Articles
Helve Toomla, jurist
Kas töötajal on õigus käia tööajast arsti juures? Olen kuulnud, et selle õiguse annab seadus rasedatele, aga kuidas on teiste töötajatega?
Töötajatel on õigus töölepinguseaduse § 38 alusel saada mõistlikus ulatuses vaba aega sellisteks toiminguteks, mida ei ole reaalselt võimalik teha väljaspool tööaega ja on tingimata vaja teha. Arsti juures käimiseks peab töötaja saama vaba aega näiteks siis, kui tema ja arsti tööaeg kattuvad, s.t muul ajal ei saagi sinna minna. Tööandja peab sellisel juhul maksma töötajale keskmist töötasu.
Juhtkond andis osakonnajuhatajale korralduse vähendada kolme töötaja koormust, sest tööd enam nii palju pole. Kaks inimest peaks jääma 0,75 koormusega, ühele jagub tööd poole koha jagu. Kuna ma olen kõige uuem töötaja, siis öeldi, et just mina pean jääma 0,5 koormusega. Ootan last, koondada mind ei saa. Aga kas mul on teiste töötajate ees siin eelist, s.t kas saan nõuda 0,75 koormust või suisa täiskoormuse säilitamist?
Eeldan, et koormuse vähendamise all peab küsija silmas tööaja lühendamist. Tööaeg on üks töölepingu tingimustest ja tööandjal ei ole õigust seda ilma töötaja nõusolekuta (allkirjata töölepingus) üldse muuta. Nii ei tule tööaja eelised kellegi, ka mitte raseda puhul kõne alla. Rase ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja võib küll ise nõuda ajutiselt raseduse ja sünnituspuhkuse ajaks terviseseisundile vastavat tööd, kui arst või ämmaemand on talle andnud tõendi töötamise piirangute, sh tööaja kohta.
Seega on tööaja vähendamisel vajalik naise enda soov ja arsti või ämmaemanda töösoovitustega tõend. Kui tööandjal ei ole võimalik sobivat tööd pakkuda, antakse rasedale töövõimetusleht ja makstakse töövõimetushüvitist.
Saada oma tööalane küsimus: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.
ABI TÖÖSUHETES
*Töötukassa kodulehekülg www.tootukassa.ee ja tasuta lühinumber üle Eesti tel 15501
*Tööinspektsiooni kodulehekülg www.ti.ee ja juristi tasuta nõuandetelefon 640 6000 tööpäeviti kl 10–15
*Töölepinguseadus koos selgitustega sotsiaalministeeriumi kodulehel www.sm.ee
Tööinspektsioon
Kas töötaja varalise vastutuse kokkulepe läheb ettevõtte võõrandamisel sarnaselt töölepingule uuele tööandjale üle automaatselt? Kui jah, siis millisel õiguslikul alusel?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:
Varalise vastutuse kokkulepe läheb ettevõtte võõrandamisel uuele tööandjale üle koos töölepinguga nö automaatselt, sest varalise vastutuse kokkulepe on tihedalt seotud töölepinguga isegi siis kui see ei ole vormistatud töölepingu lisana. Ettevõtte üleminekul lähtutakse töölepingu seaduse § 112 ning võlaõigusseaduse § 182 lõigetest 1 ja 2.
Tööinspektsioon
Lugeja küsib: Meie ettevõtte töötaja sai kutse kaitseväe õppekogunemisele. Mida pean ma tööandjana nüüd tegema? Kas pean andma sellele töötajale palgata puhkust või lihtsalt vabastama ta õppuste ajaks tööst? Kas õppekogunemisel oldud aja eest peab töötajale säilitama tema töötasu?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Kaitsevägi kutsub reservväelasi aeg-ajalt õppekogunemistele, milliste kestus on sätestatud kaitseväeteenistuse seaduse § 131 (RT I 2000, 28, 167). Õppekogunemisest osavõttev reservväelane on tegevteenistuses ning talle laienevad sellel perioodil kõik lepingulises tegevteenistuses oleva kaitseväelase õigused ja kohustused. Reservväelane määratakse õppekogunemisel käskkirjaga tema auastmele ja sõjaväelisele väljaõppele vastavale ametikohale. Vastavalt määratud ametikohale saab reservväelane ka õppekogunemise perioodil teenistustasu Vabariigi Valitsuse määruses "Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamine" (RT I 2005, 5, 19) sätestatud korras.
Tööandja on kohustatud õppekogunemisest osavõtva reservväelase vabastama õppekogunemise ajaks ajutiselt tööülesannete täitmisest ja nii nagu eelmise töölepingu seaduse ajal (kuni 01.07.2009) öeldi: peatama temaga töösuhte. Korrektselt juriidiliselt väljendudes kasutab aga töötaja kehtiva töölepingu seaduse (RT I 2009, 5, 35) § 19 punkti 5 kohast õigust keelduda töö tegemisest, kuna osaleb kaitseväe õppekogunemisel. Viidetega ülalnimetatud seaduste vastavatele sätetele tuleks töötaja õppekogunemisel viibimine ka vormistada. Õppekogunemisel viibivale töötajale töötasu säilitamise kohustust tööandja jaoks kehtivatest seadustest ei tulene.
Täiendavat informatsiooni kaitseväe õppekogunemiste osas saab Kaitseressursside Ameti koduleheküljelt: http://www.kra.ee/ ning kaitseväe koduleheküljelt: http://mil.ee/reserv/?s=kogunemised.
Helve Toomla, jurist
Ettevõttes makstakse palka ajatöö alusel. Nüüd tahab tööandja selle muuta tükitöö põhiseks. Koosolekul olime selle muudatuse vastu. Seepeale lubas tööandja meid koondada. Millised on töötajate õigused?
Töölepingu tingimusi, sh töötasu arvutamise viisi, saab muuta poolte kokkuleppel. Kui tööandja ühepoolselt muudab lepingut ja vähendab töötasu, on töötajatel õigus nõuda saamata jäänud töötasu osa töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.
Koondada saab töötajaid majanduslikel põhjustel küll, kuid see eeldab töö lõppemist töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise vms tõttu, tööandja tegevuse lõppemist või pankrotti.
18. oktoobril ilmunud juristi selgitus „Pool kohta tähendab pool tööaega” tõi lugejatelt hulga täiendavaid küsimusi. Avaldame siinkohal uuesti vastuse tervikteksti.
Vabariigi valitsuse määrusega (11.08.2009 nr 90) on töötasu alammäär täiskohaga töö tamise korral 278,02 eurot kuus, poole koha puhul siis pool sellest – 139,01 eurot. Tunnitasu peab olema sama määruse alusel vähemalt 1,73 eurot. Poole kohaga töötamine tähendab poolt tööaega. Kui näiteks tavaline tööpäev kestab kaheksa tundi, siis poole koha puhul on tööaeg neli tundi. Osapooled võivad kokku leppida ka 20-tunnises töönädalas. Seda ületav osa muutub ületunnitööks.
Tööaja summeeritud arvestuse korral arvutatakse ettenähtud tööaeg kogu arvestusperioodiks, samuti lähtudes poolest tööajast ehk neljast tunnist päeva ja 20 tunnist nädala kohta.
Olgu näiteks arvestusperioodiks üks kuu. Novembris tuleks sel juhul töötada kokku 88 tundi, mis võivad jaguneda eri pikkusega tööpäevadeks. Mõni päev võib olla ka pikem kui neli tundi, see ei ole siis veel ületunnitöö.
Alles kuu lõpus selgub, kas on töötatud rohkem või vähem kui 88 tundi. Kui rohkem, siis tuleb maksta ületunnitöö eest. Kui töötati vähem, peab tööandja maksma normist puudu jäävate tundide eest juhul, kui ta ei andnud tööd kogu ettenähtud ajaks ehk nagu oli kokku lepitud.
Vabariigi valitsus kehtestas 2012. aastaks kindlustatu töötuskindlusmakse määraks 2,8 protsenti ja tööandja maksemääraks vastavalt 1,4 protsenti.
Ministrid nõustusid rahandusministeeriumi arvamusega, et töötukassa reservide tänase mahu juures ning tulenevalt kiiresti kasvanud ebakindlusest tuleviku suhtes ei ole töötuskindlustusmakse määrade alandamine järgmisel aastal põhjendatud.
Töötuskindlustuse seaduse kohaselt tuleb tagada nimetatud maksemäärade piisavus, eriti arvestades väliskeskkonna ning Eesti majanduse ja tööturu arengute äärmise ebamäärasusega.
Eesti Töötukassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku kehtestada 2012. aastaks kindlustatu maksemääraks kaks protsenti ning tööandja maksemääraks üks protsent. Valitsus nõukogu ettepanekutega ei nõustunud, kuna need ei võta arvesse muutusi majanduskeskkonnas ning esilekerkinud riske tuleviku osas.
Kui töötukassa nõukogu ettepanek ei taga piisavaid vahendeid töötukassa eesmärkide täitmiseks, võib valitsus kehtestada töötukassa ettepanekust erinevad määrad, mis tagavad piisavate vahendite olemasolu.
Töötukassa reservid peavad tagama hüvitiste maksmise ja tööturuteenuste osutamise mitte üksnes järgneva aasta jooksul, vaid terve võimaliku kriisiperioodi jooksul, mis võib osutuda pikemaks kui kaks aastat. Töötuskindlustusmaksete määrade langetamine kolme protsendini järgmisel aastal vähendaks töötukassa võimalusi tulevaste kriisidega toimetulekuks.
Töötukassale pandud ülesannete täitmise eest vastutab lõppkokkuvõttes riik. Luues avalik-õigusliku isiku ning delegeerides talle ülesandeid ei vabane riik ise vastutusest selles valdkonnas. Kui riik oleks seotud töötukassa nõukogu ettepanekuga tekiks olukord, kus valitsus vastutab teise isiku tegevuse eest omamata võimalust seda mõjutada.
Page 1203 of 1608
