tingimused ohutuks töötamiseks on tagatud, kuid ikkagi ei kasuta töötaja isikukaitsevahendeid või eirab tööohutusnõudeid, pidades neid ebaolulisteks. Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu lisab: «Me võime rakendada mistahes kaitseabinõusid riskikäitumise vähendamiseks, kuid kui me käitume jätkuvalt mõtlematult, on kõigi asjaosaliste – alates tööinspektoritest kuni objektijuhtideni – pingutused asjata.»
Kõige enam juhtub tööõnnetusi noorte meeste hulgas vanuses 20 kuni 29 aastat. «Noored mehed on meie suurim riskirühm. Samas on nad ju ka meie ühiskonna kõige väärtuslikum ressurss – nad on täies elujõus, omandanud erialased oskused ning nende töö- ja pereelu on alles algamas,» sõnab Maripuu.
Tööinspektsioon soovib isadepäeva puhul kõikidele isadele turvalist töökeskkonda, head tervist, pikka ja nauditavat tööiga ning tervelt kojujõudmist.
Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Meribel Sinikalda
Lugeja küsib:
Meie töötaja haigestus ja on juba peaaegu kolm kuud olnud haiguslehel. Töötaja puhkus oli planeeritud augustikuusse, aga haiguse tõttu ei saanud ta seda kasutada. Nüüd, haiguslehel olles, esitas töötaja avalduse töösuhte lõpetamiseks tervislikel põhjustel. Töötaja lõpparves puhkusekompensatsiooni arvutamisel tekkis küsimus, kas töötaja haiguslehel oleku aega peaks arvestama talle puhkust võimaldava aja hulka?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Töölepingu seaduse kohaselt arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg ja puhkuse aeg, samuti aeg, mil töötajate esindaja esindab seaduse või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Põhipuhkuse andmise õiguseks oleva aja hulka ei lähe aga lapsehoolduspuhkuse aeg ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg.
Seega, seadusest tulenevalt teie töötaja haiguslehel oleku aeg (ajutise töövõimetuse aeg) arvestatakse talle puhkust võimaldava aja hulka.
Agne Narusk
Noortele ja vanemaealistele on tutvused olulisim töö saamise viis, selgub statistikast.
Kõige keerulisem on Eestis töökohta leida noortel ja vanemaealistel (50–74-aastastel) ehk neil, keda tööandjad enim vältida püüavad, viitavad töötukassa kogutud pikaajalise töötuse näitajad.
Pole ime, et õigete inimeste tundmine on kujunenud töötajaskonna vanuseskaala mõlemas otsas võtmeküsimuseks number üks: noored püüavad tutvuste kaudu saada oma esimese töökoha ehk jõuda tööturule, vanemaealiste eesmärk on mitte lasta end välja tõrjuda. See sai kinnitust ka ametlikus statistikas, kui uuriti, mil moel on inimesed oma töökoha saanud. Tutvuste kaudu töö saamine oli 2013. aastal 15–24-aastaste ja 50–74-aastaste seas kõige olulisem töö saamise viis, märgib statistikaameti eile avaldatud kogumik „Muutuv majandus ja tööturg”.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
CV-Online-i läbi viidud iga-aastasest Eesti tööturu-uuringust selgus, et 39% tööandjatest planeerib järgneval 6 kuul töötajaid värvata. Aasta eest oli see näitaja 56% ning 2012. aasta novembris 40%. Ühtlasi planeerib 34% tööandjatest järgneva kuue kuu jooksul vähemasti osade töötajate palku tõsta.
„Eesti tööandjad on 2015. aasta osas stabiilselt optimistlikud. Sarnased uuringu tulemused olid ka 2012. aasta novembris ning 2013. aasta kujunes Eesti majanduse jaoks väga edukaks. Arvestama peab aga sellega, et töötute arv ühiskonnas on viimase paari aasta jooksul vähenenud ning iga uue töötaja värbamine on keerulisem ja kallim, kui see oli veel aasta-paar tagasi," kommenteeris uuringu tulemusi CV-Online-i juhatuse liige Agu Vahur.
"Märgilise tähtsusega on ka see, et oluliselt on kasvanud nende tööandjate osakaal, kes plaanivad nii inimesi koondada kui ka juurde värvata. See viitab selgelt ettevõtete vajadusele muuta oma tegevust efektiivsemaks ning otsitakse enda organisatsiooni jaoks sobivaimaid inimesi," rääkis Vahur.
„Valdavalt valitseb tööandjate seas optimistlik suhtumine tulevikuarengutesse - seda ilmestab 58% tööandjate kavatsus palgata uusi töötajaid tulenevalt mahtude või organisatsiooni kasvamisest," kommenteeris värbamise põhjuseid CV-Online-i turundusjuht Heikko Gross.
„Eelnevale statistikale tuginedes peaks tööotsijatel praegu olema lihtsam tööle saada kui aasta tagasi, sest värbavate ettevõtete arv on stabiilselt kõrge, kuid töötuse määr on langenud. Seega vabu töökäsi on vähem ning konkurents töökohta otsivate või vahetada soovivate inimeste nimel
on suurem kui aasta eest," iseloomustas Gross tööturu hetkeseisu.
Page 987 of 1608
