Articles
Täna arutati töötukassa nõukogus töötuskindlustusmakse määra ja töötukassa 2012. aasta eelarvet. Töötukassa nõukogu tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku langetada töötuskindlustusmakse määr 3%-ni praeguse maksimaalse seaduses lubatud 4,2% asemel. Nõukogu ettepaneku kohaselt oleks töötajatel järgmisel aastal maksemääraks 2% ja tööandjatel 1%. Ettepaneku poolt oli 4 nõukogu liiget ja 2 oli vastu.
Prognooside kohaselt kulub 2012. aastal töötuskindlustusest makstavatele hüvitistele 63,5 miljonit eurot ja tööturuteenustele 37,6 miljonit krooni (sealhulgas 4 miljonit eurot riigieelarvest).
Nõukogu arutas järgmise aasta eelarve projekti. Nõukogu toetas tööturuteenuste rahastamist samal tasemel, mis käesoleval aastal. Kuigi registreeritud töötute arv on vähenenud, on jätkuvalt kasvanud pikaajaliste töötute osakaal, kes vajavad töölesaamiseks töötukassalt rohkem teenuseid. Töötukassa nõukogu esimehe Harri Taliga sõnul on töötukassa järgmise aasta peamiseks eesmärgiks pikka aega tööta olnud inimeste tööleaitamine, töötuse ennetamine ja töötuse kestuse lühendamine.
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel lisas, et järgmisel aastal on kavas senisest suuremas mahus jätkata koostööd kohalike omavalitsustega pikalt tööelust eemal olnud ja sotsiaalsete probleemidega inimeste tööleaitamiseks. Uue asjana saame senisest rohkem pakkuda töölesaamist toetavaid teenuseid koondamisteate saanud inimestele, et aidata neil võimalikult kiiresti uus töö leida, ütles ta. Samuti on tehtud ettepanek pakkuda järgmisel aastal vajalikku täiend- või ümberõpet töötajatele, kes kehvenenud tervise tõttu ei saa oma töökohal jätkata, kuid kelle tööandja on valmis pakkuma koolituse järel teist tööd, lausus ta.
Töötukassa nõukogu asus, Vabariigi Valitsuse plaani osas konsolideerida töötukassa reservid, seisukohale, et selleks on vajalik töötukassa nõukogu otsus ja puudub vajadus muuta töötuskindlustuse seadust.
Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne küsija pandi tööandja poolt fakti ette – kas lahkud omal soovil või lastakse sind lahti töös esinenud puuduste tõttu.
Küsimus
Töötasin ettevõttes tähtajalise töölepinguga märtsi keskelt septembri keskpaigani, selle aja sisse mahtus mul ka hooldusleht. Tööle naastes andis tööandja mulle kaks varianti töösuhte lõpetamiseks - kas kirjutan alla poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisele või siis lõpetatakse leping töölepinguseaduse paragrahvi 88 lõige 1 punkt 2 alusel.
Antud paragrahv aga ei toeta minu töösuhte lõpetamise õigsust. Katseajal ei tehtud mulle ühtegi märkust ega hoiatust. Samas pandi mind katseajal ettevõtte sekretäri asendama kolmeks nädalaks, mis ajal ei saanud ma end oma põhitööga kurssi viia. Leian, et uue töötajana olid minu suhtes liiga kõrged ootused ja sealt võisid ka loomulikult vead töös tulla. Samas on apsakad uue inimese puhul ju normaalsed ja arusaadavad. Leian, et minule tehti ülekohut, sest ma ei olnud tööl viit kuudki, kuid paragrahvis, millele tööandja viitas, märgitakse, et töötaja ei tule pikaajaliselt tööülesennetega toime.
Minuga lõpetati töösuhe päevapealt.
Vastab tööinspektor-jurist Ann Tiitson
Kirjast selgub, et tööandja on teiega sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles öelnud töötajast tuleneval põhjusel tuginedes töölepingu seaduse paragrahvile 88. Juhul kui tööandja otsustab töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, peab ta esitama töötajale töölepingu ülesütlemisavalduse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, märkides ära ülesütlemise mõjuva põhjuse. Seega ei piisa ainult viitest seaduse sättele.
Samas seaduse paragrahvis on ka märgitud, et tööandja peab töötajat eelnevalt hoiatama ning andma talle võimaluse ennast parandada. Teie kirjast ei selgu kas teie tähelepanu on juhitud puudustele töös. Millises vormis, kas kirjalikult või suuliselt hoiatus tuleb tööandja poolt esitada, seadus ei reguleeri, kuid tööandja peab vaidluse korral olema valmis hoiatuse tegemist tõestama.
Hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
Samuti näeb paragrahv ette, et tööandja peab võimaluse korral pakkuma töötajale teist tööd, kohandama töökohta, muutma töötingimus või korraldama täiendõppe.
Mis puudutab töösuhte lõpetamist päevapealt, siis tasub teada, et üldjuhul peab tööandja järgima töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegu, mis on sätestatud töölepinguseaduse paragrahvis 97 lõige 1 ja 2. Sama paragrahvi lõike kolm järgi võib töölepingu üles öelda ka etteteatamistähtaegu järgimata. Seda juhul, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Kui te ei ole tööandja poolt esitatud ülesütlemisavalduses märgitud põhjusega nõus on teil õigus esitada kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avaldus ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest.
Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidise ja töövaidluskomisjonide asukohad leiate tööinspektsiooni kodulehelt.
Toimetas: Tarbija24
Helve Toomla, jurist
Mida pean silmas pidama poole kohaga tööle asudes ja mis on siis palga alammäär?
Vabariigi valitsuse määrusega (11.08.2009 nr 90) on töötasu alammäär täiskohaga töötamise korral 278,02 eurot kuus, poole koha puhul siis pool sellest – 139,01 eurot. Tunnitasu peab olema sama määruse alusel vähemalt 1,73 eurot. Poole kohaga töötamine tähendab poolt tööaega. Kui näiteks tavaline tööpäev kestab kaheksa tundi, siis poole koha puhul on tööaeg neli tundi. Osapooled võivad kokku leppida ka 20-tunnises töönädalas. Seda ületav osa muutub ületunnitööks.
Tööaja summeeritud arvestuse korral arvutatakse ettenähtud tööaeg kogu arvestusperioodiks, samuti lähtudes poolest tööajast ehk neljast tunnist päeva ja 20 tunnist nädala kohta. Alles kuu lõpus selgub, kas on töötatud rohkem või vähem kui 88 tundi. Kui rohkem, siis tuleb maksta ületunnitöö eest.
Mida teha, kui tööl juhtub õnnetus ja töötaja saab viga? Kellele peab tööõnnetusest teada andma? Millised on tööl viga saanud töötaja õigused? Nendele küsimustele vastab oma kirjutises Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor-uurija Kalmer Kärblane.
Kui tööl juhtub õnnetus, tuleb kannatanul pöörduda kohalikku tervishoiuasutusse ja arstile sõnaselgelt öelda, et õnnetus on juhtunud töö juures. Arst määrab seejärel kehavigastuse raskusastme ja esitab vastava teatise Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning tööandjale. Ei tohi ära unustada, et juhtunust tuleb kindlasti teada anda ka oma otsesele tööandjale.
Tööandja kohustub uurima kõiki töötajatega juhtunud tööõnnetusi, sõltumata selle raskusastmest. Tööandja jaoks on oluline teada, et raske ja surmaga lõppenud tööõnnetuse puhul peab ta sellest viivitamatult Tööinspektsiooni teavitama. Kergete õnnetuste puhul seda kohustust ei ole.
Surmaga lõppenud õnnetusse sekkub ka politsei
Tööandja peab fikseerima sündmuskoha fotodel, skeemidel või joonistel ning koguma muu seaduses ettenähtud tõendusmaterjali. Raske ja surmaga lõppenud tööõnnetuse puhul tuleb kindlasti sündmuskoht säilitada puutumatuna tööinspektori saabumiseni või saada viimaselt luba pärast sündmuskoha fikseerimist töö jätkamiseks. Surma puhul tuleb juhtunust teavitada ka politseid.
Uurimine lõpeb tööõnnetuse raporti koostamisega, mis väljastatakse kolmes eksemplaris kümne tööpäeva jooksul pärast juhtunud õnnetust. Kolmest eksemplarist üks esitatakse kolme tööpäeva jooksul Tööinspektsioonile, teine kannatanule ja kolmas jäetakse enda koostatud uurimistoimikusse. Toimik tuleb ettevõttes säilitada 55 aastat ehk ühe inimese eeldatava tööea jooksul.
Tööõnnetuse definitsioon seaduses
Seaduseandja on tööõnnetuse mõiste fikseerinud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paragrahvis 22 lõikega 1, mille kohaselt loetakse tööõnnetuseks töötaja tervisekahjustust või surma, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
Sisuliselt tähendab see seda, et kõik tööandja huvides töökeskkonnas tehtavate tööde käigus saadud tervisekahjustused (ka kõige väiksemad põrutused, kriimustused) kvalifitseeruvad tööõnnetuse alla.
Tööõnnetuste hulka kuuluvad ka juhtumid, mis on küll teise ametkonna lahendada, kuid on juhtunud töö tegemise käigus. Näiteks liiklusavariid, ründed avalikku korda kaitsvatele isikutele jne. Politsei küll menetleb juhtumit, kuid koostada tuleb ka tööõnnetuse raport.
Tööõnnetusteks ei loeta tööletuleku ja sealt äramineku ning lõunapausi ajal saadud tervisekahjustusi.
Kannataja veendakse vaikima
Reaalselt eksisteerib terve rida juhtumeid, mis on ilmselgelt tööõnnetused, kuid mida kunagi ei registreerita. Tööandja veenab kannatanut õnnetusest vaikima ja asi lõpeb omavahelise kokkuleppega, olgu selleks siis rahaline hüvitis või mõni muu lepe.
Samuti tuleb ette olukordi, kus kardetakse oma töökoha pärast ning seetõttu ei julgeta tööandjat juhtunust teavitada. Kuid asjal on mitu külge. Iga registreerimata õnnetus võib kaasa tuua järgmise.
Seadusandja näeb tööandjale uurimiskorra rikkumise puhul rahatrahvi kuni 2000 eurot. Rikkumiste hulka kuulub ka tööõnnetuse mitteregistreerimine. Sageli juhtub see ka teadmatusest. Kardetakse, et Tööinspektsioon hakkab ettevõtete sageli külastama või määrab sootuks suuri trahve. Tegelikkuses pole kartusel reaalset alust. Tööinspektsioon registreerib saabunud tööõnnetuse raporti ja sellega asi piirdub. Küll aga peab tööandja kavandama meetmeid samalaadsete õnnetuste ärahoidmiseks, mis lõppkokkuvõttes on tema enda huvides.
Seega on registreerimise üks eesmärke analoogsete õnnetuste edaspidine vältimine. Pealtnäha kergest õnnetusest järelduse tegemine võib aidata ära hoida raske või surmaga lõppeva tööõnnetuse.
100-protsendiline töövõimetushüvitis
Kannatanu seisukohalt on oluline, et tööõnnetuse puhul on tema ajutise töövõimetuse hüvitise suurus 100 protsenti ja seda on õigus saada alates tööst vabastamise teisest päevast. Samuti on töötajal õigus nõuda tööandjalt hüvitist kahju eest, mis tekkis tööülesannete täitmisel.
Tööõnnetuse tagajärjel saadud jääva või püsiva töövõimetuse korral on töötajal õigus hüvitise saamiseks pöörduda tööandja poole. Hüvitise maksmisest keeldumine annab aluse kohtusse pöördumiseks. Siit järeldus - teavitamata jäetud tööõnnetuse puhul jääte oma probleemidega üksi.
Tagantjärele on juhtunud tööõnnetust otseste tõendite puudumise tõttu väga keeruline tõendada. Kohati on seda lausa võimatu teha.
Kalmer Kärblane
Agne Narusk
Eestis on 158 kehtivat kollektiivlepingut, neist valdav enamik siiski suurtes ettevõtetes.
Eesti väikefirmad sõlmivad kollektiivlepinguid selleks, et astuda seaduslikult mööda tööaja üldisest normist, selgus muuhulgas äsja valminud kollektiivsete töösuhete uuringust.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Page 1208 of 1608
