Artiklid

Avaldatud: 09 Jaanuar 2006

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Kai Kalamees

Poliitiline kadedus takistab võimuparteisid opositsiooni ettepanekut toetamast.

Eesti poliitikas vohava väikluse musternäiteks on homme riigikogus arutusele tulevad kaks eelnõu, mille sihiks on tühistada tööturul ligi 14 aastat ahistamist lubanud vanusepiirang.

Vanuselist diskrimineerimist võimaldava sätte, mis annab tööandjale õiguse vallandada 65-aastaseks saanud inimene, tahavad töölepinguseadusest kaotada nii sotsiaaldemokraadid kui ka valitsusliit. Seaduseks on aga määratud saada vaid koalitsiooni eelnõul, sest võimuerakondade juhid on otsustanud maha hääletada juba teise sotside vastava algatuse ning haarata kogu au endale. “Selle seaduse üks ilusamaid eesmärke ongi pensionieale lähenevatele vanematele inimestele hingerahu andmine. Pensioniealisi tuleb tööprotsessi kaasata. See on paratamatu kui valitsuse poolt igati oodatud ja soositud tendents,” teatas peaminister Andrus Ansip novembris.

Läinud aasta mais ütles valitsus täpselt samasisulisele sotside eelnõule “ei”. Ansip tunnistas siis, et 65 aasta piiri kaotamine parandab elatanud inimeste tööhõivet, kuid küsimus tuleb lahendada uue kompleksse seadusega. “Tervikliku lahenduse” vaimust kantuna kukutasidki koalitsioonisaadikud sotside ettepaneku septembris läbi.

Eelnõu võimuliidult

Kõik see ei takistanud võimuliitu pakkumast oktoobris välja paarilauselist eelnõu, mis välistab vanuse töölepingu lõpetamise alusena. Vaid nädal varem oli SDE tulnud oma eelnõuga teisele katsele. SDE aseesimehe Eiki Nestori sõnul seisneb meie lapsekingades poliitkultuuri õnnetus selles, et tähtis pole idee, vaid autor.

“Kui neid autorsus piinab, siis meie igal juhul toetame koalitsiooni sama ideed,” ütles Nestor. “Üllatust siin ei ole. Ka eelmise koalitsiooni ajal hääletati maha meie lastetoetuse kahekordistamise eelnõu ja esitati siis sellega samasugune.”

OÜ Lugemisvara 65-aastase juhataja Virve Tibari kinnitusel tuleb parlamendil igal juhul see aegunud punkt seadusest kaotada. “65-aastane inimene on enamasti elujõudu täis. Teda ei saa niisama nurka visata. Paljudele võib see olla vaimselt suur löök, mis inimest kustutama hakkab,” rääkis Tibar. “Mul on ümberringi tuttavaid, kellele see on tõsine probleem.”

Pensionäride töökäed vajalikud

•• Olukorras, kus Eesti seisab kohati silmitsi tõsise tööjõupuudusega, on pensionäridest töötajad riigile lausa hädavajalikud. Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul on viimasel ajal tööhõive kasvanud just eakate arvelt. “Kui näiteks 2005. aasta teises kvartalis oli üle 65-aastaseid töötajaid 18 300, siis kolmandas kvartalis juba 24 900. See trend on kindlalt kasvav,” ütles Aab novembri lõpus.

•• Ansipi väitel pakub seaduseparandus eelkõige kindlustunnet. Tema sõnul ei ole vanuse tõttu töölepingu lõpetamine ka praegu sugugi massiline, kuna heast töötajast ei loobuta.

•• Sotside hinnangul on kehtiv piirang vastuolus nii põhiseaduse kui ka EL-i dokumentidega, mis keelustavad igasuguse diskrimineerimise. Põhiseaduslikule vastuolule osutab ka õiguskantsler Allar Jõks, kes on nõudnud riigikogult töötajatele parema kaitse pakkumist. Võimuliit loodab, et piirangu mahavõtmisel on “positiivne mõju vanemaealiste töötajate kolmanda nooruse kujundamisele”. Eestis elab umbes 220 000 inimest, kes on ületanud 65. eluaasta piiri.

Avaldatud: 03 Jaanuar 2006

• Eesti Päevaleht
• Töö- ja puhkeaja seadus

Sigrid Laev

Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei ole valitsusel kavas uusi otsuseid puhkepäevade osas.

Ajal, mil Eesti majanduskasv on jõudnud võimsa kümne protsendini, pole valitsus aasta jooksul soostunud andma töötajatele lisapuhkepäevi.

Ettepanekuid selleks oli 2005. aastal mitmeid.

Keskerakond taotles veebruarist alates pikka jõulupuhkust, mille järgi võiks talvepühade vabadeks päevadeks muuta jõulude ja aastavahetuse vahele jääv aeg 27. kuni 31. detsembrini.

Ettepaneku menetlemisest jäi sõelale plaan muuta jõululaupäev riigipühaks. 69 riigikoguliikme poolthäälega sai see otsus heakskiidu.

Siiski ei saanud rahvas jõulude ajal uuest seadusepügalast kasu, sest jõululaupäev langes laupäevale.
Kui mullu tähistati nädalavahetustel nelja riigipüha, siis alanud aastal langevad 12 riigipühast pooled iganädalastele puhkepäevadele. Selle võrra rohkem on tööpäevi.

Otsa tegi lahti hiljutine uusaasta, mil vaba lisapäev jäi ära, sest 1. jaanuar oli pühapäeval. Lisaks langevad nädalavahetustele ka jaanipäev, taassiseseisvumispäev ja jõululaupäev. Esimene ülestõusmispüha ja esimene nelipüha on liikuva kalendri järgi alati pühapäeval.

Valitsus ei toetanud

Riigikogulased Peeter Kreitzberg ja Eiki Nestor tegid mullu jaanuaris omakorda ettepaneku, et nädalavahetusele langevate rahvus- ja riigipühade korral loetaks puhkepäevaks rahvuspühale või riigipühale järgnev tööpäev, et lisapuhkepäevad ikka kätte saadaks.

“Nii rõhutatakse meie rahvuspüha ja riigipühade tähtsust ning tuuakse nende tähistamine rahvale tuntavamaks ja lähemale. Muudatus ühtlustab tööpäevade arvu aastas, vabadel lisapäevadel on rohkem võimalusi perega tegelemiseks, sportimiseks ning stressi vähendades mõjub muudatus positiivselt rahva tervisele,” märkisid eelnõu autorid seletuskirjas. Valitsus lükkas eelnõu tagasi.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei ole valitsusel hetkel kavas vaadata läbi otsust puhke-
päevade osas ning suurenenud majanduskasv selleks põhjust ei anna.

Tema isikliku arvamuse kohaselt võiks Eestis olla enam liikuvaid pühasid.

“Tootlikkust hoiaks kõrgemal näiteks see, kui mõni suurem nädala keskele langev püha leiaks tähistamist nädalavahetuse eel,” märkis Ansip. “Nii oleks säilitatud normaalne töörütm nädala sees ning nädala lõpus on võimalik ka koos lähedastega pikal nädalavahetusel pühasid tähistada.”

Pühad ja puhkus

Rahvuspüha ja puhkepäev:
•• 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev.

Riigipühad ja puhkepäevad:

•• 1. jaanuar – uusaasta;
•• suur reede;
•• ülestõusmispühade 1. püha;
•• 1. mai – kevadpüha;
•• nelipühade 1. püha;
•• 23. juuni – võidupüha;
•• 24. juuni – jaanipäev;
•• 20. august – taasiseseisvumispäev;
•• 24. detsember – jõululaupäev;
•• 25. detsember – esimene jõulupüha;
•• 26. detsember – teine jõulupüha.

Allikas: Riigi Teataja, 2005

Vanades Euroopa Liidu liikmesriikides on keskmiselt kokku 15 püha, kümnel uuel liikmel keskmiselt 13 püha, Eestis aga 12 püha. S.L.

Avaldatud: 05 Jaanuar 2006

• Maksu- ja Tolliamet
• SOTSIAALMAKSUSEADUS

Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel.
Sotsiaalmaksuga maksustatakse aktiivsest tegevusest (töötamisest, ettevõtlusest) saadud tulu.
Maksustatavate tulude loetelu sätestab sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1, mittemaksustatavate loetelu sotsiaalmaksuseaduse § 3.

Sotsiaalmaksu määr on 33%, Töötukassa poolt makstavatelt töötuskindlustushüvitiselt ja sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 punktides 6,8 ja 9 sätestatud juhtudel 13%.

Sotsiaalmaksu maksavad:
- maksustatavate väljamaksete tegijad - tööandjad; maks deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja makstakse igakuiselt
- füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlustuludelt
- riik, sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 1 loetletud isikute eest

Alates 1.jaanuarist 2001 on erinevatele sotsiaalmaksu maksjatele kehtestatud ühesugune sotsiaalmaksu kohustuse alammäär, mida on kohustatud maksma:
- tööandja (sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 2 ja 3 sätestatud juhtudel),
- riik (sotsiaalmaksuseaduse §-s 6 loetletud isikute eest) ja
- füüsilisest isikust ettevõtja oma ettevõtlustuludelt (sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 5 alusel).
Aastatel 2001-2005 oli sotsiaalmaksu miinimumkohustuseks 231 krooni kuus, 2006. aastal on see kahekordistunud 462 kroonini kuus.

Tööandja sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse arvestamise kord on kehtestatud rahandusministri 03.01.2003 määrusega nr 2.

Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu avansilisi makseid neli korda aastas - iga kvartali viimase kuu 15.kuupäevaks.
2006. a arvestatakse avansiliste maksete suurus sotsiaalmaksuseaduse § 2¹ sätestatud arvestuslikust määrast, mis on 1400 krooni kuu kohta.
Seega on sotsiaalmaksu avansiliseks kohustuseks 462 krooni kuus ehk 1386 krooni kvartalis.

FIE lõpliku sotsiaalmaksu kohustuse aastas arvutab Maksu-ja Tolliamet ettevõtja tuludeklaratsioonis deklareeritud ettevõtlustulu alusel ja saadab ettevõtjale maksuteade juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu kohta. Juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu tasumise tähtaeg on 1. oktoober.

Avaldatud: 03 Jaanuar 2006

• Äripäev
• Puhkuseseadus

Merike Lees

Juhul, kui tööandja ei jõua puhkuste ajakava koostada ja töötajatele teatavaks teha jaanuarikuu jooksul, saab töötaja võtta puhkust temale sobival ajal.

Puhkuse ajakavas peab arvestama nende töötajate soove, kellel on õigus puhata siis, kui nemad tahavad.

Sellisteks töötajateks on peamiselt rasedad, väikese lapse vanemad, alaealised. Juhul, kui tööandja ei jõua teha jaanuarikuu jooksul puhkuse ajakava teatavaks, saavad töötajad õiguse kahenädalase etteteatamisega puhata neile sobival ajal, rääkis jurist Helve Toomla Käsiraamatute Kirjastuse korraldatud teabehommikul ““Knopkad” töösuhtes aastal 2005”.

Kui tööandja ei saa töötajale ajakava jaanuaris tutvustada, kuna töötaja on haige, teeb ta seda esimesel võimalusel, kui töötaja on terveks saanud. Sellisel juhul ei teki töötajal õigust võtta puhkust endale sobival ajal kahenädalase etteteatamisajaga, selgitas Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Heli Raidve.

“Me püüame anda oma töötajatele võimaluse puhata suvel: juuni-juuli-august,” ütles Paulig Eesti personalijuht Peeter Kodar. Tema sõnul Paulig tehast suvekuudel seisma ei pane, vaid ettevõtte tootmisplaan on tehtud nii, et tagatud on piisavad laovarud klientide vajaduste rahuldamiseks puhkuste ajal.

Puhkuste ajakavas peab olema kõigepealt jooksva tööaasta eest antav puhkus ja siis eelmiste tööaastate eest kasutamata puhkused. Puhkuse kasutamine esimesel tööaastal pärast kuuekuulist töötamist on töötaja õigus, mitte kohustus ja see puhkuseosa antakse poolte kokkuleppega määratud ajal, kui töötaja seda soovib.

Lapsehoolduspuhkuselt naasva töötaja puhkuseaja arvestus käib tööle asumise aja järgi. Kui töötaja läheb lapsehoolduspuhkusele ja sellel hetkel on tal kasutamata kaks nädalat puhkust, siis ei kao need päevad kuhugi ja lapsehoolduspuhkuselt tagasi tulles on tal kokku ikka kaks nädalat kasutamata puhkust, ütles Raidve.

Puhkuse ajal haigestunud lapse põetamise eest saab palgata puhkust

Puhkuse ajal hoolduslehel olemise korral saab töötaja puhkust küll pikendada, kuid kuna puhkuse ajal antud hooldusleht väljamaksmisele ei kuulu, siis muutub puhkuse pikendatud osa sisuliselt palgata puhkuseks.

Sisuliselt annab puhkuse ajal saadud hooldusleht õiguse palgata puhkusele, sest väljamaksmisele selline puhkuse ajal väljaantud hooldusleht ei kuulu, rääkis jurist Helve Toomla.

Et hooldusleht saaks välja makstud, tuleks lapse haigestumisel töötajal poolte kokkuleppel puhkus katkestada, tööle asuda ja võtta hooldusleht, sest sellisel juhul kuulub hooldusleht väljamaksmisele, rääkis Toomla.

“Selline käitumine on tööandja poolt inimlik, kui ta soovib töötajale vastu tulla,” märkis Toomla.

Lapsehoolduspäevade võrra ei saa tööandja automaatselt ja ühepoolselt töötaja puhkust pikendada. Töötajale tuleb selgitada, et pikendatav puhkuseosa oleks palgata puhkus, rääkis Toomla.

Õigusaktidest ei tulene tööandjale kohustust teavitada töötajat puhkuse pikendamise võimalustest, kui töötaja on puhkuse ajal olnud töövõimetu.

Puhkuse pikendamine eeldab töötaja tahet ja selget sooviavaldust, ütles Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Heli Raidve.

“Kui töötaja ei esita selget sooviavaldust, siis tööandjale ei tulene seadusest kohustust puhkust pikendada või seda töötajale peale suruda,” rääkis Raidve. “Töötajale on antud õigus nõuda ja oma õigusi peab teadma.”

Ajakava koostamist nõuab seadus
väljavõte puhkuseseadusest

§ 15. Puhkuste ajakava
Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul. Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel.
Puhkuste ajakava koostamisel lähtub tööandja töö korraldamise huvidest, arvestades võimaluse korral töötajate soove.
Tööandja on kohustatud puhkuste ajakava koostamisel arvestama nende töötajate soovidega, kellel on vastavalt käesoleva seaduse § 16 punktidele 3–6 õigus saada puhkust neile sobival ajal.
Kui tööandja ei tee puhkuste ajakava töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul, on töötajal õigus jääda puhkusele töötaja poolt valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat.
§ 16. Puhkuse andmine töötajale sobival ajal

Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust
naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnitus­puhkust või vahetult pärast lapsehooldus­puhkust;
mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
vanemale, kes kasvatab kuni 7aastast last;
vanemale, kes kasvatab 7–10aastast last lapse koolivaheajal;
alaealisele;
tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajale.

Allikas: puhkuseseadus