Articles
toimetas: Ragnar Teeveer
Olin minagi sunnitud haige lapsega koju jääma. Lastehoidu teda saata ei saanud, kuna see oleks olnud ülekohtune nii pisikese enda kui ka tema kamraadide suhtes. Jäin siis koju ja teavitasin sellest oma tööandjat ning loomulikult ka perearsti. Kuna sümptomiks oli lisaks nohule ja köhale ka palavik, siis broneerisime lapsele arstiaja.
Perearst soovis veel head paranemist ja tol hetkel näis, et selle küsimusega on kõik korras ning ainsaks mureks jääb vaid pisikese paranemine.
Suur oli minu üllatus, kui paar päeva hiljem helistas tööandja esindaja ja ütles, et kui ma sellist "kodusistumise skeemitamist" ära ei lõpeta, siis peame töölepingu minuga paraku lõpetama ning sellisel juhul ei pidanud aitama enam ei ussi- ega püssirohi.
Kuna antud asutuses näivad nii haiguslehel kui ka hoolduslehel olevad inimesed üsna tihti sattuvat persona non grata seisusesse, siis tundus mulle tagantjärele mõeldes see jutt skeemitamisest lihtsalt minu hirmutamisena - olin sattunud tahtmatult nende katkiselt toimiva süsteemi hammasrataste vahele. Eriti vihaseks näis neid ajavat tõsiasi, et olin sunnitud hoolduslehte kasutama mitmel korral.
Tegelikult on Eesti Vabariigis igasugune haiguslehe võtmine või kellegi hooldamine täielik luksus, mis võimalik vaid vähestele. Vaatamata vanemapalgale, mis peaks Eestis propageerima sündimust ning nii-öelda ühiskonna juurdekasvu, ei näi paljud tööandjad ikkagi väärtustavat peresid ning laste kasvatamist. Igasugune haige lapse eest hoolitsemine nimetatakse kohe skeemitamiseks ning haiguslehelt tööle naasnut koheldakse kui kurjategijat.
Eesti tööandjad rakendavad tööotsijatele sageli tasustamata nn proovipäevi ja -nädalaid ning rikuvad sellega töö- ja puhkeaja nõudeid.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu rääkis «Terevisioonis», et iga petta saanu töövaidluskomisjoni või kohtu poole ei pöördu, vahendab ERRi uudisteportaal. Tööinspektsiooni laekub igal aastal umbes 3000 avaldust töövaidluste lahendamiseks, millest umbes 10 protsenti puudutabki proovipäevi.
«Eks neid lugusid on igapäevaselt rohkem ja kui me vaatame ka meie infotelefoni statistikat, siis ka sealt kumab läbi, et see on Eestis välja kujunenud tava. Samas on lootus, et teadlikkus ikkagi tõuseb nii tööandjatel kui töötajatel,» ütles Miidla-Vanatalu.
Toimetaja:
Liis Velsker
«Töötan ühes väikses kiirtoidukohas, kus graafikus on kirjas, et tööandja võimaldab iga kuue tunni jooksul 30minutilise puhkuse tööajast. Tegelikult see puudub ja vahetuste pikkus on 14 tundi. Mitu päeva järjest võib selliseid vahetusi teha? Meil on keskelt läbi kolm päeva järjest, siis saab päeva puhata,» kirjutab lugeja.
Vastab jurist Tanel Melk firmast Tanel Melk & Partners Law Firm.
Vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 51 lõikele 1 peab töötajale jääma 24-tunnise ajavahemiku jooksul puhkeaega vähemalt 11 järjestikust tundi ning kokkulepe, mis näeb ette vähem aega, on tühine. Sellest saab järeldada, et maksimaalselt võib kesta üks tööpäev 13 tundi.
Samas paragrahvis järgnevates lõigetes on sätestatud teatud erandid, millise töökoha puhul võib teha pikemaid tööpäevi, kuid toitlustusteenused sinna alla ei kuulu. Seega ei tohi töötaja tööpäev kesta üle 13 tunni!
Seega, maksimaalne vahetuse pikkus võib Teil olla 13 tundi ning TLS § 47 lõike 2 alusel peate nii pika tööpäeva jooksul saama vähemalt 60 minutit vaheaega. Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui kuuetunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine.
TLS § 51 lõike 5 kohaselt annab tööandja töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Kokkulepe, millega 13 tundi ületav töö hüvitatakse rahas, on tühine. Ehk olukorras, kui töötaja töötab 13 tundi järjest, peab vahetult järgnev (igapäevane) puhkeaeg olema vähemalt 13 tundi.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetaja:
Tarbija24
«Mida peab kooli kõrvalt lisaraha teenida sooviv õppur vabakutselise/projektipõhise tööotsa puhul silmas pidama? Sissetulek ei oleks sealjuures muidugi stabiilne - nö taskuraha enda poolt vastuvõetud projektide eest. Olen täisealine, õpilasena kehtib mul ravikindlustus. Millised maksud mulle siis kehtiksid ning kas neid pean deklareerima ise või tasub need tööandja tulemustasu pealt?»
Vastab Vello Vallaste ettevõttest Vallaste ja Partnerid OÜ.
Maksudega ei ole Teil mingit muret – need klaarib tööandja, pidades arvestatud töötasust kinni tulumaksu ja sundkindlustuse maksed (töötuskindlustus ja kohustuslik kogumispension). Lisaks neile summadele kannab tööandja maksuametile üle ka sotsiaalmaksu ja omapoolse töötuskindlustuse makse ning esitab need andmed maksuametile. Saadud andmed kajastab maksuhaldur Teie tuludeklaratsioonis, mis on elektrooniliselt kättesaadav järgmise aasta algul.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetaja:
Tarbija24
Heli Raamets
II samba väljamakseid ei kasuta või on edasi lükanud ligi 10 000 ehk 42% antud vanuserühma inimest, kel oleks selleks õigus.
“Mõni kord on tegemist teadlike otsustega, kuna summad on väikesed ja need jäetakse erijuhtudeks. Mõningatel juhtudel jäetakse summa pärijatele,” rääkis Eesti Väärtpaberikeskuse projektijuht Evelin Lepp-Väiku riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil, kus arutati pensionikindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse küsimust.
Ta selgitas, et II samba väljamakse võimalused sõltuvad sellest, mitme rahvapensioni (RPM) määra väärtuses on pensionikontole osakuid kogunenud. 1 RPM = 140,81 EUR
Neil, kel on osakute väärtus pensionikontol kuni kümnekordne RPM ehk kuni 1408,10 eurot, on võimalik ühekordne väljamakse. Aastatel 2009-2013 on kasutanud seda võimalust 4 900 inimest ja keskmine väljamakse suurus oli 646 eurot.
Neil, kel on osakute väärtus pensionikontol 10–50 RPM ehk kuni 7040,50 eurot, on võimalikud regulaarsed maksed otse pensionifondist, kestusega kuni 10 aastat. Fondipensioni on 2009-2013 kasutama hakanud 10 000 inimest, keskmine väljamakse suurus ühes kuus on olnud 33 eurot.
Nendega, kel on osakute väärtus pensionikontol üle 50 RPM ehk alates 7040,51 eurot, sõlmitakse pensionileping kindlustusseltsiga (eluaegne annuiteet). Pensionilepingu on sõlminud praeguseks 2 000 inimest.
Page 1063 of 1608
