Articles
2012. aasta riigieelarve seaduse (RT I, 23.12.2011, 1) § 2 lõike 10 kohaselt on sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 278,02 eurot (sotsiaalmaksuseaduse § 21) ehk sama nagu 2011. aastal.
Vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõikele 2 peab tööandja igakuiselt maksma sotsiaalmaksu töötajale/teenistujale makstud palgalt, kuid mitte vähem kui sotsiaalmaksu kuumääralt ehk 278,02 eurolt, seega on tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 91,75 eurot kuus (v.a seaduses sätestatud erandid).
Täna allkirjastasid Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga ja Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis töötasu alammäära kokkuleppe, millega tõuseb alampalk erasektoris alates uue aasta 1. jaanuarist 290 euroni kuus ja 1,80 euroni tunnis.
Sõlmitud kokkulepe edastatakse ka valitsusele, kes on teatanud, et austab ametiühingute ja tööandjate kokkulepet ning kehtestab laiendatud kollektiivlepingus nimetatud määrad töötasu üleriigilise alammäärana.
Ametiühingute Keskliidu esimehe sõnul tõuseb alampalk esimest korda pärast mitmeaastast paigalseisu, mistõttu võib öelda, et lisandunud 12 euro märgiline tähendus on ehk suuremgi kui rahaline väärtus.
„See on märk sellest, et ettevõtete käibed on küll kasvanud, kuid kindlustunnet tulevikuks siiski napib. Kahtlemata on see aga positiivne signaal kõigile neile, kes jätkuvalt nö „masupalga“ eest töötavad – aeg on asuda kõikjal sõlmima kokkuleppeid töötasu järk-järguliseks tõstmiseks,“ tõdes Taliga.
Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis tõdes, et selle aasta läbirääkimised olid konstruktiivsed – tööandjad mõistsid, et alampalga paigalseisuga ei saa enam nõustuda, ning ka töötajate esindajad olid valmis kompromissiks.
„Alampalga tõus on küll võrdlemisi väike, aga anname endale aru, et ettevõtjatel seisavad ees keerulised ajad. Täna kokkulepitud alampalga kasv tööandjate konkurentsivõimet kahandada ei tohiks ning kui majandusareng pööret uue languse suunas ei võta, räägime alampalga tõusust loodetavasti ka järgmisel aastal,“ kinnitas ta.
Tutvu 2012. aasta töötasu alammäära kokkuleppega siin
http://eakl.ee/failid/e24726f9091656dc2db211d055990fc5.pdf
Agne Narusk
Lootus, et ehk töötajad ei saa teada, kukub läbi siis, kui mõnel neist on ootamatult arsti juurde asja.
Ehmatust polikliiniku registratuuris siis, kui selgub, et arsti juurde minejal puudub kehtiv ravikindlustus, tuleb ette üksjagu, kinnitati kõigi nelja küsitletud terviseasutuse letist pealinnas. Neid juhtumeid ikka on, möönis ka haigekassa.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Helve Toomla, jurist
Tööandja väidab, et ületundide eest tasu maksmist keelab töölepinguseadus. On see tõesti seaduses nii kirjas? Kas sel juhul on mingi võimalus ületunnitööst loobuda? Tööandja on selgelt öelnud, et kes pirtsutab, vallandatakse.
Sellist keeldu seaduses ei ole. Ületunnitöö eeldab üldjuhul poolte kokkulepet. See tähendab, et töötaja peab sellega nõus olema, ja järelikult võib ta ka keelduda, välja arvatud juhul, kui tegemist on seaduses ettenähtud erijuhtumiga ehk ettenägematute asjaoludega (suur avarii vms – toim). Siis võib tööandja nõuda ületunnitöö tegemist.
Juba enne ületunnitööle asumist tuleb kokku leppida selles, kuidas see hüvitatakse – kas vaba aja või rahaga. Seadus näeb rahalist hüvitist 1,5-kordse töötasu ulatuses ette ainult siis, kui töötajal ja tööandjal on sellekohane eraldi lepe. Kui rahaga hüvitamise lepet ei ole, peab tööandja andma vaba aega ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses. Töötajate ähvardamine on ebaseaduslik ja näitab tööandja võhiklikkust ning madalat eetilist taset.
Ettenähtud tööaja järgimist kontrollib tööinspektsioon. Sinna võib pöörduda kaebusega, kui tööandja nõuab seadusega sätestatud tööaja ületamist. Töö tegemise aja piirangu järgimata jätmise eest võib juriidilisest isikust tööandja saada trahvi kuni 1300 eurot.
Kas on olemas minimaalne ületunnitöö tasu või makstakse seda alati nii, nagu on see kirja saanud töölepingusse? Kas see tähendab, et lepingus võiks teoreetiliselt kirjas olla seegi, et ületunnitöö eest lisaraha ei maksta?
Nagu öeldud, hüvitatakse ületunnitöö rahas ainult sel juhul, kui nii on eraldi kokku lepitud. Ja kui nii on kokku lepitud, peab maksma vähemalt 1,5-kordset töötasu, see ongi miinimum. Töölepingus ületunnitöös ette kokku leppida ei ole siiski õige, sest üle ettenähtud tööaja töötamine on erand ja eeldab igaks juhtumiks eraldi lepet.
Saada oma tööalane küsimus:
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Postimehele kirjutas lugeja, kellel tekkis küsimus lühendatud tööpäevade kohta enne pühi. Kas tänavu peaks olema ka 30. detsember lühendatud tööpäev?
Lugeja kirjutas, et kui varasemas tööseaduses oli kirjas, et uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra, siis uues seaduses on sõna vahetult ära võetud.
«Seega sisuliselt võiks võtta seda nii, et kui 31.12 on puhkepäev, peaks 30.12 olema lühendatud,» kirjutas lugeja.
Küsimusele vastas tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ann Tiitson:
Töölepingu seaduse §-is 53 on reguleeritud tööaja lühendamine. Sätestatud on, et uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra. Peab arvestama, et seadusandja on mõelnud siinjuures vahetult riigipühale eelnevat tööpäeva.
Näiteks, kui jõululaupäev langeb pühapäevasele päevale, siis reede ei ole lühendatud tööpäev. Käesoleval aastal on jõululaupäev laupäevasel päeval. Seega reedel peab tööandja lühendama tööpäeva kolme tunni võrra, kuna tegemist on vahetult riigipühale eelneva tööpäevaga. 30. detsember on reede, mis ei ole vahetult eelnev tööpäev enne riigipüha 1. jaanuarit.
Nende töötajate tööpäeva, kelle jaoks laupäev (tänavu 31.detsember) on tööajakava kohaselt tööpäev, peab tööandja lühendama kolme tunni võrra. Nii näiteks töötavad tööajakava kohaselt 31. detsembril paljud kaubandustöötajad, teenindusettevõtete töötajad jne.
Kui nende töötajate tööpäeva pole võimalik lühendada, siis võivad tekkida töötajatel tööaja arvestusperioodi lõpuks ületunnid, mis tuleb töölepingu seaduse § 44 lg 6 kohaselt hüvitada vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamise korral rahas maksab tööandja vastavalt töölepingu seadusele töötajale 1,5-kordset töötasu.
Toimetas: Eger Ninn
Page 1200 of 1608
