Articles
Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekord on teemaks lühendatud tööpäev vahetustega töö puhul.
Küsimus
Töölepingu seaduse § 53 kohustab Eesti Vabariigi aastapäevale eelnevat tööpäeva (23.02.) lühendama kolme tunni võrra. Kui aga sellele päevale langeb kaks vahetust (näiteks üks lõppeb kell 7.00 ja teine algab sama päeva õhtul kell 19.00), kas tööandja peab lühendama mõlemaid vahetusi? Kuidas tasustatakse töö vahetuses, mis algab 23.02. ja lõpeb 24.02., so riigipühal?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal
Tööandjal on kohustus lühendada ainult riigipüha eelsel päeval lõppevat vahetust, kuid keelatud pole töötajale soodsamate kokkulepete sõlmimine. Riigipühal tehtud töö hüvitatakse töölepingu seaduse § 45 lõike 2 alusel 2-kordse töötasuga. Siinkohal makstakse topelttasu vaid vahetuse nende töötundide eest, mis langevad riigipüha, näiteks 24.02. kuupäeva sisse. Poolte kokkuleppel võib hüvitada riigipühal töötamist täiendava vaba aja andmisega. Sel juhul tuleb ka antav vaba aeg tasustada ning tehtud töö eest makstakse töötasu ühekordselt.
Ööajal (kell 22.00 kuni 6.00) tehtud töö eest makstakse 1,25-kordset töötasu või hüvitatakse poolte kokkuleppel täiendava vaba ajaga – ka sel juhul makstakse töötasu ühekordselt ja vaba aeg tasustatakse.
Toimetas: Eger Ninn
Üldjuhul on abikaasadel kasulikum täita oma tuludeklaratsiooni ühiselt, ent on ka vastupidiseid juhtumeid, mistõttu soovitab maksuamet enne deklaratsiooni kinnitamist eri võimalusi lihtsalt katsetada.
Maksu- ja tolliameti teeninduskorralduse osakonna juhtivspetsialist Hannes Udde ütles, et ühisdeklaratsiooni saavad täita 31. detsembri 2011 seisuga abielus olevad inimesed.
«Ühisdeklaratsiooni tehes vastutavad abikaasad kõige eest solidaarselt. Kui näiteks ühel pooltest on kohtutäituri nõue, siis võetakse ühisdeklaratsiooni tulemusest ära nõue ja siis ülejäänu tagastatakse,» soovitas ta silmas pidada.
«Mõlemad abikaasad peavad andma nõusoleku, et soovivad teisega koos deklaratsiooni esitada, ühe poole nõusolekust ei piisa,» selgitas Udde, mille poolest ühisdeklaratsiooni esitamine erineb ükshaaval esitamisest.
Koos deklaratsiooni täites liidetakse kõik abikaasade tulud ja kulud ning tulemus tekib kogumis. «Kui ühel puuduvad tulud, siis saab teise arvelt kasutada maksusoodustusi,» selgitas Udde. Seega on mõttekas esitada tuludeklaratsioon koos, kui ühel abikaasadest ei ole üldse sissetulekuid ja teisel on, ning kui kõik tulud on Eestis maksustatavad.
Udde sõnas, et üldjuhul ongi mehel ja naisel tulusid kasulikum koos deklareerida. «Kui aga on saadud välismaal tulusid vähemalt 75 protsenti ja välismaa tulude hulgas on ka tulusid, mida Eestis ei maksustata, siis ei pruugi ühisdeklaratsioon olla alati kasulikum. Konkreetset retsepti ei ole, seda tuleb lihtsalt katsetada,» soovitas ta.
See, kui palju tagastatavad summad koos või eraldi deklareerides erinevad, sõltub inimeste tuludest ja kuludest. «Näiteks üks ei ole saanud üldse tulu, siis tema eraldi deklaratsiooni tehes ei saa üldse tagasi tulumaksu. Teine saab kasutada ainult oma maksusoodustusi. Kui teevad koos, siis saab nt tagasi esimese abikaasa maksuvabalt tulult arvestatud tulumaksu 1728 x 21 protsenti = 362.88 eurot,» tõi ta näite.
Merike Teder
Helve Toomla, jurist
Asutuse sisekorraeeskirjas on selline punkt: „Töövõime kaotuse ja töövõimetuspensioni määramise puhul on teenistuja kohustatud esitama töökeskkonnaspetsialistile pensionitunnistuse”. Kas nõue on õiguspärane ja põhjendatud ning mis juhtub, kui töötaja seda ei täida ehk pensionitunnistust ei esita?
Töötervishoiu ja -ohutuse seaduse (§ 10.1) järgi peab tööandja (asutus) looma puudega töötajatele ja teenistujatele sobivad töö- ja olmetingimused. Seetõttu võib tal olla õigustatud huvi pensionitunnistuse küsimiseks. Samal ajal kuuluvad andmed terviseseisundi ja puude kohta delikaatsete isikuandmete hulka (vt isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3) ja nende töötlemine on üldjuhul lubatud töötaja või teenistuja enda nõusolekul.
Andmekaitse inspektsiooni seisukoha järgi tuleks lähtuda konkreetsetest asjaoludest – mis tööd ja millistes tingimustes inimene teeb, kas puue võib töö tegemist mõjutada või vastupidi – töö tervisele mõjuda jne. Sellest lähtuvalt kahtlen, kas on õiguspärane töökorralduse reeglites või sisekorraeeskirjas kõikidele töövõimetuspensionäridele ühtviisi sellise kohustuse kehtestamine.
Soovitan küsijal kaebuse või selgituse taotlusega pöörduda andmekaitse inspektsiooni, sealsel ametnikul on õigus seaduse rikkumise korral teha tööandjale või asutusele ettekirjutus või koguni trahv. Kui asutuse kehtestatud nõue tunnistatakse seaduslikuks, võib sisekorraeeskirja rikkumine teenistujale kaasa tuua distsiplinaarkaristuse, töötajale vähemalt hoiatuse.
Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus toob ära kümme olulist punkti, mida tuludeklaratsiooni täitma asudes teadma peaks.
1. Maksuvaba tulu oli 2011. aastal 1728 eurot. Kui seda arvestati teile palga maksmisel, ei mõjuta see tuludeklaratsiooni alusel tagasi saadavat rahasummat. Kui aga mitte (võimalik näiteks vanemahüvitise saajate puhul), saate 21 protsenti ehk 362,88 eurot tagasi. Pension on maksuvaba kogu ulatuses, kui see ei ületa 2304 eurot aastas.
2. Kahe või enama lapse vanemal on õigus täiendavale maksuvabale tulule iga lapse kohta alates teisest. Ühe lapse kohta saab üks vanematest tagasi 21 protsenti mullusest maksuvabast tulust ehk 362,88 eurot . Eeltäidetud tuludeklaratsioonil kuvatakse laps lapsetoetuse saajast isiku tuludeklaratsioonil. Kindlasti tasub suuremate laste vanematel silmas pidada seda, et kui laps on ise näiteks suvel või kooli kõrvalt töötades tulu teeninud, tuleb ka temal esitada tuludeklaratsioon ning sel juhul saab vanem enda deklaratsioonis lapse pealt tagasi taotleda väiksema summa.
3. Endale kodu ostmiseks laenatud summad on endiselt maksuvabad - see tähendab, et eelmise aasta jooksul makstud kodulaenu intressidelt saate tagasi 21 protsenti ehk tulumaksu jagu. Selleks, et see tuludeklaratsoonil kajastuks, tuleb internetipangast info maksuametisse üle kanda.
4. Maksuvaba on ainult sellise kodulaenu intress, millega on ostetud kodu iseendale, mis tähendab, et laenu eest ostetud kinnisvara peab tulumaksu tagasi saamiseks olema tulu deklareerija nimel. Näiteks lastele või vanematele ostetud korteri laenu intressidelt tulumaksu tagasi ei saa. Kui kodu on kaasomandis ja ka laen on kahepeale, kajastuvad pooled tasutud intressidest ühe ja pooled teise deklaratsioonis. Kui kodu on kaasomandis, ent laen vaid ühe osapoole nimel, saab tulumaksutagastust taotleda vaid pooltelt tasutud intressidelt.
5. Koolituskulud on maksuvabad. See hõlmab näiteks lasteaiatasu, lapse muusikakooli- või trennitasu, enda keelekursusi või autokooli eest makstud summasid jmt. Lasteaiatasu puhul ei ole maksuvaba toiduraha, küll aga koolitused ja osalustasu. Kui laps õpib tasulises koolis, saab tagasi küsida tulumaksu ka koolitasult, sama kehtib ülikooli puhul. Et tulumaks tagasi saada, peab koolituse pakkuja olema riiklik kool või ülikool või erakool, millel on riiklik koolitusluba. Tulumaks tagastatakse sellele, kelle kontolt kulu tehti. Seega võivad lapse trennimaksed kajastuda näiteks vanaisa deklaratsioonis, kuigi lepingu spordiklubiga on sõlminud ema või isa. Andmed koolituskulude kohta saadavad maksuametisse enamasti koolitajad, ent tasub siiski ka endal tähelepanelik olla.
6. Tudengid peavad arvestama, et õppemaksult tulumaksu tagasi saamiseks peavad nad olema teeninud aasta jooksul piisavalt maksustatud tulu. Kui tudeng aasta jooksul töötanud ei ole, tuleks hariduskulud esitada vanema või muu lähisugulase deklaratsioonil, kes on möödunud aasta jooksul piisavalt tulumaksu tasunud. Kui makse on tehtud tudengi kontolt näiteks õppelaenu eest, võib see tähendada täiendavat asjaajamist maksu- ja tolliametiga, kuna reeglina saab tulumaksu tagasi see, kelle kontolt tehti makse.
7. Kingitused ja annetused on maksuvabad. See tähendab, et kui olete näiteks mõne fondi või mittetulundusühingu püsitoetaja, saate riigilt tagasi aasta jooksul tehtud annetuse summast 21 protsenti, aga mitte enam kui 5 protsenti teie aastas teenitud tulust. See tähendab, et kui annetate näiteks viiendiku palgast, saate tulumaksu tagasi ainut esimese 5 protsenti eest, ülejäänud 15 protsenti eest peate aga maksu tasuma.
8. Maksuvabad on ka II ja III sambasse makstud summad ning töötuskindlustusmaksed. III samba maksete puhul on need maksuvabad ulatuses, mis ei ületa 15 protsenti mullu teenitud tuludest.
9. Abikaasadel tasub esitada ühisdeklaratsioon, nii saab maksusoodustusi kõige paremini ära kasutada. Viimane kehtib eriti juhul, kui üks abikaasadest ei ole saanud tulu kõigi 12 kuu eest või on aasta jooksul saanud tulu vähem maksuvabast miinimumist. Koos deklaratsiooni tehes on tulumaksuvaba summa kokku 3456 eurot. Näiteks kui ühel abikaasal puudus sissetulek, on töötaval abikaasal võimalik saada maksutagastust 362,88 eurot. Ühisdeklaratsioonis on soodustuste määr koolituskuludelt, annetustelt ja eluasemelaenu intressidelt kokku 6392 eurot, kuid mitte enam kui 50 protsenti teenitud tuludest.
10. Tänavu võib maksumaksja viimast aastat arvata eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi maha kokku kuni 3196 eurot (tuleval aastal 1920 eurot), kuid mitte rohkem kui 50 protsenti maksumaksja teenitud tulust. Oluline on ka see, et oleksite tulumaksu eelnevalt riigile tasunud. See tähendab, et kui teenisitegi mulle näiteks 3196 eurot, saate kulutusi maha arvata ainult 1598 euro ulatuses. Kui Teil on veel kaks kuni 17 aastast last, siis teise lapse pealt enam tulumaksu tagasi ei saa, sest te pole riigile nii palju maksnudki.
Toimetas: Sirje Niitra
Küsimus:
Tööandja on kavandanud kahe töötaja koondamise seoses töömahu vähenemisega. Minu küsimus on: milliseid kriteeriumeid ja seadusandluse sätteid peab tööandja arvestama, kes töötajatest omab eelisõigust tööle jäämisel?
Vastus :
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) §- is 89 on sätestatud töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel. Selle paragrahvi lõike 1 kohaselt võib töömahu vähenemine tuua kaasa olukorra, kus töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks ning tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda seoses koondamisega.
Kuni 01.07.2009 kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu seaduses oli sätestatud, keda töötajatest eelistada tööle jäämisel koondamise korral võrdsete tööalaste näitajate olemasolul. Eelistatud tööle jäämisel olid töötajad, kes olid tööandja süül saanud kutsehaiguse või töövigastuse, kes olid kauem töötanud tööandja juures, kellel olid ülalpeetavad, kes täiendasid oma kutseoskuseid ja teadmisi. Praegu kehtiv TLS selliseid kriteeriumeid ei sätesta. Seega on tööandja üsna vaba hindama, keda ta töötajatest võrdsete töönäitajate puhul eelistab tööle jätmisel.
Igal juhul peab tööandja arvestama, et vastavalt TLS § 89 lõikele 5 töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu ( välja arvatud tööandja pankroti väljakuulutamisel või tööandja tegevuse lõppemisel) on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last.
Kui tööandjal tekib vajadus koondada ja ta on teinud kindlaks koondatavate arvu, kelle hulgas on alla kolmeaastast last kasvatavaid töötajaid või töötajate esindajad, peab tööandja koondatavate töötajate hulgast jätma eelisjärjekorras kõrvale väikelast kasvatavad vanemad ja töötajate esindajad. Teisti öeldes, väikelast kasvatavat vanemat ja töötajate esindajat ei saa tööandja võrrelda teiste töötajatega. Seejärel, kui väikelapse vanemad või töötajate esindaja on eelisõigusena koondatavate töötajate hulgast välja arvatud, saab tööandja allesjäänute ringist valida koondatavad.
Koondatavate ringi määratlemisel võetakse aluseks ettevõtte asjakohane üksus, sarnane tööülesannete ring ja/või töötajate kategooria. Teisiti öeldes, tegemist peab olema nö võrreldavate töötajatega.
Töötajate esindajateks on töötajate poolt valitud töökeskkonnavolinikud, töökeskkonnanõukogu liikmed (valitud töötajate poolt) ja usaldusisikud. Tihti kipuvad tööandjad unustama TLS §-is 94 sätestatu, mille kohaselt enne töölepingu ülesütlemist töötajate esindajaga peab tööandja küsima töötajat esindama valinud töötajatelt või ametiühingult arvamust töölepingu ülesütlemise kohta, mõistlikul määral saadud arvamusega arvestama ning põhjendama töötajate arvamuse arvestamata jätmist.
Väga oluline erisus, millega tööandja peab arvestama on sätestatud TLS §- is 93. Tööandjal on keelatud töölepingut üles öelda koondamise tõttu rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkus, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
Page 1192 of 1608
