Articles
Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ja inspektsiooni selgituse. Seekord on teemaks, kas tööandja võib keelduda õppepuhkuse andmisest, kui töötaja soovib minna omandama eriala, mis pole tööülesannetega seotud.
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ann Tiitson:
Vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele on koolitus sõltuvalt eesmärgist kas tasemekoolitus, tööalane koolitus või vabahariduslik koolitus.
Tasemekoolitus võimaldab mittestatsionaarses õppes või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom.
Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimist tõendab tunnistus või tõend.
Vabahariduslik koolitus võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist. Õpe toimub kursuste, õpiringi või muus õppijatele sobivas vormis.
Koolitusel, olenemata koolituse vormist, osalemiseks antakse töötajale õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva. Töötaja saab õppepuhkust taotleda ainult koolitusasutuse teatise alusel. Teatises kinnitab õppeasutus tavaliselt, et õppur on õppima asunud ja millistel perioodidel toimub õppetöö.
Õppepuhkuse saamise õigus on töötajal kogu õppetöö toimumise perioodi jooksul, mitte ainult eksamite ajal. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest kalendriaastas, ülejäänud 10 kalendripäeva ei tasustata.
Kui töötaja osaleb vabahariduslikul koolitusel, tööandjal tasu maksmise kohustust ei ole. Tasemekoolituse lõpetamiseks antava täiendava 15 kalendripäeva eest peab tööandja maksma tasu vähemalt kehtivas töötasu alammääras.
Iga kalendriaasta algusega algab ka uus kasutatud õppepuhkusepäevade arvestus.
Kui töötajal või tööandjal tekib kahtlus, millise õppevormiga on tegemist ja kas läbitava koolitusega kaasnevad seadusega sätestatud õigused, kohustused ja tagatised, on tal võimalus pöörduda täpsustuse saamiseks haridus- ja teadusministeeriumisse, mis koordineerib täiskasvanute koolitust üldiselt.
Tööandjal on õigus keelduda töötajale õppepuhkuse andmisest või puhkuse andmist edasi lükata:
kui töötaja või teenistuja on jooksva kalendriaasta eest ettenähtud õppepuhkuse ära kasutanud;
kui töötaja ei teata mõistliku aja jooksul (vähemalt kaks nädalat) puhkuse kasutamise soovist tööandjale ette;
kui üle 10 protsendi töötajatest on samaaegselt õppepuhkusel.
Toimetas: Sirje Niitra
Keerulised ajad majanduses on seadnud nii tööandjaid kui ka töötajaid olukorra ette, kus toimetulemiseks tuleb teha ebamugavaid otsuseid. Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal selgitab, kuidas käituda lapsehoolduspuhkuse korral.
Mis õigused on emal või isal lapsehoolduspuhkuselt tagasi tulles?
Vastavalt töölepingu seadusele on lapse emal või isal õigus lapsehoolduspuhkust kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest tuleb teatada tööandjale 14 kalendripäeva ette.
Lapsehoolduspuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus samale tööle ja töötasule, milles oldi tööandjaga kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Tuleb märkida, et rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisel on naisel õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal. See võib olla näiteks senisest kõrgem töötasu, mida ülejäänud töötajatele tema eemalviibimise ajal rakendama hakati.
Kui tööandja on veendunud, et lapsehoolduspuhkuselt naasjaga pole võimalik töölepingut edasi täita töö lõppemise, sealhulgas töökorralduste muudatuste tõttu, tekib koondamissituatsioon. Kuna lapsehoolduspuhkuse ajal on töötaja koondamine keelatud, siis sellekohase avalduse saab töötajale teha alles pärast tema tööle asumist ehk esimesel tööpäeval. Koondamine on tööandja otsus ja töötaja seda nõuda ei saa.
Kui töötaja tööle naasmise ajaks ei ole tema laps veel kolme aastaseks saanud, siis tuleb järgida seaduses olevat piirangut, mille järgi alla 3-aastast last kasvataval vanemal on koondamisel eelisõigus tööle jääda. See tähendab, et kui temaga võrreldaval ametikohal töötab veel isikuid, kellel nii väikest last pole, tuleb koondatav valida nende hulgast.
Kas koondatavale tuleb pakkuda mõnd muud tööd?
Jah, koondamise korral tuleb töötajale pakkuda enne töölepingu ülesütlemist muud vaba töökohta. Töötajale töö säilitamiseks peab tööandja vajadusel korraldama täiendõppe või muutma töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Seejuures tasub silmas pidada, et kui töötajale pakutav vaba koht ei sobi, ei pea ta lahkuma töölt niiöelda omal soovil, vaid koondamine toimub vastavalt seaduses ette nähtud etteteatamistähtaegadele ja hüvitise maksmisega.
Olukorras, kus töötaja peale lapsehoolduspuhkuse lõppu jääb tööandja jaoks tabamatuks ehk ei ilmu tööle ega teata eemalviibimise põhjusest või keeldub endistel tingimustel töökohustusi täitmast, annab see tööandjale aluse tema tööleping erakorraliselt üles öelda. Sellekohase tahteavalduse saab tööandja saata näiteks tähitud kirja teel töötaja antud aadressile. Seadus näeb ette, et sel juhul on tööandjal õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Mis saab siis, kui lepingut ei saa täita töötaja?
Töötajal on alati vähemalt 30 kalendripäeva ette teatades võimalik tööleping seda sammu põhjendamata üles öelda. Erakorralisel ülesütlemisel peab olema töötajast või tööandjast tulenev mõjuv põhjus. Erakorraliselt saab töölepingu üles öelda perekondlike kohustuste täitmise tõttu, mis muudavad töötamise võimatuks. Nii võib juhtuda, kui näiteks töötajal pole tööajal võimalik jätta järelevalveta väikelast ning tööandjal pole pakkuda sobivat tööd või tööaega.
Töötajale võib põhjuse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks anda aga ka tööandja oluline rikkumine ehk töölepingu tingimuste eiramine, milleks võib olla näiteks töö mitteandmine pärast lapsehoolduspuhkust. Töö mitteandmisel on töötajal võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda. Sel juhul on tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Aja eest, mil töötaja oli töö tegemiseks valmis, aga tööd ei antud, maksab tööandja töötajale keskmist töötasu.
Juhul, kui ettevõttes toimub juba pankroti või likvideerimismenetlus, tuleb töötajal pöörduda nõuetega pankrotihalduri või likvideerija poole.
Sirje Niitra
Autor: Neenu Pavel, tööinspektor-jurist
Aastas on 12 riigipüha. Seitsme lisapuhkepäeva üle tänavusel aastal rõõmustavad need, kes töötavad tavapärasel moel ehk esmaspäevast reedeni. Tubli kolmandik töötajatest käib aga tööl graafiku alusel, osutades toitlustamise, teenindamise, transpordi, arstiabi, korrakaitse või muud teenust, mis elanikkonna huvides peab toimima ööpäev läbi igal nädalapäeval.
Kuid 1. ülestõusmispüha (8.4.2012) ja 1. nelipüha (27.5.2012) kuupäev liigub, need pühad on igal aastal kalendris niigi punasel pühapäeval ja kipuvad seetõttu märkamatuks jääma.
Tööandjaid kontrollides olen näinud, kuidas liikuvad pühad, nagu ülestõusmispüha ja eriti just nelipüha, jäävad mängust välja, sest tavapäraselt töötades me neid ei tunneta. Suur reede teeb valvsaks ka ülestõusmispüha suhtes, sest pühad käivad paaris, kuid nelipüha ehk suvistepüha tihtipeale pühaks ei peeta.
Need pühad liiguvad palju – kogu aprillikuus või mai keskpaigast juuni keskpaigani. Kui töötaja puhkab graafiku järgi 14.–27. maini, võib tööandja riigipüha tähelepanuta jättes märkida, et töötaja sai 14 päeva puhkust. Tegelikult sai töötaja puhkust ainult 13 päeva ning ühe päevaga petta. Samuti pole harv, kui riigipüha ajal jäetakse töölolijale maksmata topelttasu.
Tööandja peab puhkuste ajakava koostades arvestama, et põhipuhkus pikeneb riigipüha võrra. Graafiku alusel töötajale tuleb nendel püha(päeva)del töötamise eest maksta kahekordset töötasu, nii nagu alati riigipühal töötamise eest.
Maksu- ja Tolliameti juhend - pensionist maksuvaba tulu mahaarvamine
Igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus. Samuti on pensionäridel lisaks pensioni osas õigus täiendavale maksuvabale tulule 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kuus. Kokku on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu 4032 eurot aastas ehk 336 eurot kuus.
Kui pensionär täiendavalt tulumaksu juurde maksma ei pea, siis tuludeklaratsiooni esitamise kohustust ei ole. Tuludeklaratsiooni esitamise kohustus on näiteks juhul, kui maksuvaba tulu on arvestatud topelt. Soovitus on tuludeklaratsioon esitada juhul, kui maksuvaba tulu ei ole aasta kestel täies ulatuses arvesse võetud või kui maksuvaba tulu avaldust ei ole tehtud ning seetõttu on tulumaks kinni peetud. Kui pensioni summa on:
- kuni 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kalendrikuus, siis:
• töötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata. Maksuvaba tulu avaldus tuleks esitada tööandjale. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud tööandjale, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
• mittetöötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata.
- rohkem kui 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kalendrikuus kuni 4032 eurot aastas ehk 336 eurot kalendrikuus, siis:
• töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või elukohajärgsele pensioniametile. Tuludeklaratsioon on soovitatav esitada, kui palk on alla 144 eurot kalendrikuus ja maksuvaba tulu avaldus on esitatud tööandjale või avaldust ei ole üldse esitatud.
• mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
- üle 4032 euro aastas ehk 336 eurot kalendrikuus, siis:
• töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või elukohajärgsele pensioniametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
• mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
Seda, kas avaldus on pensioniametile esitatud, palume täpsustada Sotsiaalkindlustusametiga infotelefonil 16106. Lisainformatsiooni pensionite osas saab ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt http://www.ensib.ee. Samuti soovitame esitada avalduse pensioniametile, kui Teie ei ole seda teinud.
Täiendavat infot tulude deklareerimise kohta saab Maksu- ja Tolliameti kodulehelt http://www.emta.ee/tuludeklareerimine, infotelefonilt 1811 või e-posti aadressilt This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it..
Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekord on teemaks ilma lepinguta töötamine.
Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni 2011. aasta andmetel on töösuhetes sagenenud juhud, kus töötajad töötavad ilma, et nendega oleks sõlmitud tööleping või mõni muu leping. Alles arsti poole pöördudes avastab töötaja, et tal puudub haiguskindlustus (tööandja ei ole maksnud töötaja eest sotsiaalmaksu).
Küsimus
Mida teha, kui inimene on sattunud sellisesse olukorda? Kelle poole ta peab pöörduma abi saamiseks? Kuidas aga vältida sellist olukorda?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool
Kui töötajal puudub kirjalik tööleping ja arsti juures avastab, et puudub ka haiguskindlustus kuna tööandja ei ole maksnud sotsiaalmaksu siis kõigepealt pöörduda ikka tööandja poole.
Soovitav esitada töölepingu kirjaliku dokumendi nõue kas e-kirjaga või tähtkirjaga. Töölepingu seaduse § 5 lg 3 tulenevalt on tööandjal kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest.
Kui tööandja ei väljasta töötajale nõutud töölepingu kirjalikku dokumenti, siis on töötajal võimalus esitada avaldus tööinspektsioonile ning tööinspektsioon otsustab tööandja suhtes väärteomenetluse alustamise üle. Samuti töötaja võib pöörduda ka maksuameti töötajate poole, edastades info seadust rikkuvast tööandjast.
Kui töötaja töötasult on sotsiaalmaks maksmata ja tekib kahju sellest, et haigestumise korral ei maksta haiguskindlustushüvitist, siis on töötajal võimalus tekkinud kahju tööandjalt kohtu kaudu välja nõuda.
Taoliste olukordade vältimiseks tuleks täita seaduste nõudeid. Eeldatakse, et tööleping esitatakse töötajale enne tööle asumist. Kui seda pole tehtud, nõuda lepingut alates esimest tööpäevast ja järjekindlalt. Kõige parem oleks seda teha e-kirja teel, et oleks jälg tõenduste tarbeks.
Toimetas: Tarbija24
Page 1196 of 1608
