Articles
Agne Narusk
Riigikogu võttis nädala eest vastu töölepinguseaduse muutmise seaduse, mis muu hulgas tähendab seda, et tasustamata kümnepäevast lapsepuhkust saavad peagi kasutada mõlemad vanemad.
Seni tuli emal ja isal omavahel kokku leppida, sest kalendriaastas võis täiendavat lapsepuhkust võtta vaid üks vanem. Muudetud kujul on töölepinguseadus kooskõlas Euroopa Liidu vanemapuhkuse direktiiviga, mis tuli üle võtta hiljemalt tänavu märtsiks – see oligi kogu ettevõtmise põhjus.
Õigus saada igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust on nüüd emal ja isal, kes kasvatavad kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last. Peale selle näeb seadus endiselt ette kolm kuni kuus tööpäeva tasustatud lapsepuhkust aastas kas emale või isale, kuid nende ajal maksab riik üksnes alampalka, millest arvestatakse maha tulumaks.
Kasutamata lapsepuhkusepäevad edasi ei kandu, need aeguvad iga aasta lõpus. Oluline on teada sedagi, et n-ö palgata puhkuse ajal puhkusestaaž ei jookse.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Helve Toomla, jurist
Õpin ametikoolis kelneriks ja ühtlasi töötasin toitlustusasutuses kassiirina. Õppekoormus on 20 õppenädalat aastas, see on kutseõpe keskhariduse baasil. Soovisin võtta praktika ajaks õppepuhkust, kuid tööandja ütles, et selleks peab õpe olema pikk vähemalt 40 nädalat aastas. Pidin töölepingu lõpetama. Kuid küsimus jäi: kas tööandjal oli õigus?
Tööandjal ei olnud õigus. Kutseõppe läbimine on täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt tasemekoolitus ja töötaja pidi saama õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Õppekoormusel ega -vormil siin tähtsust ei ole.
Õppepuhkus
Tasemekoolituses või tööalases koolituses osalev töötaja võib saada kalendriaastas 30 päeva õppepuhkust.
Sellest 20 päeva eest saab töötaja keskmist töötasu, 10 päeva on tasuta.
Kooli lõpetamiseks on õigus võtta veel 15 päeva puhkust, selle aja eest maksab tööandja riigi miinimumpalka.
Sisseastumiseksami(te) ajaks saab palgata puhkust.
Õppepuhkusele jäämisest tuleb tööandjale ette teatada vähemalt 14 kalendripäeva
Tasemekoolitus: kesk- või kõrghariduse omandamine, õppimine kutseõppe õppekaval.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Tarbija24 poole pöördus töötaja, kelle tööandja ei soovi talle anda 23. veebruaril lühendatud tööpäeva ja lubab selleks ettenähtud 3 vaba tundi pikema aja peale ära hajutada, mis aga tööinspektsiooni hinnangul on ebaseaduslik.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam teatas Tarbija24 järelpärimise peale, et seaduse kohaselt lühendatakse pühade-eelset tööpäeva. See tähendab, et tööpäeva lühendamine toimub konkreetselt pühade-eelsel tööpäeval, mitte aga üldist tööaega (näiteks kuu tööaega) lühendades.
«Tööandjal ei ole ühepoolselt tööpäeva lühendamata jätmine võimalik. Kui töötajaga saavutatakse kokkulepe, et tööpäeva ei lühendata, loetakse lühendamata tunnid ületundideks ja hüvitatakse vastavalt seadusele,» selgitas Siitam.
Sirje Niitra
Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekord on teemaks töötaja päevapealt lahkumine.
Küsimus
Meil on tihti olukord, kui töötaja esitab ilma igasuguse põhjenduseta lahkumisavalduse, samal päeval lahkub töölt ning tööle enam ei ilmu. Missugused õigused on sellisel juhul tööandjal?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Heli Ojavee:
Kui töötaja esitab ülesütlemisavalduse n-ö päevapealt lahkumiseks ja mingeid mõjuvaid põhjusi selleks esile ei too, on tegemist korralise ülesütlemisega, millest töölepingu seaduse § 98 lg 1 kohustab ette teatama 30 kalendripäeva ning katseajal 15 kalendripäeva.
Töösuhe lõpeb ühepoolse tahteavaldusena sel kuupäeval, mis kirjas, tööandjal ei ole võimalik töötajat kinni hoida ning sundida teda kuu aega edasi töötama.
Etteteatamistähtaega järgimata jätmine on tööandja huvidega mittearvestamine ja seaduse eiramine. Seetõttu on tööandjal võimalik saada töötajalt hüvitist ulatuses, mis ta lahkumisest vähem ette teatas. Töötaja peab tööandjale maksma hüvitist, mis võrdub tema töötasuga, kui ta oleks etteteatamise ajal töötamise korral saanud.
Tööandja ei tohi omaalgatuslikult töötaja saadaolevat lõpparvet kinni pidada või vähendada. Töölepingu seaduse § 78 lõige 1 kohaselt on tööandjal vajalik saada töötasust kinnipidamiseks töötaja nõusolek kas kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nõusoleku mittesaamisel on tööandjal õigus nõudeõiguse realiseerimiseks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Toimetas: Eger Ninn
Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekord on teemaks meili teel kokkulepitud töötasust taganemine.
Küsimus
Kas tööandjaga meili teel kokkulepitud töötasu kehtib ja tööandja ei saa sellest taganeda?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal
Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lõike 4 kohaselt ei too kirjaliku vorminõude järgimata jätmine kaasa töölepingu tühisust. Lisaks sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 78 lõige 3, et kirjaliku lepingu puhul võib lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada.
Kuna TLS § 28 lõike 2 punkt 2 kohustab tööandjat maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal, siis ka selline kokkulepe kuulub täitmisele.
Kui pooltel tekib kokkulepitu osas lahkarvamus, mida pole läbirääkimiste teel võimalik lahendada, on võimalik töövaidluse lahendamiseks pöörduda töövaidlusorganisse, so kohtusse või töövaidluskomisjoni.
Toimetas: Eger Ninn
Page 1194 of 1608
