Articles
Lugeja küsib: Minu katseaeg (4 kuud) saab läbi ja ma tahan edasi töötada, kuid tööandja et taha lepingut jätkata. Kuidas ma pean edaspidi käituma? Minu tööleping on sõlmitud 5. oktoobril 2011. Minu palgasoov oli saada kuus 320 eurot. Kas 320. eurost tohib hakata makse maha võtma? Kas minul on õigus kätte saada puhtalt 320 eurot, mis oli minu soov?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski
Teie küsimusest lähtuvalt eeldan, et sõlmisite tööandjaga tähtajatu kirjaliku töölepingu, katseajaga 4 kuud. Katseaja tähtaja möödumine iseenesest ei anna tööandjale veel õigust töölepingu lõpetamiseks. Katseaja eesmärgiks, seadusest tulenevalt, on teha kindlaks, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema või mitte. Tööandjal on katseaja kestel võimalik hinnata töötaja sobivust kokkulepitud töö tegemiseks ning töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisoleku konkreetsel töökohal töötada.
Katseaja eesmärgiks töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lõike 1 alusel on anda tööandjale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on nõutav töö tegemisel. Kui nüüd tööandja leiab katseaja viimastel päevadel, et töötaja ei tulnud talle katseajal pakutud tööga toime ning soovib selle töötajaga töösuhte lõpetada töölepingu ülesütlemisega, siis peab ta seda tegema seadusega (TLS § 86) sätestatud korra kohaselt. Töölepingu ülesütlemine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu peab olema katseaja eesmärgiga kooskõlas, mis tähendab, et tööandja peab töölepingu ülesütlemisel suutma põhjendada, miks töötaja ei sobi katseajal tehtud töö tulemuste põhjal kokkulepitud tööd tegema. TLS § 95 lõike 1 kohaselt on töölepingu ülesütlemiseks vajalik kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm (näiteks e-mail), mille rikkumine toob endaga kaasa ülesütlemise tühisuse. Lisaks tuleb arvestada, et katseajal võib tööandja töölepingu üles öelda vähemalt 15 kalendripäevase etteteatamistähtajaga (TLS § 96).
Mis puudutab kokkulepitud töötasu, siis TLS § 29 lõike 3 kohaselt arvestatakse kokkulepitud töötasust maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Seega, seaduse kohaselt eeldatakse, et töötasus lepitakse kokku brutosummana ning muudest seadustest tulenevate maksude ja maksete kinnipidamise kohustus on tööandja kanda. Teie küsimusest ei selgu kahjuks, kas tööandjaga sõlmitud töölepingusse sai kuu töötasuna kirja 320 eurot. Kui see summa aga töölepingusse kirja sai, siis käsitleb seadus seda töötasu brutosummana, millisest peetakse kinni seaduses ettenähtud maksud ja maksed.
Selleks, et teada saada, milline peaks olema töölepingus kokku lepitud töötasu, et netosummana kätte saada tööle asumisel soovitud summa, soovitan kasutada eelnevalt internetis leiduvaid kalkulaatoreid (näiteks: www.kalkulaator.ee ).
Ja alati on mõistlik enne töölepingule alla kirjutamist konsulteerida taoliste küsimuste tekkimisel pädeva juristiga. Lihtsaim viis selleks on helistada tööpäevadel kell 10.00 – 15.00 Tööinspektsiooni tasuta infotelefonile numbrile 640 6000.
stamp
Juuli Laanemets
Külmade ilmad on toonud kaasa küsimuse, millised on töötajate õigused ja tööandjate kohustused, et tagada välitingimustes ohutu töötamine. Samuti on probleeme jahedate büroo- ja kaupluseruumidega, kus ei ole tagatud tööks sobiv õhutemperatuur.
Vastavalt valitsuse 14. juuni 2007. aasta määrusele „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ on tööandjal kohustus kaitsta töötajaid ilmastikumõjude eest, mis võivad neid ohustada või nende tervist kahjustada. Samuti sätestab töötervishoiu ja tööohutuse seadus, et töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökesskonnas viibiva isiku elu ega tervist.
Järgnevalt on toodud töötervishoiu ja tööohutuse olulisemad nõuded, mida tööandja on kohustatud täitma oma töötajate tervise huvides külmas töötamisel.
Külmakahjustuste vältimiseks välitöödel peab tööandja varustama töötajad ilmastikule vastavate tööriiete ja jalanõudega. Töötamisel külmas keskkonnas peab töötajal olema võimalus end kusagil soojendada ja vajadusel ka riideid kuivatada. Samuti on oluline, et tööaja sisse arvestatavate puhkepauside ajal oleks võimalik juua kuuma jooki. Puhkepauside kestuse ja perioodi valikul tuleb arvestada töötajate ettepanekutega.
Siseruumides on soovituslik tagada kerge füüsilise töö puhul õhutemperatuur 19-24 kraadi. Selline temperatuur peaks olema tagatud näiteks kontoritöö puhul. Keskmise ja raske füüsilise töö korral on soovituslik tagada õhutemperatuur 15-19 kraadi. Tööruumid (sh olmeruumid) peavad olema väliskeskkonnast piisavalt termoisoleeritud, arvestades selles ruumis tehtava töö laadi ja töötaja füüsilist koormust.
Tööinspektsioon soovitab tööandjatel seoses praeguste külmade ilmadega suhtuda tõsiselt töötajate tervise võimalikku ohustamisse ja arvestada töötajate mõistlike ettepanekutega.
Külmas keskkonnas töötamisel suureneb oht külmetuda sest külma toimel inimese nahaveresooned ahenevad, et säilitada kehas normaalne temperatuur. Külmetusohtu suurendavad veelgi suur õhuniiskus, tuuletõmbus ja ebasobiv või vähene riietus. Tuuletõmbus suurendab keha ebaühtlast jahtumist, mistõttu suureneb oht haigestuda külmetushaigustesse. Samuti ägenevad tuuletõmbuses töötamisel viirushaigused ning luu-, lihas- ja liigessüsteemi hädad.
Lõuna inspektsiooni tööinspektor-uurija
Küllike Kuusik
Agne Narusk
Seadus keelab sõduri töölepingut üles öelda, tegelik elu on pehmelt öeldes siiski veidi teine.
Kas pean tõesti kirjutama lahkumisavalduse, kas mu töökoht kaob – need on küsimused, mida kaks korda aastas nii kuu aja jooksul esitatakse tööinspektsioonile sagedamini kui muidu. Küsijateks on noormehed, kel näpus kutse tulla ajateenistusse ning kes käivad tööl.
Eesti Päevaleht rääkis noormehega, kes saabus ajateenistusest möödunud kevadel. „Mul läks ses mõttes kehvasti, et töökohta tagasi tulles enam ei olnud,” kirjeldas ta. „Kuu aega enne kojusaamist helistasin ülemusele, et varsti saan tööle tagasi tulla. Ta küsis, et ega ma natuke puhata ei tahaks, ilma palgata. Ausalt öeldes ega mul midagi selle vastu ei olnud. Pärast laiutas mees käsi ja ütles, et ega ta nüüd teist kutti hakka minu pärast lahti laskma. Mida ma protsessin sellisega.”
Jaanuari teisel nädalal asus aega teenima 297 kutsealust. Kas nad enne seda töötasid, õppisid, olid kodused vms, kaitseressursside amet ei tea. Ameti pressiesindaja Ele Rõigas tunnistas, et mõningad kutsealused on töö ja pangalaenuga seotud küsimuste vastu huvi tundnud küll. „Küsimustega võib alati kaitseressursside ameti poole pöörduda, kuid laenude kohapealt ja ka töösuhete osas me eriti aidata ei saa, sest kaitseväeteenistuse seadus ei näe ette nendes küsimustes ajateenistusse kutsumisest vabastamist või ajapikenduse andmist,” ütles Rõigas.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Tööandja kohus on korraldada töö nii, et töötajad oleks kaitstud ilmaolude eest, mis võivad neid ohustada või nende tervist kahjustada.
Tööruumid peavad olema väliskeskkonnast piisavalt termoisoleeritud, arvestades ruumis tehtava töö laadi ja töötaja füüsilist koormust. Soovituslik on tagada sisetöökohtadel kerge füüsilise töö puhul õhutemperatuur 19–24 kraadi. Keskmise ja raske füüsilise töö korral on soovituslik tagada 15–19 kraadi.
Siseruumides töötamiseks sobiva temperatuuri tagamisel tuleb elektriliste küttekehade kasutamisel vältida elektrisüsteemi ülekoormust, tulekoldeid kütta mõõdukalt. Halva ilma põhjustatud ebamugavused korduvad igal aastal ning tegemist pole seetõttu olukorraga, mis tuleb vaid korraks üle elada.
Tööandjal tasub mõelda elektri- või küttesüsteemi korrastamisele, et võimalikult efektiivselt leevendada ilmast tulenevaid ebamugavusi.
Eestis puuduvad piirväärtused madala õhutemperatuuriga tingimustes töötamiseks. Soovituslik on arvestada Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi koostatud tuule-külma indeksit, mis näitab katmata nahale mõjuva külmakraadi tegelikku toimet. Tööandja peab tagama, et töötaja oleks juhendatud ning teadlik madala õhutemperatuuriga tingimustes töötamisel tekkida võivatest terviseriskidest ja nende vältimise abinõudest.Välistingimustes töötamisel peavad töötajad olema varustatud soojade tööriietega, sobivate jalatsite, näo- ja silmakaitsetega.
Töötamisel külmas peab tööandja tagama tööaja hulka arvestatavad vaheajad. Vaheaja kestuse ning sageduse valikul arvestada töötajate ettepanekutega.
Puhkepausideks peab tööandja töötajad kindlustama sooja ruumi või soojakutega, kus oleks võimalusel saadaval kuum jook. Soojakus peab olema võimalik kuivatada riideid või vahetada need kuivade vastu.
Väljas töötamine tuleb korraldada nii, et õnnetusjuhtumi korral saaks töötajat võimalikult kiiresti abistada.
Vältida tuleb töötamist üksinda. Töökohal peavad olema esmaabivahendid ja soe jook. Samuti peab olema tagatud, et kannatanut saab vajadusel haiglani transportida või arstiabi saabumiseni soojas hoida.
Indrek Avi
Tööinspektortööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialist
Autor: Riina Martinson
Töösuhetega kimpus inimesi nõustavad juristid nendivad, et rasked majandusolud on muutnud ülemuste-alluvate suhted üha teravamaks. Uue ilminguna kurdavad töölised end jälgivate kaamerate üle.
“Julgen öelda, et viimased poolteist aastat on suhted töötajate ja tööandjate vahel läinud varasemast oluliselt pingelisemaks ja keerulisemaks,” ütles tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni jurist Peeter Eesmaa.
Inimesi nii telefonitsi, meilitsi kui silmast silma vastuvõtul nõustav Eesmaa tõdes, et vestluse ajast umbes veerandi peab ta olema hoopis psühholoogi rollis. “Pean inimese ära kuulama, kui ta tahab ennast tühjaks rääkida suhetest tööandjaga. Kui halvasti on talle öeldud, ei kuulata ära, kompromissidele ei minda ...”
Uudsena tuli mullu Pärnust rohkesti pärimisi kaamerate teemal. Nimelt on tööandjad ruumidesse üles pannud kaamerad ja end häirituna tundvad töötajad pärivad, kas ja mil määral seda teha tohib. “Eriti viimasel poolel aastal on see teema justkui paisu tagant pääsenud,” sõnas Eesmaa.
Inimesi häirib, et tööandjad isegi ei põhjenda, miks kaamerad üles seatakse. Kurdetud on, et neid on jälgima sätitud isegi puhkeruumidesse. Ühe töötaja sõnutsi tuvastati kaamera abil, et ta jäi suitsupausile kaks minutit lubatust kauemaks, ja ta sai hoiatuse.
Töö lõpp ja saamata tasu
Läbi aastate on kõige sagedasemad mured, millega juristide juurde abi järele tullakse, seotud töösuhte lõpetamise ja saamata jäänud töötasuga.
Ega tavaline inimene peagi üksipulgi töölepinguseadust tundma, aga oma tööleping tuleb enne allkirja andmist kindlasti läbi lugeda, tõi Eesmaa välja kõige tüüpilisema põhjuse, millest arusaamatused tekivad. “Ei tohi anda allkirja kiirustades koridori seinal!” hoiatas jurist. “Kohe ei peagi alla kirjutama. Kui praegu pole aega, võtke leping koju kaasa ja lugege õhtul rahulikult läbi.”
Jääb leping läbi lugemata, võib endale hiljem probleemide laviini kaela tõmmata. Liiga sagedased on juhtumid, kus laua taga rääkides lepiti kokku, et töölise tunnitasu on näiteks kolm eurot, aga pärast avastatakse juba allkirjastatud lepingust, et tegelikult sai kirja kaks. Veel tihedamini tekib segadusi tööülesannetega: suuliselt räägiti ühest, ent nõutakse sama tasu eest muud.
“Praegu on karmid ajad, suusõnalisi kokkuleppeid ei tasu usaldada, see tuleb meelde jätta,” rõhutas Eesmaa. “Kehtib see, mis on kirjas.”
Paraku on reaalne elu selline, et inimesed on rahul ükskõik millega, peaasi, et tööle saaks. Vaidlema ei julgeta hakatagi, muidu võib töökohast sootuks ilma jääda.
Nõudke töölepingut
Sageli tuleb ette, et tööandja pole nõus või viivitab kirjaliku töölepingu sõlmimisega. Ebakindluse kõrval tähendab see enamasti sedagi, et töötaja töötasult on sotsiaalmaks maksmata ja haigestumise korral ei saa ta haiguskindlustushüvitist ja ravikulud tuleb endal tasuda. Julm löök pere-eelarvele.
Nii julgustas Eesmaa töötajaid kindlasti töölepingut välja nõudma. Kui suulistest palvetest ei piisa, võib selle esitada kas e- või tähtkirjaga. Töölepinguseadus kohustab tööandjat kirjaliku pärimise peale lepingu kahe nädala jooksul esitama. Kui seda ei tehta, on töötajal võimalus esitada avaldus tööinspektsioonile ning inspektsioon otsustab tööandja suhtes väärteomenetluse alustamise üle. Loomulikult võib töötaja pöörduda ka maksuameti poole, edastades info seadust rikkuva tööandja kohta.
Tööandjalegi vajalik
Tegelikult pole lugu sugugi ühepoolne ja kirjaliku töölepingu olemasolu on tähtis tööandjalegi, kuna selle puudumine võib rahaliselt valusa löögi anda, selgitas töövaidluskomisjoni juhataja Ilona Küüts.
Näiteks on töötajaga suuliselt kokku lepitud osalise tööaja suhtes, aga kui vaidluse tekkides pole kirjalikku lepingut võtta, võetakse aluseks täistööaeg ja see eeldab suurema töötasu maksmist. Kui töötasu suuruse kohta tõendeid ei leidu, võetakse aluseks konkreetse töökoha ja ameti esindaja tavapärane töötasu. Kokkuvõttes peab tööandja inspektsioonist abi otsima tulnud töölisele sel juhul maksma hoopis rohkem, kui varem suuliselt lubas.
Samuti võivad töötajad hakata vaidlema, kas ikka peavad mõnd tööülesannet täitma.
Nii tuleks vaidluste ennetamiseks kindlasti kirja panna täpne tööaeg, töötasu, lepingu tähtaeg, tööülesannete kirjeldus ja nende andmise kord.
Küüts tõdes, et töövaidlusi on mõne aasta tagusega võrreldes pisut vähem, aga need on läinud keerulisemaks. Järjest sagedamini otsivad abi hoopis tööandjad. Kui 2009. aastal oli tööandjate avaldusi kolm protsenti, siis mullu juba 13 protsenti.
Kui töötaja või tööandja tunneb, et olukord kisub keeruliseks, on mõistlik hakata kirjalikke tõendeid koguma. “Väga hea on saata e-kirju,” soovitas Küüts. “Selgitada kirjas tööandjale lühidalt olukord ära ja küsida, mis saab edasi: millal tööd saab, kui kaua peab kodus olema.”
Oma tagala kindlustamiseks on mõistlik peale rääkimise sääraseid olukordi kajastavaid kirjalikke dokumente (kirjad, e-kirjad, SMSid) tekitada.
Vanad tuttavad
Eesmaa märkis, et Pärnus leidub firmasid, kust järjepidevalt tulevad töötajad juristidelt abi otsima, nende seas on nii väike- kui suuri ettevõtteid. “Rohkem on neid ehitussektoris,” täpsustas ta.
Nende firmade nimesid inspektsioon avalikult välja ei ütle, küll saab iga inimene tööandja tausta täiesti avalikult uurida internetist krediidiinfo lehelt. Kui firmal on üleval suured maksuvõlad, tasub hoolega järele mõelda, enne kui sinna tööle minna.
Enamasti on vaidluse teemaks saamata töötasu. Tööandjad õigustavad viivitust rahaliste raskustega. “Tööandjad ei eitagi, et nad töötasu võlgu on. Ütlevad, et on rahalised raskused ja laekumise korral maksavad ära,” selgitas Küüts.
Näiteks on praegu levinud, et tööd napib ja tööandja saadab töölised koju ootele ega maksa palka, ehkki seaduse järgi peaks.
“Võiks ju töötaja koondada, kui on näha, et raha pole kuskilt tulemas, aga see tähendaks koondamistasu maksmist. Nii lastaksegi inimestel rahata kodus istuda,” rääkis Küüts. “Enamiku tööandjate puhul on tegemist äriühingutega. Äririski kannab omanik ja kui ta teeb liigutusi, mille tõttu töötajatel on kuude kaupa töötasu saamata, aga ta oma pere on söönud, siis mina küll ei ütleks, et ta pole pahatahtlik.”
Tihtilugu näevad juristid enda poole pöördunud inimeste pangakonto väljavõtetelt, et seal “ilutseb” üks väikelaen teise järel. Töötasuta jäänud inimestel pole enam kuskilt mujalt elamiseks raha võtta kui SMS-laenu andjalt. “Jah, ma olen kuulnud küll ja küll, et mõnes peres on lood tõesti nii, et leivarahagi pole,” nentis Eesmaa.
OTSIGE ABI
Tööinspektsioon pakub nõustamist kolme infokanali kaudu: juristi infotelefonil 640 6000, e-posti teel This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. ja juristide vastuvõttudel.
Infotelefon 640 6000 annab nõu igal tööpäeval 10–15.
Pärnus saab juristi vastuvõtule registreeruda numbril 447 0450.
Page 1195 of 1608
