Articles
Kuigi ettevõtete teadlikkus 1.veebruarist 2014 jõustuvate SEPA (Single Euro Payments Area) kaasnevatest regulatsioonidest on kõrge, ei ole pooled failimakseid kasutavad ettevõtted veel arendustega alustanud, selgus Swedbanki pangasisesest uuringust, millele vastas ligi 2000 ettevõtet.
Swedbanki arvelduslahenduste müügi- ja teenindusosakonna juhataja Riita Niguli sõnul teeb heameelt see, et uue IBAN kontonumbri osas on teadlikkus kõrge. „Tervelt 64% vastanud ettevõtetest on oma arendustega valmis või on need töös. Kontonumbri muutumine IBANi kujule puudutab kõiki ettevõtteid ja eraisikuid, ning siin on pankadel olnud võimalus ka kõige enam abi pakkuda - ühekaupa makseid sisestavatele ettevõtetele ja eraisikutele asendame vanal kujul kontonumbrid ise internetipangas IBAN kujul kontonumbritega. Kuid ettevõtete andmebaasides, arvetel, blankettidel ja mujal tuleb siiski kontonumbrid asendada ettevõtetel endal ning see on kohustuslik alates 1. veebruarist 2014," selgitas Nigul.
Tema sõnul on kõige suurem ja keerulisem muudatus, mis käesoleva aasta alguses ellu läheb, otsekorralduste asendamine e-arve teenusega. „See tähendab sisulist muutust kõikidele otsekorraldusega koguvatele ettevõtetele. Käimas on üleminekuperiood, kus otsekorralduse maksjalepingud muudetakse ümber e-arve püsimakselepinguteks - nii saavad maksjad jätkata arvete automaatset tasumist. E-arvete üleminevate ettevõtete hulk oli Swedbanki klientide hulgas üle ootuste kõrge - otsekorraldusega maksjatest viiakse ligi 98% e-arvele üle. Üle poolte otsekorraldustega koguvatest ettevõtetest Swedbanki kliendibaasis plaanib e-arve teenuse kasutusele võtta ning nende hulgas on kõik suuremad ettevõtte, kuid ka suur hulk korteriühistuid, lasteaedasid ja huviringe," rääkis Nigul.
„Tänaseks on küll e-arvele üleminekuga seotud taotluste vastuvõtt lõppenud, kuid e-arve edastamise teenusega saavad soovijad liituda ka edaspidi. Usume, et e-arve leiab ettevõtete hulgas kogumislahendusena järjest laiemat kasutust."
Pooled failimakseid kasutavad ettevõtted ei ole veel arendustega alustanud
„Kõige murettekitavam on aga olukord maksete failiformaatidega. Seni Eestis kehtinud failiformaate saab kasutada kuni 1. veebruarini 2015. Ettevõtted peavad oma süsteemides tegema arendusi, et edasipidi hakata makseid saatma panka ISO 20022 formaadis. Küsitlus näitas, et 43% ettevõtetest ei ole vajalike arendustega veel alustanudki," tõi Nigul välja küsitluse tulemuse probleemsema poole.
„Tänaseks on mitmed suuremad majandustarkvarafirmad juba vajalikud arendused oma programmidesse sisse viinud. Swedbanki internetipangas ja automaatkanalis Swedbank Gateway saab juba praegu nii maksete kui väljavõtete puhul ISO formaate kasutada. Soovitame aegsasti uurida oma majandustarkvara partnerilt, kas teie tarkvara toetab uusi formaate ning kui see nii on, siis saate uued formaadid kohe kasutusele võtta. Kui aga ettevõtte tänane tarkvara ei ISO formaate ei toeta, tuleb pöörduda oma tarkvarafirma poole ning uurida kas ja millal tarkavarasse vajalikud arendused sisse viiakse," lisas ta.
Lugeja küsib:
Töötaja omab tähtajalist elamisluba. Kas tööandja peab sõlmima temaga tähtajalise töölepingu?
Vastab Tööinspektsiooni peajurist Kairit Ehala:
Töösuhte oluliseks tunnuseks on selle kestus ja püsivus, mistõttu eeldab töölepingu seadus (edaspidi TLS), et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Juhul, kui osapooled sõlmivad siiski tähtajalise lepingu, on see kehtiv vaid juhul, kui see on sõlmitud poolte kokkuleppel ja seaduses sätestatud nõudeid järgides.
Tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustavad töö ajutisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, mis on niivõrd tähtsad, et mõjuva põhjuse puudumisel tööandja töötajat tööle ei võtaks (TLS § 9 lg 1). Mõjuvateks põhjusteks võivad olla ajutised tööülesanded, osalemine ajaliselt piiritletud projektis, töö hooajalisus, töömahu ajutine suurenemine, renditöö tegemine, töötaja asendamine jms.
Töölepingu seadus ei anna alust tähtajalise töölepingu sõlmimiseks selle tõttu, et inimesel on tähtajaline elamisluba. Seega saab sõlmida tähtajalise töölepingu välismaalasega ainult tähtajalise iseloomuga töö tegemiseks, eelkõige töömahu ajutisel suurenemisel, hooajatöö tegemiseks või teise töötaja asendamiseks, mitte aga töötaja isikuga seotud asjaoludel.
Tööandjal on Välismaalaste seadusest (edaspidi VMS) tulenev kohustus töölepingu kehtimise ajal kontrollida, kas töötajal on seaduslik alus Eestis töötamiseks. Välismaalaste Eestis töötamise õiguslikud alused on loetletud VMS § 104. Sama seaduse § 300 sätestab vastutuse tööandjale, kes võimaldab Eestis töötada välismaalasel, kes selleks seaduslikku alust ei oma. Kui töötajal vastavat luba ei ole, tuleb tööleping lõpetada.
Seega, juhul kui töötaja elamisluba kaotab kehtivuse töösuhte kestel, saab tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 alusel.
Kaja Tamm
Teabespetsialist
Lõuna inspektsioon
Tööinspektsioon
5623 0355
Avaldatud ka Maalehes http://maaleht.delfi.ee/news/tarbija/seadus/ka-tahtajalise-elamisloa-korral-tuleb-tootajaga-solmida-tahtajatu-tooleping.d?id=67598710
Valitsus algatas tänasel istungil seaduseelnõu, mille kohaselt luuakse töötamise register, kus registreeritakse kõikide tööd tegevate inimeste töötamine.
Uue süsteemiga tuleb töötamise andmed edastada enne töö alustamist – praegu on selleks aega 7 kalendripäeva, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Kui praegu peab tööandja esitama andmed töötaja kohta haigekassale ja töötukassale, siis nüüd piisab andmete esitamisest maksu- ja tolliametile.
Eesti Päevaleht on varem kirjutanud, et uus teabesüsteem käivitatakse alates käesoleva aasta 1. juulist. Kui varem pidi ettevõtja töötaja palkamisel teavitama mitut eri ametit, siis alates eelolevast suvest saadavad ettevõtjad info töötajate kohta ainult ühte kohta – maksuametile.
Rahvastikuregistriga seotava andmebaasiga koondatakse ühte inimese andmed väga paljude riigiasutuste jaoks. Andmeid saavad sealt maksu- ja tolliamet, politsei- ja piirivalveamet, haigekassa, töötukassa, tööinspektsioon, sotsiaalkindlustusamet.
Toimetaja: Aive Mõttus
Maaleht
Lugeja küsib: Töötaja omab tähtajalist elamisluba. Kas tööandja peab sõlmima temaga tähtajalise töölepingu?
Vastab Tööinspektsiooni peajurist Kairit Ehala:
Töösuhte oluliseks tunnuseks on selle kestus ja püsivus, mistõttu eeldab töölepingu seadus (edaspidi TLS), et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Juhul, kui osapooled sõlmivad siiski tähtajalise lepingu, on see kehtiv vaid juhul, kui see on sõlmitud poolte kokkuleppel ja seaduses sätestatud nõudeid järgides.
Tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustavad töö ajutisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, mis on niivõrd tähtsad, et mõjuva põhjuse puudumisel tööandja töötajat tööle ei võtaks (TLS § 9 lg 1). Mõjuvateks põhjusteks võivad olla ajutised tööülesanded, osalemine ajaliselt piiritletud projektis, töö hooajalisus, töömahu ajutine suurenemine, renditöö tegemine, töötaja asendamine jms.
Töölepingu seadus ei anna alust tähtajalise töölepingu sõlmimiseks selle tõttu, et inimesel on tähtajaline elamisluba. Seega saab sõlmida tähtajalise töölepingu välismaalasega ainult tähtajalise iseloomuga töö tegemiseks, eelkõige töömahu ajutisel suurenemisel, hooajatöö tegemiseks või teise töötaja asendamiseks, mitte aga töötaja isikuga seotud asjaoludel.
Tööandjal on Välismaalaste seadusest (edaspidi VMS) tulenev kohustus töölepingu kehtimise ajal kontrollida, kas töötajal on seaduslik alus Eestis töötamiseks. Välismaalaste Eestis töötamise õiguslikud alused on loetletud VMS § 104. Sama seaduse § 300 sätestab vastutuse tööandjale, kes võimaldab Eestis töötada välismaalasel, kes selleks seaduslikku alust ei oma. Kui töötajal vastavat luba ei ole, tuleb tööleping lõpetada.
Seega, juhul kui töötaja elamisluba kaotab kehtivuse töösuhte kestel, saab tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 alusel.
Toimetaja: Aive Mõttus
Lugeja küsib:
Töötan täiskohaga turvafirmas, graafiku alusel. 2014. a jaanuari töögraafiku kättesaamisel oli mul töötundideks pandud 160, kuigi jaanuaris on normtunde 176. Tööandja ei selgitanud, miks on mul töötunde vähem kui normtunde. Millised on minu õigused sellises olukorras?
Vastab Tööinspektsiooni peajurist Kairit Ehala:
Täistööajaga töötajale tuleb tagada kalendaarsete tööpäevade arvestuse järgi igas kalendrikuus vastava arvu töötundide ulatuses tööd.
Summeeritud tööaja arvestuse korral võib tööaeg jaotuda ebaühtlaselt kogu arvestusperioodi jooksul ja võimalikud puudu (või üle) jäänud tunnid selguvad alles arvestusperioodi lõpus. Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötajale arvutatakse ja makstakse töötasu tööaja põhiselt (tunnitasuna), siis summeeritud tööaja arvestuse korral makstakse töötajale töötasu vastavalt töötatud tundidele. Kui arvestusperioodi lõpuks on ületunde, hüvitatakse need 0,5-kordselt (kuna ühekordselt on need juba hüvitatud) või tasulise vaba ajaga. Kui ilmneb, et töötajal on tekkinud alatunde, siis hüvitatakse need vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-le 35. TLS § 35 kohaselt tuleb töötajale keskmist töötasu maksta alati, kui töötamine on takistatud tööandjast tuleneval põhjusel ning töötaja on sel ajal töötamiseks võimeline ja töö tegemiseks valmis ning ei põhjustanud ise oma käitumisega tööseisakut/alatundide tekkimist.
Seega, kui tööandja on töötaja tööaega planeerinud selliselt, et töötajal on nt sel kuul kalendaarsest tööajanormist (nn normtunnid) vähem tunde (summeeritud tööaja puhul võib töötaja tööaeg arvestusperioodis kõikuda), siis tuleb töötajale töötatud tundide eest maksta kokkulepitud töötasu ja kui arvestusperioodi lõpus selgub, et tekkisid alatunnid, siis peab tööandja need hüvitama makstes töötajale keskmist töötasu.
Page 1058 of 1608
