Articles
«2004. aastal on lapse isaga sõlmitud notariaalne kokkulepe elatise maksmise kohta. Seal on kirjas, et lapse isa on kohustatud maksma lapse ülalpidamiseks elatisraha 3750 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. Mis summa peaks lapse ema puhtalt kätte saama? Kas antud summalt saab isa eelnevalt maha võtta tulumaksu? Kas on võimalik tagasiulatuvalt nõuda isalt vähem makstud elatise vahe?» küsib lugeja.
Vastab jurist Hanna Kivirand õigusbüroost Puurits & Partnerid.
Alates 1.01.2011 elatist enam tulumaksuga ei maksustata, seega peaks lapse isa maksma Teile elatist summas, milles olete kokku leppinud notariaalses lepingus.
Kui lapse isa ei ole elatist vastavalt kokkuleppele maksnud, on võimalik tema suhtes vähemmakstud elatisraha kättesaamiseks algatada täitemenetlus.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetaja:
Tarbija24
«Olin lapsepuhkusel kodus, aeg hakkab täis saama ja peaksin tagasi tööle minema, kuid tööpäevad on pikad ja vahetustega. Kas tööandja võib siis minuga lepingu lõpetada või on mul õigus paluda tööd 8.00-17.00 E-R? Laps käib lasteaias ja ma ei saaks õhtuti töötada,» küsib ema.
Vastab jurist Grete Lüüs advokaadibüroost LMP.
Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel (töölepingu seadus § 12). Töötaja naasmisel tööle pärast lapsehoolduspuhkust lasub tööandjal kohustus pakkuda talle tööd samadel tingimustel, milles viimati kokku lepiti. Mõlemal lepingupoolel on võimalik esitada ettepanekuid töötingimuste muutmiseks, kuid muutuste realiseerimiseks tuleb jõuda kokkuleppele. Kindlasti tasub paluda töögraafiku muutmist, kuid seadusest sellist kohustust tööandjale ei tulene.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetaja:
Tarbija24
Maksu- ja tolliamet avaldas täna järgmise aasta maksumäärad ning tulumaksuvaba tulu suuruse.Võrreldes selle aastaga väheneb tulumaks ning töötuskindlustusmaks.
• Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
• Maksuvaba tulu on 154 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
• Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 220 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad).
• Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
• Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 355 eurot (2014. aastal kehtinud 320 euro asemel), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 117,15 eurot kuus.
• Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% (2014. aastal oli 2%), tööandjale 0,8% (2014. aastal oli 1%). Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Siinjuures säilib tööandjal kohustus ka edaspidi maksta vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakset tööandjale kehtestatud 0,8%-lises määras.
• Kogumispensioni makse määr on kas 2% või 3%.
2014. aasta detsembrikuu eest töötasu ja muude tasude ning sellelt kinnipeetavate ja arvestatavate maksude (maksete) arvestamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembrikuu eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2015. aasta määrades) ja deklareerida jaanuarikuu eest esitataval vormil. Kui aga detsembrikuu töötasu makstakse välja 2014. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2014. aasta määrasid ja deklareerida maksud ja maksed 2014. aasta detsembrikuu eest esitataval vormil.
Lihvitud sotsiaalne kompetents
Saksa majandusinstituudi ökonomisti Gert G. Wagneri sõnul on vananeva ühiskonna üks suuremaid väljakutseid see, et ühelt poolt tuleb pikendada inimeste tööelu ja teiselt poolt pakkuda adekvaatset hoolitsust nendele, kes ei suuda enam tööl käia ega ka enda eest hoolitseda.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Inimesed tajuvad suurima majandusliku riskina püsivat töövõimetust ning selle vastu kindlustaks end iga teine vastanu, selgus Swedbanki elukindlustusuuringust.
Swedbanki investeerimise ja kindlustuste osakonna juhi Katre Uibomäe sõnul haakub püsiva töövõimetuse ohu kõrge tajumine riiklike statistiliste näitajatega. „Selle kohaselt registreeritakse igal aastal Eestis umbes 15-17 000 uut juhtu. 2013. aastal oli nendest 1234 inimest kaotanud töövõime vähemalt 90% ulatuses," märkis Uibomäe.
Eesti statistikaameti andmetel on peamisteks püsivat töövõimetust tekitavateks põhjusteks südame või vereringeelundite haigused, lihasluukonna ja sidekoe haigused, halvaloomulised kasvajad, psüühikahäired või õnnetuse tagajärjel saadud rasked vigastused.
„Kindlasti on oluline oma tervise eest hoolitseda, kuid isegi siis kui järgime tervislikku eluviisi ja toitumist, võib meie elus ette tulla ootamatuid olukordi. Me ei saa alati oma terviseseisundit täpselt ette prognoosida, kuid me saame mõelda ja tegutseda, et olla valmis kõige halvemaks, mis meie toimetulekut võib haavata, " ütles Uibomäe.
Enimtajutud riskide seas toodi uuringus samuti välja töötuse, ajutise töövõimetuse ja traumade ohu. Uibomäe sõnul mõeldakse sageli, et elukindlustusest on kasu vaid kindlustaja surma korral. „Tegelikkuses annavad kindlustuslahendused majandusliku kaitse ka ajutise töövõimetuse ja traumade korral," selgitas ta.
„Eestis juhtub igal aastal üle 150 000 mitmesuguse traumaga lõppenud õnnetuse. Nendega kaasnevad sageli ootamatud kulud, ajutine tööpaus ja sissetulekute vähenemine. Traumakaitse aitab näiteks hüvitada ravikulusid või kindlustada pikema haiguslehel viibimise korral inimest ka päevarahaga," sõnas Uibomäe.
Elukindlustusuuringu viis läbi Swedbank selle aasta juunis ja selles osales 804 vastajat.
Page 991 of 1608
