Articles

Published: 22 February 2012

• Postimees
• KOLLEKTIIVSE TÖÖTÜLI LAHENDAMISE SEADUS

Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ja inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne küsimus on ajendatud õpetajate streigist ja puudutab streigi ajal töötasu maksmist.

Küsimus:

Kas ja millist tasu peab tööandja maksma töötajale, kes võtab osa streigist ja töötajale, kes ei võta osa streigist? Milline seadus reguleerib seda?

Vastab lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist Elina Soomets:

Töötajal on õigus tööst keelduda, osaledes streigis, tulenevalt töölepingu seadusest. Streigi- ja töösulu kohta kehtiv regulatsioon on aga hoopis kollektiivse töötüli lahendamise seaduses. Nimetatud seaduse § 25 reguleerib ka tasu maksmise eritingimusi.

Streigi või töösulu aja eest töötajatele töötasu ei maksta. Töötajale, kes streigist osa ei võta, kuid kes seetõttu ei saa oma tööd teha, maksab tööandja tasu samadel alustel kui mitte töötaja süü tõttu tekkinud tööseisaku eest või kollektiivlepingus ettenähtud ulatuses.

See tähendab, et kui kollektiivlepingus ei ole vastavat kokkulepet või sellist lepingut üldse polegi, siis tuleb määratleda, mida tähendab «mitte töötaja süü tõttu tekkinud tööseisaku aja eest».

Kõige lähedasema regulatsiooni leiab töölepingu seaduse § 35 sättes, mis olemuselt kohustab tööandjat maksma keskmist töötasu aja eest, mil töötaja ei saanud teha tööd töötajast mitteolenevatel põhjustel. Seadusesätte sõnastus küll pigem viitaks just tööandja tegematajätmisele, kuid tuleks rakendada antud juhul küll, sest tööandjal ei ole õigust keelata töö tegemist inimestel, kes streigis ei osale.

Töötaja jaoks, kes aga jätkab oma tööülesannete täitmist, ei muutu töötasu mõttes otseselt midagi - tööandja peaks jätkama töölepingujärgse töötasu maksmist.

Toimetas: Sirje Niitra

Published: 21 February 2012

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Agne Narusk

Töölepinguseadus on ilmselgelt enim rikutav seadus, sest tagajärjed peaaegu puuduvad.

Peaminister Andrus Ansip ei taha kuidagi uskuda, et „meil töösuhted ei ole võrdsete partnerite suhted ja et valitseb seadusetus”. Paraku räägivad lood elust enesest hoopis teist keelt.

Järgnevad näited on valik toimetusele erineval põhjusel räägitud „omal soovil” töölt lahkujate lugudest, ja neid on meile pajatatud tõesti mitmeid. Rääkijate andmed on toimetusele teada ja on mõistetav, et üleelamiste tõttu ei soovi nad oma nime üldsuse ette tuua.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Published: 22 February 2012

• Raamatupidaja.ee
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Vastab Tööinspektsiooni jurist Peeter Eesmaa:

Eeldades, et antud kalendrikuu tööajafond (tööajanorm) on 160 tundi, töötaja töötas 165 tundi. Seega tegi 5 ületundi, ületunnid langesid riigipühale. Töötaja tunnitasu on 4.- EUR tunnis, tööaja arvestusperioodi pikkus on 1 kalendrikuu.
Tööandja ja töötaja on kokku leppinud selles, et ületunnitöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine toimub rahas.

Töötaja töötasu antud juhul 165 tunni eest on 660.-EUR (165 tundi x 4.- EUR);
riigipühal tehtud töö eest makstav hüvitis 20.- EUR (5 tundi x 4.- EUR);
ületunnitöö eest saadav hüvitis 10.- EUR ((5 tundi x 4.- EUR ) : 2).

Töötajale selles kuus makstav tasu kokku 690.- EUR (660+ 20 +10). Kehtib põhimõte, mille kohaselt niiöelda baastasu topelt arvestama ei pea. Baastasu arvestatakse üks kord läbi vastavate koefitsentidega ja liidetakse. Meie näite puhul siis 20.- EUR + 10.- EUR.

Vastused eelmises artklis esitatud küsimustele:

1) ületunnid selguvad tööaja arvestusperioodi lõppedes. Kui see on 1 kalendrikuu, siis kuu lõpus selgub, kas töötaja tegi ületunnitööd või mitte. Kui tööaja arvestus toimub summeeritult ja selle pikkus näiteks on 3 kuud, siis kolme kuu möödudes täpsustame, kas töötajal tulid ületunnid. Viimaseid hüvitatakse vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuse, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas (TLS § 44 lg. 6).

2)lugeja kinnitab, et praktikas on levinud arusaam, et hüvitamisele kuulub kas riigipühal töötamine või ületunnitöö. Rõhutan veelkord, kui ületunnitööd tehti riigipühal, tuleb töötajale maksta hüvitist nii riigipühal töötatud tundide kui ületundide eest käesolevas näites toodud põhimõtetel.

Juuli Laanemets

Published: 20 February 2012

• Raamatupidaja.ee
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Peeter Eesmaa.

Töölepingu seaduse (TLS) § 44 lg. 6 tuleneb, et tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Oletame, et tööandja ja töötaja on kokku leppinud ületunnitöö hüvitamises rahas. Sel juhul makstakse ületundide eest 1,5 kordset töötasu. Riigipühal tehtava töö hüvitamist sätestab TLS § 45 lg. 2 ja 3. Eeldame, et tööandja hüvitab töötajale riigipühal töötamise rahas. Riigipühal töötatud tööaja eest peab tööandja maksma 2-kordset töötasu. Praktikas tõusetub küsimus sel pinnal, kas töötajale tuleb riigipühal tehtud ületunnid hüvitada kaks korda või mitte: 1,5- kordselt, ületundide eest ja seejärel samad töötunnid 2-kordselt, riigipühal tehtud töö?

Pole harvad juhtumid, kus töötajale hüvitatakse riigipühale langevad ületunnid ühe korra ja võetakse aluseks töötaja jaoks soodsam koefitsient, s.t. 2. Niisugust praktikat ei saa lugeda õigeks ja selline lähenemine ei tulene TLS ületunnitööd ja riigipühal tehtava töö hüvitamist reguleerivatest sätetest. Töötajale tuleb arvestada ühtede ja samade töötundide eest töötasu nii ületundide kui riigipühal töötatud tundide eest. Teisisõnu, meie näite puhul tuleb ületunnid, mida tehti riigipühal, tasustada samaaegselt kaks korda koefitsentidega vastavalt 1,5 ja seejärel 2. Teistsugust järeldust ülalmärgitud TLS sätetest pole võimalik teha. Jääb soovida, et kõik tööandjad seda mõistaksid ja praktikas sellega arvestaksid.

Juuli Laanemets