Artiklid
Merike Lees
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Bürootöötajatele ei saa panna täielikku materiaalset vastutust nende kasutuses oleva kontoritehnika eest.
Täielikku materiaalset vastutust ei saa panna ühelegi töötajale, kes ei ole palgatud nende väärtuste hoidmiseks. Täieliku materiaalse vastutuse lepingu saab sõlmida ainult töötajaga, kelle töö sisuks ehk tööülesandeks on väärtuste hoidmine, töötlemine, müük või vedu, rääkis EAKLi jurist Helve Toomla.
Materiaalse varalise vastutuse tekkimise eelduseks on töötaja süü, mille tõttu on tööandjal tekkinud otsene tegelik kahju. Üldiselt vastutavad töötajad oma hooletuse, mis on üks süü vorme, tõttu tekkinud kahju eest kahju ulatuses, kuid mitte üle oma keskmise kuupalga. Selline vastutus tekib siis, kui töötaja on hooletuse tõttu rikkunud või hävitanud materjale, poolfabrikaate või tooteid (toodangut), seda ka nende valmistamisel; rikkunud või hävitanud tööriistu, erirõivaid jm esemeid, rääkis Toomla.
Seega saab täieliku materiaalse vastutuse lepingu sõlmida töötajaga, kelle töö sisuks ehk tööülesandeks on väärtuste hoidmine, töötlemine, müük, vedu. Jurist ei ole palgatud arvuti hoidmiseks ja valvamiseks, vaid tema töö sisu on teine, seega ei saa temaga teha lepingut täieliku materiaalse vastutuse kohta, rääkis Helve Toomla.
Samas ei ole leping ainuke vastutuse tekkimise alus - töötaja kas tahtlikult või hooletusest tekitatud kahju saab sisse nõuda ka ilma lepinguta. "Täieliku materiaalse vastutuse leping on mingil määral fetiðeeritud, tegelikult võib töötaja vastutada ka seaduses näidatud alustel, millest ainult üks on leping," lausus Toomla.
Toomla sõnul on üldreegel selline, et kui kahju tekib hooletusest ja kogemata, on töötaja vastutus osaline ja piiratud tema ühe kuupalga suuruse summaga, kui aga kahju on tekkinud töötaja ebakaine oleku tõttu või tahtlikult tekitatud, siis on vastutus täielik ka ilma lepinguta.
Personaliteenuste firma HR Outsourcing OÜ juhataja Riina Rohelaane sõnul on nende materiaalse vastutuse lepingutega muret palju, sest tihti vaadatakse asju ainult juriidilisest küljest ega süveneta vara hoidmise tingimustesse.
"Juhtkonnal tuleb mõte teha materiaalse vastutuse leping, kuid samas ei mõelda, kuidas tõkestada kõrvaliste isikute juurdepääs sellele varale," selgitas Rohelaan. "Materiaalse vastutuse lepinguga kaasneb tingimus, et inimesele peavad olema loodud tingimused, et vara oleks teiste eest kaitstud."
Lao tingimustes on võimalik viia juriidiline ja sisuline pool kokku, kuid büroos, eriti avatud büroos on raske tagada, et teised isikud ei pääseks varale ligi - sellisel juriidilisel lepingul ei ole sisulist poolt, rääkis Rohelaan.
Lepingu plussiks pidas Rohelaan seda, et see paneb inimesele moraalse kohustuse, mistõttu on ta rohkem valmis vastutama. Ta soovitas mõelda läbi, kas ja kellele neid lepinguid teha. "Arvatakse, et kui töötaja kohustuse võtab, siis on vara kaitstud. Kui aga tekib kahju ja töötaja vaidlustab selle sissenõudmise, siis vaadatakse, kuidas oli tööandja täitnud vara säilimiseks vajalikke tingimusi," hoiatas Rohelaan.
Finmeci personalijuht Ene Harjo ütles, et tema ei ole materiaalse vastutuse lepingule mõelnudki. "Meil ei ole siiamaani probleeme olnud ja momendil ei näe ma vajadust nende lepingute järele," lausus Harjo.
Agne Narusk
Eestis ei seisa üheski tööelu või koolitust reguleerivas seaduses punkti, et tööandja organiseeritud koolitus on töötajale kohustuslik.
Ühe erandina: kui koolitus toimub tööajal, mil tööülesandeid jagab tööandja, ei ole kuidagi võimalik mööda hiilida tööülesandest järgmised kaks tundi kedagi kuulates mööda saata (v.a ehk juhul, kui üritus on selgelt soovitusliku iseloomuga).
Paljud tööandjad lisavad töölepingusse punkti, mis nõuab koolitusele kulunud raha tagasimaksmist, juhul kui töötaja otsustab töölt lahkuda näiteks juba esimesel aastal. Koolituse kohustuslikkust aga näitavad lepingus vähesed töö-andjad, sest enamik neist lihtsalt ei kujuta ette, et leidub inimesi, kes keelduvad end täiendamast või midagi kasulikku juurde õppimast. Ilmselt samal põhjusel ei reguleeri küsimust ka ükski seadus, arvas ametiühingute keskliidu jurist Helve Toomla. Mina küsiksin siinkohal vastu: kellele sa õpid? Töötaja peab olema huvitatud enese täiendamisest. Ja kui tööandja korraldab talle koolituse ja maksab selle kinni, peaks töötaja olema sellest ülimalt huvitatud. Ei saa olla nii nagu esimeses klassis, et õpid isale või emale, ütles Toomla.
Terav küsimus
Koolitus tööajal on töökohustus. Aga kui see toimub väljaspool tööaega, soovitab jurist eelnevalt kokku leppida, kas see loetakse tööajaks ja makstakse kinni, kompenseeritakse vaba päeva (-tunniga) vms. See on ala-lõpmata üks terav küsimus, tunnistas Toomla.
Tööandjate keskliidu koolitusjuht Kristi-Jette Remi vastas samuti küsimusele küsimusega: Kas tõesti keegi ütleb, et ta ei lähe koolitusele?
Ja jätkas: Kui koolitus toimub tööajal, on see tööalane asi. Siis on küsimus juba töötaja suhtumises. Kas ta sama rahulikult teatab ka, et ta lihtsalt tööle ei tule? Koolitusjuhi kogemus näitab, et enamik ettevõtteid lahendab koolitusküsimuse töötaja töölepingus. Erandjuhud saab alati läbi rääkida. Igal juhul on see positiivne nähtus, kui tööandja koolitab. Pigem tuleks teha probleem sellest, kui ei panustata töötajate arendamisse, leidis Remi.
Tööandjate keskliidu infojuht Kadri Seeder lisas, et üsna levinud on koolitajatelt kinnituskirjade küsimine tööandjad tahavad kindlad olla, et töötaja osales koolitusel.
Anne Oja
Töötuskindlustusmakse arvel raha saavate töötute arv tõuseb tänavu mulluselt 20 protsendilt 24 protsendile uute registreeritud töötute koguarvust, sest valitsus kavandab töötushüvitise saajate ringi laiendada.
"Praegune 20 protsenti on selgelt liiga vähe," ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Harri Taliga eile. "Oleme teinud ettepaneku muuta töötuskindlustuse seaduse tingimusi," lisas ta.
Sotsiaalminister Jaak Aab kommenteeris: "Et nii väike osa kvalifitseerub hüvitise saajaks, see on Eestis probleem." Ametühingute eestvõttel arutas ministeerium hüvitiste suurendamist, kuid leiti, et see pärsiks töötute ettevõtlikkust uue koha otsimisel.
Minister lubas, et varsti juba aasta aega ette valmistatud ning töötushüvitise saajate ringi laiendav seaduseelnõu läheb kohe kooskõlastusringile. Praeguse kava kohaselt võetakse seadus vastu enne Riigikogu suvepuhkust.
"Vaja on, et muutuks hüvitise maksmise kord kollektiivsete koondamiste puhul," rääkis Aab. "Pole loogiline, et suurettevõtted saavad koondamistoetust ja väikeettevõtted ei saa. Praegu sunnitakse kuni viie töötajaga ettevõtteid koondamise asemel pankrotti minema või pankrotti tegema."
Võrreldes varasemaga laienes uuest aastast töötushüvitis neile alla 26aastastele töö kaotanud noortele, kes täiskoormusega kõrgkoolis õpivad. Enne ei saanud õppureid töötuna arvele võtta.
Levinuimaks põhjuseks töötushüvitusest ilmajäämisel on seni, et end tööotsijaiks registreerinud lahkusid eelmiselt töökohalt vabatahtlikult või poolte kokkuleppel.
Töötukassa juhi Meelis PaaUveli sõnul eelistab töötukassa jätkata oma ettepanekutes ning investeeringutes konservatiivset joont. Muudatusena tõi ta eile välja, et vahetult lõppenud nõukogu koosolekul kaaluti investeeringute haldamise sisseostmist.
Mullu maksis ligi 1,8UmilUjardilise sihtfondide kogumahu saavutanud töötukassa hüvitistena välja 150 miljonit krooni. Hüvitist sai 13 367 inimest. Suurim väljamakse ühele inimesele oli ligikaudu 52 000 krooni.
Tänavu plaanib töötukassa sihtfondide kogumahu kasvatada ligi 2,2 miljardi kroonini. Varade investeerimisel loodab kassa 2,5protsendilise tootluse puhul teenida 50,3 miljonit krooni tulu. Mullu ulatus tootlus vaid 1,68 protsendini. Investeeringutelt teeniti ligi 28 miljonit krooni.
Töötuskindlustusmakse määr on praegu töötajaile 0,6 protsenti ja tööandjaile 0,3 protsenti töötasult. Seni maksid töötajad kassasse ühe protsendi oma palgast, millele lisandus 0,5 protsenti tööandja taskust.
Alates 01.01.2006 hakkasid kehtima uued tulumaksu ja töötuskindlustusmakse määrad.
Uusi maksumäärasid rakendatakse 2006.a jaanuaris tehtud maksustamisele kuuluvatele väljamaksetele ja kuludele ning esimest korda esitatakse uute maksumääradega jaanuarikuu deklaratsioon vorm TSD 10.veebruariks 2006.a.
Kuna 2006.a esimesel poolel on oodata veel tulumaksuseaduse muudatusi, mille tulemusel on vajalik vastavalt muuta vormi TSD, siis praegu uusi deklaratsiooni blankette ei trükita ning uute muudatusteni palume maksumaksjatel kasutada paberkandjal deklaratsiooni esitamisel vanu blankette, kus on 2005.a kehtinud maksumäärad.
Palume aga jaanuarikuu deklaratsioonide täitmisel rakendada uusi maksumäärasid.
Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel oleval vormil TSD tehakse vastavad muudatused maksumäärades (soovijad võivad need välja printida ja kasutada deklareerimisel), samuti muutuvad maksumäärad e-maksuametis ning elektroonilise TSD esitamise võimalus tuleb hiljemalt 3. veebruarist.
Rahandusministri määrusega kehtestati alates 01.jaanuarist 2006 a laenuintresside alammääraks 3%, mida rakendatakse erisoodustuse mõistes (tulumaksuseadus § 48 lg 4 p 6) töötajale laenu andmisel.
2005.a oli vastav alammäär 3,5%.
Lehekülg 1533 / 1608
