Articles
Taliharjapäeval jõudsid Eestisse arvestatavad miinuskraadid ja Tööinspektsioonile hakkas laekuma kaebusi selle kohta, et tööruumid on külmad.
Täna, kus öösiti näitab kraadiklaas 15 ja enamgi külmakraadi, ei pea nii mõnedki tööandja nädalavahetustel ruumide kütmist otstarbekaks. Tööruumides on sooja sageli vaid 11-13 kraadi. „Sellises temperatuuris töötajad külmetavad ning tulevikus võib kutsehaigestumise üheks sümptomiks arvestada niiskes ja külmas töötamist,“ toob välja Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor Valentina Soone.
Probleemi tekkimisel tuleb töötajal esmalt pöörduda tööandja poole, kes peab kasutusele võtma vajalikud abinõud. „Tööandja kohustus on kujundada ja sisustada töökoht selliselt, et on võimalik vältida tervisekahjustusi ja säilitada töötaja töövõime ning heaolu,“ selgitab Valentina Soone. Töökoha temperatuur peab olema tööülesande täitmiseks sobiv.
Töid, mida tehakse istudes või seistes või mis on seotud käimisega, millega kaasneb mõningane füüsiline pingutus, loetakse kergeks füüsiliseks tööks. Selliste tööülesannete täitmise ajal on soovituslik ruumi temperatuur vähemalt 18 kraadi.
Keskmise raskusega füüsiline töö on seotud käimisega ja kuni kiloste esemete teisaldamisega. Siin on soovituslik temperatuuri alammäär 16 kraadi. Tööde puhul, mida tehakse aga seistes, on seotud käimisega ja kuni 10-kiloste toodete või esemete teisaldamisega, on soovituslik alampiir 15 kraadi.
Rasket tööd iseloomustab pidev liikumine ja üle 10-kiloste toodete või esemete teisaldamine või kandmine. Nende tööde puhul on soovituslik alammäär tööruumis 13 kraadi, kuid optimaalne temperatuur on siiski 15 kuni 18 kraadi.
Kui tehnoloogiast tulenevalt peab tööruumi temperatuur olema madalam, siis ei soovitata töötajatel viibida pikemat aega ekstreemsel temperatuuril. Tööandja peab tagama töötajatele külmakaitseriietuse. Soovitatav on võimaldada töötajatel pidada töös tihedamalt vaheaegu. Töös peetavad vaheajad arvestatakse tööaja sisse.
Samuti võiks olla töökohtade läheduses soojad puhkeruumid või -alad, kus töötajatel oleks võimalik valmistada kuuma jooki.
Kui siiski on ruumid töö tegemiseks liiga külmad, lubab töötervishoiu ja tööohutuse seadus töötajal keelduda sellise töö tegemisest, mis seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid. Töötaja peab tööst keeldumisest teatama viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.
Toimetaja: Aive Mõttus
Lugeja küsib: Mida peaksin ette võtma, kui tööandja soovib minuga ootamatult tööleping lõpetada?
Vastab Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool:
Töölepingu ülesütlemiseks tuleb esitada kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav ülesütlemisavaldus.
Töölepingut võib üles öelda igal ajal, kui selleks on olemas põhjus. Kui töötaja on tööandjalt sellise avalduse saanud ja ta ei osanud oodata töölepingu lõpetamist, ta ei soovi seda ning avalduses olev põhjus ülesütlemiseks on tema arvates otsitud, põhjendamata või väär, puudub seaduslik alus, on tal õigus ülesütlemine vaidlustada.
Selleks tuleb esitada avaldus töövaidlusorganile ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Ülesütlemise vaidlustamisel peab töötaja suutma tõendada, et töölepingu ülesütlemiseks vajalikud alused puudusid.
Silja Lättemäe
Osaliselt töövõime kaotanud inimestel ei tasu karta, et neilt töövõimetuspension uue reformiga ära võetakse. Vastupidi - pension hoopis suureneb. Lisaks peab inimene töötukassa nõudeid täitma, olgu selleks siis töövõime hindamine, koolitus või sobiva tööpakkumise vastuvõtmine.
Uus töövõimereform peaks jõustuma 2015. aasta suvel ja sellega pööratakse senised põhitõed vastupidiseks. Senise töövõimetusprotsendi asemel hakatakse hindama töövõimet. Töövõime hindamist on plaanitud läbi viia spetsiaalse küsimustiku abil, mille on koostanud Eesti Töötervishoiu Arstide Selts. Kui küsimustiku alusel ei saada selgeks, kui palju on inimesel töövõimet säilinud, toimuvad ka spetsiaalsed silmast silma kohtumised tervishoiueksperdiga.
Eelmisel nädalal selgitati sotsiaalministeeriumi nõupidamisel uue töövõime reformi põhimõtteid. Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm rõhutas, et selle reformi väljatöötamisel on nende eesmärgiks see, et toetused ei väheneks, et puuetega inimesed ei peaks kannatama, seetõttu ongi plaanis senise töövõimetuspensioni suurendamine.
„Me tahame anda sõnumi ühiskonnale, et kõik need puudega inimesed, kes tahavad ja saavad, võiksid tööd teha. Aga põhiline sõnum on see, et eriavajdusega inimesed ei peaks reformi läbi kannatama,“ rääkis Haukanõmm.
Kogu tulevase reformi raskus koondub Eesti Töötukassasse. Töötukassa pakub nii puudega inimese hindamist kui maksab töövõime toetust (senine töövõimetuspension). Töövõimet hinnatakse järgmiselt: töövõimeline, osaliselt töövõimeline, töövõime puudub.
Töövõime toetus tõuseb
Reform ei puuduta raske puudega inimesi, kel töövõime täielikult või peaaegu puudub ja kellele on määratud töövõimetuse protsent tähtajatult või pikaajaliselt.
Töövõime puudumisel hakkab toetus aasta-poolteise pärast olema 320 eurot, osalise töövõime korral 180 eurot kuus.
Osalise töövõimega inimene peab selle 180 euro saamiseks võtma end Töötukassas arvele, esitama tervisetõendid, täitma töövõime küsimustiku ja osalema aktiveerivates meetmetes. Siis jätkub ka töövõimetoetuse maksmine. Juhul kui puudega inimene juba õpib või töötab, makstakse talle töövõime toetust edasi.
Eesti Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal selgitas, et kui algab tööveõimetuspensionäride töövõime uus hindamine, siis lõpliku otsuse töövõime kohta annab töötukassa.
„Hindamist ei tehta ainult meditsiooniliste dokumentide alusel, inimest hakatakse hindama ka muu metoodika järgi, mis näitavad, millised piirangud tal töötegemiseks on,“ teatas Liimal.
Veel ei selgitatud põhjalikult, kuidas täpsemalt töötukassa tegevus hakkab välja nägema, aga igatahes töötukassa tegevusväli laieneb.
Töökoha leidmine pole kerge
Küllap põhimõte osaliselt töövõime kaotanud inimeste puhul jääb üldjoontes samasuguseks, nagu praegu on registreeeritud töötutega, kus toetuse saamiseks tuleb kohtuda töötukassa esindajaga, läbida vestlusi, koolitusi ja vastu võtta ka pakutav töökoht või põhjendada, miks pakutav koht ei sobinud. Kui töökohta ei leia, jätkub toetuse maksmine.
Reforminõupidamisel osalejad ei varjanudki seda, et praegu on paljudel juhtudel töötuks jäänud inimesed valiku ees, kas registreerida end töötuks või töövõimetuspensionäriks ja enamasti võetaksegi suurema toetuse saamiseks töövõimetuspension, sest meie rahva tervis on tõesti kehvavõitu.
Juba lähitulevikus aga säilib kergema puudega inimestel kenasti ka töövõime toetus, kui ta on suudab kasvõi mõne lihtsama töö saada.
Reformijad rõhutasid, et põhimõtteks pole sugugi kehvema tervisega inimestelt raha vähemaks võtta. Vastupidi - seni on keskmine töövõimetuspension olnud 134-260 eurot, edaspidi on see 180 ja 320 eurot. Kui inimesele suudetakse sobiv töökoht leida, hakkab ta palka saama, nii paraneb ka maksulaekumine pensionikassasse ja ravikindlustuseks. Ka tervist taastavatele tegevustele, nagu rehabilitatsioon ja taastusravi - tuleb raha juurde.
Eesti Pangaliidu korraldatud pressibriifingul selgus, et kuigi veebruarist jõustub meil SEPA (üleeuroopalised maksetingimused), ei pea tavainimene neid kartma.
Tarbijatele olulisi muutusi ei kaasne ning ettevõtted saavad tänu pikale üleminekuperioodile muudatustega hakkama.
Küll aga tuleb tavainimesel esmalt harjuda senisest pikemate IBAN-kontonumbritega.
Eestile küsitud aastase üleminekuperioodi jooksul teisendavad pangad aga makse algatamisel eraklientide riigisisesed kontonumbrid automaatselt ise IBAN-kujule.
"Nii ei jää eraisikutel ükski makse tegemata ka siis, kui teatakse vaid vastaspoole vana kontonumbrit. Pank aitab selle automaatselt IBAN-kujule viia," selgitas Eesti Pangaliitu esindanud Olavi Lepp.
Tähelepanelik tasub olla ka pankadevaheliste maksekorralduste aeglasemaks muutumise osas. Kui varem toimus arveldus kümme korda päevas, siis alates veebruarist viis.
"Oluline on vaadata üle, millal on viimane aeg maksekorralduse esitamiseks, et see veel samal päeval teise panga kliendini jõuaks. See kellaaeg on pankade lõikes erinev, jäädes reeglina 15.00 ja 16.30 vahele," rääkis Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela.
Kliendil tasub teadvustada ka seniste otsekorralduste asendamist e-arve püsimaksetega. Kui teenuspakkuja, kellele inimesed maksavad täna otsekorraldusega, läheb üle e-arvele, siis ei pea klient ise midagi tegema.
"Need ettevõtted, kes e-arvele üle ei lähe, on juba andnud sellest klientidele ise või läbi panga teada. Sellisel juhul tuleb leida alternatiivne makseviis, näiteks läbi internetipanga või makseautomaadi," ütles Olavi Lepp.
Eesti Energia arveldusosakonna juht Triin Haidla juhtis tänaste otsekorraldusklientide tähelepanu sellele, et veebruarist sõltub ülekande kuupäev arve maksetähtajast ning et ülekanne ei toimu enam igal kuul ühel ja samal kalendripäeval.
"Esimestel kuudel soovitame klientidel ka ise internetipangast üle kontrollida, kas arve summa on maksetähtajaks kontolt maha võetud," rääkis Haidla.
Kuna e-arve püsimakse puhul ei oma Eesti Energia infot kliendi püsimakse limiidi ega teenuslepingu kohta, palus Haidla klientidel püsimakse lepingut puudutavate küsimuste korral otse oma kodupanga poole pöörduda.
Euroopa Komisjoni ettepanek anda kõigile pankadele SEPA-le üleminekuks 6-kuuline lisaaeg Mihkel Nõmmela kinnitusel Eestis senises tegevusplaanis muudatusi kaasa ei too.
"Tegemist ei ole kohustuse, vaid võimalusega. Kuivõrd Eesti on endale juba aastase üleminekuperioodi küsinud, siis on see piisav, et kõik muutused valutult läbi teha," teatas Nõmmela.
Kui jaanuari alguse seisuga olid e-arve püsimakseteks viidud üle veidi enam kui pooled senistest otsekorralduslepingutest, siis 1. veebruariks on prognooside kohaselt sama näitaja üle 97%.
Ettevõtted, kes tänaseks ei ole e-arvele üleminekuga algust teinud, ei saa enam üleminekuprotsessis osaleda, oluline on aga see et e-arvel põhineva makselahenduse saab kasutusele võtta jätkuvalt ka pärast 1. veebruari.
Maksete panka saatmiseks kasutusele võetavad uued ISO sõnumiformaadid erakliente ei mõjuta. Ettevõtetele tähendab see aga süsteemide uuendamise vajadust.
ärileht.ee
Agne Narusk
Riik ei nulli enam kogu lapsevanema teenistust, mis ületab hüvitise määra piiri.
Aasta algus tõi hea uudise neile, kes kavatsevad vanemahüvitise saamise ajal lisa teenida. Kui eelmisel aastal arvestati üle 290 euro ulatunud teenistus vanemahüvitisest maha, siis nüüd jääb kodus lapse kõrvalt töötavale vanemale kätte tunduvalt rohkem raha.
Kehtima hakkas reegel, mille kohaselt vähendatakse iga kahe üle hüvitise määra teenitud euro kohta hüvitist ühe euro võrra. Hüvitise määr on sel aastal 320 eurot. 2013. aastal oli piir 290 eurot, selle summa ületanud töötasu võrra vähenes kohe ka vanemahüvitis.
Uus kord kaotas ka piiri, millest rohkem teenides võeti hüvitis üldse ära.
Nüüd säilitatakse alati vähemalt pool isikule määratud hüvitisest. Samuti ei vähendata seda alla hüvitise määra suuruse summa. Seega saab vanemahüvitise saaja igal juhul vähemalt 320 eurot, olgu näiteks ühekordse projekti juhtimise eest makstud tasu kui tahes suur.
Rahas võidab igal juhul
Oletame, et noorele emale või isale on vanemahüvitiseks määratud kuus 800 eurot (brutosumma). Tööandja pakub talle kuuks ajaks kodust tööd ja ta teenib 400 eurot. Kuna summa ületab selleks aastaks kehtestatud hüvitise määra 320 eurot, siis seaduskuuleka kodanikuna teavitab hüvitise saaja sellest sotsiaalkindlustusametit (kes saab tegelikult tema pealt makstud töisest sotsiaalmaksust teada ka maksu- ja tolliametilt). Ametnikud võtavad aluseks valemi, mille järgi lahutatakse hüvitisest hüvitise määra ületav tuluosa ja jagatakse kahega. Sel kuul on siis tubli lapsevanema vanemahüvitis 800 – 40 = 760 eurot. 400-eurose töötasu puhul kaotatakse seega 40 eurot.
Varasema valemi puhul näeks lugu aga välja nii: uus hüvitis = (määratud hüvitis + tulu – hüvitise määr) / 1,2 – (tulu – hüvitise määr) ehk eelnimetatud juhul
(800 + 400 – 320) / 1,2 – (400 – 320) = 880 / 1,2 – 80 = 653,33 eurot. Kaotus on 400-eurose töötasu korral 147 eurot.
Niisiis tasub töötegemine sel aastal end igal juhul ära.
Kõikidele hüvitise määra ületavatele tulu saajatele rakendatakse sama valemit, selgitas sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhtivspetsialist Silver Tigane. On ka erandeid, mil hüvitist ei vähendata, näiteks siis, kui õigel ajal saamata jäänud töötasu makstakse välja juba lapsehoolduspuhkusel olevale töötajale.
Naised ja mehed, hüvitis ja töö
••2013. aasta novembri seisuga oli Eestis 18 632 vanemahüvitise saajat, näitavad sotsiaalkindlustusameti andmed.
••Neist 1464 ehk 7,9% sai samal ajal ka sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ehk tegi tööd. Tulu saajatest oli omakorda 74% neid, kelle teenistus jäi vanemahüvitise määra piiridesse ja 26% neid, kelle tulu selle määra ületas.
••Töötegijatest 1040 olid naised, 424 mehed.
••Vanemahüvitise tänavune määr on 320 eurot kuus. Niisugust vanemahüvitist makstakse vanemale, kellel eelmisel kalendriaastal polnud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (nt mittetöötanud õppurid).
••Vanemahüvitise ülempiir on sel aastal 2378,25 eurot kuus, see on üle-eelmise aasta keskmise kuutulu kolmekordne suurus. Eelmisel aastal oli ülempiir 2243,19 eurot.
••Suurimat võimalikku vanemahüvitist maksti läinud aasta eelviimasel kuul 677 inimesele.
••Just suurima vanemahüvitise saajate seas on kõige suurem isade osakaal – 19,4%. Kõige vähem on isasid kuupalga alammääras ja hüvitise määras makstava vanemahüvitise saajate hulgas – vastavalt 0,7% ja 0,9%.
Page 1057 of 1608
