Articles
Harry Tuul
Eesti kõige jõukama ja vaesema pensionifondi kasutaja keskmises sissetulekus on koguni kahekordne vahe.
Eesti pensionifonde võib järjestada mitmeti. Üldiselt tehakse seda kas investorite arvu, sellest otseselt sõltuva fondimahu või tootluse järgi. Huvitav pilt avaneb aga siis, kui uurida fondi investorite keskmisi sissetulekuid.
Pensionikeskuse statistikast selgus, et keskmise pensionifondi investori palga järgi valivad jõukamad kliendid Nordea fonde, kuid kui vaadata pensionifondiga liitunute arvu, domineerivad Swedbanki fondid ja Nordea sörgib sabas. Kuldset keskteed näivad pakkuvat LHV fondid, mis on kõige tootlikumad ning ühtlasi ka kasutajate arvu ja keskmise palga tabeli tipus.
„Swedbanki teise samba pensionifondidele on enda raha usaldanud väga paljud erineva sissetulekuga kliendid ning laiem läbilõige ühiskonnast viib ka pensionikoguja keskmise sissetuleku alla," selgitas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask keskmise sissetuleku ja klientide arvukuse vahelist seost.
LHV kasutab sootuks teist taktikat. „Teise penisonisamba omanike arv, kes on otsustanud koguda mõnda LHV poolt juhitud fondi, on viimaste aastatega mitmekordistunud. Oma fondi valiku on üle vaadanud tõenäolisemalt need, kes koguvad II sambasse suuremaid summasid, mistõttu on täna keskmine LHV klient ka kõrgema sissetulekuga kui pensionikogujad keskmiselt," rääkis Ärilehele LHV Varahalduse juhatuse esimees Mihkel Oja.
Nordea Pensionsi juhi Angelika Tageli sõnul ei keskendu nemad ühele sihtrühmale, vaid olulised on kõik kliendigrupid. „Midagi erilist me sellel [jõukamate klientide] suunal teinud ei ole," sõnas ta. „Nordea pensionifondid on olnud Eesti turul alates 2008. aasta teisest poolest ja meie klientide arv on igal aastal jõuliselt kasvanud," põhjendas Tagel.
Nooremad suurendasid panuseid
Kuna mullu said need, kes pensionikogumist jätkasid, otsustada, kas nad suurendavad koos riigiga ka omapoolseid sissemakseid 2%-lt 3%-le, mõtlesid inimesed fondijuhtide hinnangul pensionikogumisele ka tavalisest rohkem.
Kuigi makse suurendamine ise fondivalitsejate sõnul pensionifondi vahetamist ei soodustanud, jäi kõigile silma ühine trend: eelkõige suurendasid makseid riskialtimad investorid neis fondides, kus on ka suurem tootlus. Või teistmoodi: makseid suurendasid rohkem nooremad inimesed, kel on ees pikk kogumisperiood ja kelle jaoks on kogumispensioni roll tulevikus suurem.
„Võib öelda, et suuremaid makseid teha soovivad liitujad on suurema tõenäosusega valinud omale kõrgema riskisuse ning oodatava tootlusega fondi. Näiteks LHV Pensionifondi XL puhul esitas eelmisel aastal 3 + 6% avalduse rohkem kui 27% klientidest, samas kui LHV valikus kõige konservatiivsema pensionifondi XS klientidest ainult 9%," tõi Oja näite.
„Märkasime käitumise erinevust lähtuvalt sellest, missuguse strateegiaga pensionifondi oli klient varem endale valinud," sõnas Tagel. „Kõige enam maksete suurendajaid on Nordea Pensionifondis A Pluss, mis on agressiivseima strateegiaga Nordea II samba fond, kus aktsiaosakaal on kuni 75%. Koguni 28% selle fondi investoritest otsustas oma makseid suurendada. Nimetatud fondi investorite keskmine vanus on kõige madalam."
„Teistes aktsiaosakaaluga Nordea pensionifondides oli maksete suurendajate osakaal väiksem, kuid siiski üle 20%. Selgelt eristub konservatiivne fond Nordea Pensionifond C, mis on suunatud inimestele, kes soovivad oma pensioniraha pigem hoida kui jõuliselt kasvatada. Selles fondis suurendas omapoolseid makseid vaid 3%," selgitas Tagel.
Aeg annab arutust
„Viimase, 2012. aasta lõpus Faktum & Arikolt tellitud küsitluse järgi oli II sambaga liitunutest, kel oli arvamus oma fondihalduri kohta, 81% kas väga rahul või pigem rahul oma fondihalduriga ning 19% ei olnud rahul või ei olnud üldse rahul," nimetas Oja. „Võib öelda, et valdav enamik liitujaid, kes on teinud teise samba makseid ning näinud oma kogutud vara kasvu, näevad kogumispensionit hea võimalusena."
Ka teised fondid kinnitasid, et ajaga on huvi II pensionisamba vastu suurenenud. „Märgata võib trendi, kus süsteemi algusaastatel liitunud inimeste huvi enda varade vastu on suurem. Seda selgitab asjaolu, et nendel inimestel on aastatega kogunenud arvestatav raha, mis on tihti inimeste kõige suurem säästetud vara," ütles Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask. „Tihti käib negatiivse hoiaku juurde ka vähene teadmine pensioniks säästmise vajalikkusest või isiklikust finantsplaneerimisest. Positiivse suhtumise kasv on tuntav ja siin on kindlasti üheks määravaks teguriks aeg. Meie pensionisüsteem on töötanud üle kümne aasta ning inimeste kogutud summad moodustavad olulise, sagedasti kõige olulisema osa nende säästudest," lisas Nordea Pensionsi juht Angelika Tagel.
Eesti pensionifondid peavad OECD raportit ebapädevaks
Eelmise aasta lõpus ilmunud OECD raportist selgus, et Eesti pensionifondide viimase viie aasta keskmised tootlused on liikmesriikide hulgas kõige kehvemad ja tasud kõige kõrgemad. Eesti pensionifondid selle hinnanguga ei nõustu.
„Kogu selle teema puhul on täiesti mööda vaadatud asjaolust, et Eesti teise samba fondide klientide keskmine vara on kiiret kasvu näidanud ning valdaval enamikul klientidest on kogunenud sissemaksetest rohkem raha," selgitas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask. Tema sõnul keskendutakse Eesti pensionifonde teiste riikidega võrreldes väga palju tootlusenäitajatele, kuid vähem võetakse arvesse fondide erinevat investeerimisstrateegiat, millest sõltub oodatav tootlus ja risk. „Eesti pensionisüsteem on noor ning inimeste kogumisperiood pikk, mistõttu eelistab enamik kliente kõrgema aktsiasisaldusega fonde. Kui finantsturgudel läheb hästi, siis võidavad oodatavalt kõrgema aktsiasisaldusega fondid, kui halvasti, siis on nende fondide langus suurem. Pikas plaanis on siiski põhjust oodata, et aktsiaturud näitavad võlakirjaturgudest paremat tootlust," selgitas Siilivask.
Nordea Pensionsi juht Angelika Tagel nägi samuti viga metoodikas, kuid veidi teise nurga alt. „OECD raport on olulisel määral mõjutatud suure turuosaga pensionifondide tulemustest ning ei võta arvesse Eesti teise samba erisusi, kus paljud tasud, nagu näiteks depootasu, kuuluvad maksmisele valitsemistasu arvelt, mitte otse pensionifondist nagu üldiselt tavaks," põhjendas Tagel.
Lugeja küsib:
Täistööajaga töötava nõudepesija töötasu on 2,25 eurot tunnis, lisatasusid ei ole. Veebruari palgaks tuleks tal 2,25 X 152 = 342 eurot, mis jääb alla riigi kehtestatud miinimum kuupalga, ehkki tunnipalk on kokku lepitud miinimumist suuremgi. Kas pean talle maksma veebruari eest 355 eurot?
Vastab Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist Neenu Pavel:
Vabariigi Valitsus kehtestab nii kuutasu kui tunnitasu alammäära. Seadus ei keela täistööajaga töötajaga kokku leppida tunnitasus. Töötajale, kellega on kokku lepitud töö tasustamine tunnitasu alusel, makstaksegi tasu vastavalt kuus tegelikult töötatud tundide arvule.
Veebruar on lühike kuu, täistööajaga töötajal ainult 152 töötundi. Kuigi töötajaga kokku lepitud tunnitasu määr on antud juhul isegi kõrgem kehtestatud miinimumtunnitasust (2,13 eurot), jääb töötaja veebruarikuu palk seekord tõesti alla kehtestatud kuutasu alammäära (355 eurot). Oluline on silmas pidada, et töötajale oleks siiski tagatud töö (nn normtunnid) töölepingus kokku lepitud mahus.
Töötajale on see kindlasti ebamugavam, sest kuu sissetulek kõigub suuresti sõltuvalt kuu töötundide arvust. Näiteks jaanuaris või aprillis on 176 töötundi ja töötaja töötasu oleks 396 eurot.
Tuuli Jõesaar
Üks riik võib keelduda pensioniraha maksmast, sest sotsiaalmaks peab laekuma ainult ühte riiki.
Tuhanded eestlased pendeldavad üle Soome lahe, olles töötajatena korraga hingekirjas nii Eestis kui ka Soomes. Nende palgalt laekub sotsiaalmaks mõlemasse riiki. See puudutab arste, õdesid ja hooldajaid, kes teevad osa valveid Eestis, osa Soomes. Samuti puudutab see ehitajaid ja kõiki teisi, kes töötavad mõnel Eesti ja mõnel Soome objektil.
Mitteametlikel andmeil võib selliseid eestlasi olla Soomes kuni 6000. Kuigi otseses mõttes ei tööta inimesed kahes riigis sugugi samal ajal, vaid ikka mõne päeva või nädala ühes riigis ja siis jälle teises, rikuvad nad seadust ja võivad jääda pensionirahast ilma. Nimelt nõuavad EL-i reeglid, et sotsiaalkindlustushüvitisi (sh haigusraha) ja pensioni võib sama aja eest saada ainult ühest riigist ja kindlustatud saab olla korraga ainult ühes riigis, samuti peab sotsiaalmaks laekuma korraga ainult ühte riiki ja nimelt sellesse, kus inimene teeb rohkem tööd.
Seda reeglit on oluline teada, sest korraga kahes riigis töötades on suur oht jääda ilma nii haigushüvitistest kui ka osast pensionist. Seni on kahes riigis töötamine paljudele olnud ainus võimalus teenida head palka ja elada vähemalt osaliselt kodumaal. Teisest küljest on kahes riigis töötamine võimaldanud teenida endale välja inimväärne Soome pension (keskmiselt ligi 1500 eurot). Isegi kui ollakse teadlikud nõudest, et sotsiaalmaks peab laekuma ainult ühte riiki, ei ole seda alati järgitud, sest juhul kui töötaja on enamiku tööaega ametis Eestis, laekub ka tema Soome töö sotsiaalmaks Eestisse ja haigushüvitist saab ta Eesti seaduste järgi. See pole aga ahvatlev: kui Soomes saab haigushüvitist alates esimest päevast, siis Eesti seaduste järgi alates neljandast ja siis ka kõigest 80% palgast.
Üllatus pensionile minnes
Soomele vastavate haigushüvitiste või Soomest lisapensioni teenimine on ka seaduskuulekaks jäädes võimalik, kuid selleks tuleb töötada kas üksnes Soomes või töötades kahes riigis, peab sotsiaalmaks laekuma Soome ehk sealne töökoht olema enamusajaga. Muul juhul laekub Soome palgalt makstav sotsiaalmaks Eestisse.
Kuigi esialgu on lihtne süsteemi petta ja mitte teada anda, et töötatakse kahes riigis, maksab see kätte. Nimelt kui inimene hakkab pensionile minema, siis vaatab sotsiaalkindlustusamet tema pensionikogumisaastaid ja vahetab ka infot teiste riikidega. Sama kehtib haigushüvitiste korral. Kui kahe riigi kindlustusperioodid kattuvad, hakatakse uurima, kummas riigis oli sel ajal põhitöökoht. Kui üks riikidest on perioodid maksmiseks endale võtnud, siis teine riik enam samade perioodide eest ei maksa. „Põhimõtteliselt on võimalik, et üks pool võib keelduda pensioni maksmisest,” kinnitas SKA välispensionide ja -toetuste osakonna juhtivspetsialist Merle Trufanova.
Mida peab töötaja tegema, et sotsiaalmaksuprobleem korda ajada?
Soome Eläketurvakeskusse või Eesti sotsiaalkindlustusametisse tuleb esitada avaldus (seda saab teha ka interneti teel) ja siis arvutavad juba spetsialistid, kus inimene peamiselt töötab. Kui töömaht pole kindel – näiteks arst ei tea, kas ta teeb poole aasta pärast Soomes rohkem valveid kui praegu –, siis peab ta seda vähemasti ennustama.
Selle alusel paneb sotsiaalkindlustusamet paika, kumba riiki peaks laekuma töötaja sotsiaalkindlustusmaks. Töötaja saab vastava tõendi ja peab selle oma teise riigi tööandjale ette näitama. Kui inimene töötab Eestis rohkem, siis peab tema Soome tööandja end Eesti maksuametis registreerima ja tasuma töötaja eest siia Eesti sotsiaalmaksu. Soomes töötamise ajal rakendub siis eestlasest töötajale Eesti haigushüvitise kord ja ka pensioni teenib ta Eesti pensionisüsteemi järgi.
Vaata digilehest lisa
Esmaspäev 24. veebruar on riigipüha, mis on töötajate jaoks vaba päev. Tööandja kohustus on lühendada riigipühale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra.
Tööpäeva lühendamine ei ole tööandja õigus, vaid kohustus. Tööpäeva peab kolme tunni võrra lühendama kõigil inimestel, kes töötavad pühapäeval 23. veebruaril. Tööinspektsiooni nõuniku Niina Siitami sõnul on seaduse mõte on selles, et lühendatud peab olema just riigipühale vahetult eelnev tööpäev. „Tööandja ei tohi seda asendada lühema tööpäevaga mingil muul ajal. See ei ole lubatud,“ lisas ta.
Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööaja puhul, kui töötaja on tavapäraselt ametis ainult 3 tundi päevas, siis riigipüha-eelsel päeval ei pea ta üldse tööle tulema. Mõnel tegevusalal on siiski nõudlus töötada tavapäraselt ka riigipühade eel.
Kui majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama kokkuleppe töötajaga, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua nagu tavaliselt. Kui töötaja on sellega nõus, loetakse lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks, mille eest saab töötaja 1,5 kordset tasu. „Ületunnitööd saab teha ainult poolte kokkuleppel – kui töötaja ei nõustu ületunnitööga, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida,” kinnitas Siitam.
Kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel töötatakse riigipühal, siis peab tööandja maksma töötajale selle aja eest kahekordset tasu.
Hinnanguliselt maksavad tuhanded nii Soomes kui Eestis töötavad isikud asjatult sotsiaalkindlustusmakse kahte riiki. EL-i reeglite kohaselt võib isik olla kindlustatud korraga ainult ühes riigis, rõhutavad Eesti ja Soome sotsiaalkindlustusametid ühises pressiteates.
Õigesti makstud maksud garanteerivad töötaja õigeaegse ja õige suurusega pensioni.
Möödunud aastal töötas Soomes umbes 60 000 Soomes või Eestis kindlustatud eestlast. See arv kasvab, nagu ka mõlema riigi ametiasutuste klientuur. Eläketurvakeskuse (ETK) andmetel on umbes 57 000 eestlasele kogunenud pensioni Soomes. See arv on viie aastaga kahekordistunud.
Tööjõu kasvav liikuvus tekitab palju tahtmatult valesti kindlustamise olukordi - sotsiaalkindlustusmakse makstakse samaaegselt nii Soomes kui ka Eestis. Kuid maksude topelt maksmine ei anna õigust saada sama perioodi eest pensioni kahest riigist ega muudki sotsiaalset kaitset, see võib ainult raskendada soodustuste saamist.
"Makse ei ole vaja maksta mõlemasse riiki korraga. Kui elad Eestis ja töötad nii Soomes kui Eestis, selgita välja oma kindlustusolukord Eesti Sotsiaalkindlustusametist," soovitas Eläketurvakeskuse rahvusvaheliste asjade spetsialist Marjaana Lundqvist.
Kattuv kindlustamine tähendab näiteks seda, et Eesti töötaja töötab osa kuust Eestis ja sotsiaalmaksud makstakse Eestisse. Samal ajal töötab töötaja Soomes Soome tööandja teenistuses ja tema eest tasutakse sotsiaalmakse ka Soomes. EL kindlustamisreeglite kohaselt võib pensioni koguneda aga ainult ühte riiki korraga ja sotsiaalsoodustusi, näiteks haiguspäevaraha, saab ainult ühest riigist.
"Mõlemate riikide tööandjad peavad maksma sotsiaalkindlustusmaksud samasse riiki. Olukordade korrigeerimine tagantjärele on tülikas," nentis Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi kindlustusosakonna rahvusvahelise osakonna juhataja Carin Lindqvist-Virtanen.
Kahes riigis samaaegselt kindlustatud isikute arvu on raske hinnata - töötajad vahetavad sageli töökohti ja kahes riigis töötavate isikute kohta ei ole olemas ühisregistrit. See arv kasvab aga kiiresti ja kattuvalt kindlustatud isikute olukorra väljaselgitamised on viimastel aastatel mitmekordistunud.
"Hetkel on väljaselgitamisel sadu kindlustusolukordi. Nähtuse kogu ulatust ei tea keegi, aga Eläketurvakeskuse hinnangul puudutab probleem tuhandeid," märkis Lundqvist.
Kampaania: Topelt ei maksa maksta
Kindlustusprobleemide vältimiseks korraldab Eläketurvakeskus koostöös Eesti Sotsiaalkindlustusametiga Eestis ulatusliku teavituskampaania. Kampaania "Topelt ei maksa maksta" algab järgmisel nädalal.
"Inimese enda huvides on uurida enne Soomes töötamise algust kumma riigi sotsiaalkaitse alla ta kuulub: kui olukord on selge, saab ta talle ettenähtud soodustused," ütles Sotsiaalkindlustusameti esindaja Monika Toiger.
Page 1054 of 1608
