Articles
Toimetaja Kaja Koovit
Ärilehe juhataja
Enam kui pooled Läti tööandjad maksavad töötajatele miinimumpalgast vähem, kinnitas Läti maksuameti maksukontrolli talituse juht Sandra Karklinja Admine LTV hommikuprogrammis.
Tema sõnul kulutab maksuamet varimajandusega võitlemiseks märkimisväärseid ressursse ning tänavu on prioriteediks seatud just ümbrikupalk, vahendab Läti Delfi.
„Kui vaadata ettevõtlust tervikuna, siis rohkem kui pooled tööandjatest maksavad töötajatele miinimumpalgast vähem. Ühiskondlikus toitlustamises maksab miinimumpalgast vähem 60% tööandjatest, 20% maksab miinimumpalgast 700 euroni, mida ei ole samuti palju ning ümbrikupalga risk säilib,“ kinnitas ta.
Karklinja sõnul on Riia ja selle lähiümbruse restoranides tuvastatud ka teisi rikkumisi: tööaja vale arvestus, tehingud ilma kassasüsteemi kasutamata ning registreerimata töötajate sularahaarvestus.
Rahvusvahelise uuringu kohaselt peab 40 protsenti inimestest töökoha valikul oluliseks tööandja poolt pakutavat paindlikkust. Ennekõike oodatakse paindlikumat tööaega ning võimalust töötada kodus.
ManpowerGroupi 19 riigis läbiviidud uuring hõlmas 14 000 küsitletut vanuses 18-65 eluaastat ning uuring keskendus faktoritele, mis mõjutavad ja motiveerivad inimesi töökohta vahetama ning uue tööandja kasuks otsustama.
40 protsendi küsitletute hinnangul on oluliseks valiku mõjutajaks paindlikkus, mida mõistetakse seejuures erinevalt. Paljuski sõltub kandidaatide ootus paindlikkusele tegevusvaldkonnast. Kui klassikalist kontoritööd tegevad inimesed, näiteks raamatupidajad ja IT-spetsialistid, ootavad eelkõige, et nende tööaeg oleks paindlikum ega oleks seotud kindla alguse ja lõpu kellaajaga, siis graafiku alusel töötajad ootavad, et saaksid ise vahetuste aja osas läbi rääkida ning muuhulgas otsustada vahetuse või töönädala pikkuse üle.
Artikkel jätkub ....
Edasi loe originaalist http://arileht.delfi.ee/news/uudised/uuring-mida-tootajad-tooandjalt-koige-rohkem-ootavad?id=78938774
PM Tarbija
Kui soovid ülemusena luua eduka ja lojaalse töökollekiivi, siis «töölt lahkumise» intervjuude asemel oleks aeg hakata pidama «tööle jäämise» intervjuusid.
Väga tihti unustavad ettevõtted oma töötajate ideid kuulda võtta ja neid tunnustada, vahendab Business Insider. Tavaliselt lahkub töötaja mitte töö, vaid ülemuse pärast. Kui lahkumisavaldus on üle antud, alles siis tehakse töötajaga intervjuu, et mõista, mida muuta ja parandada.
Selle asemel võiks tööandjad teha intervjuusid töötajatega, kes ei plaani veel lahkuda. See võib olla ennetav meede, et hoida tublit töötajat enda juures.
Hoiatusena tuleb aga öelda, et selleks, et töötaja julgeks oma ideid ja nurinaid ülemustele avaldada, tuleb vestlusel tagada võimalikult aus ja turvaline õhustik. Töötaja ei tohi tunda, et talle surutakse midagi peale, vaid ta peaks tundma, et tema mõtted on oodatud ja nendega arvestatakse.
Selleks, et vestlust töötajaga lihtsamaks teha, on Business Insider reastanud viis küsimust, mida oma töötaja käest küsida:
Edasi loe Postimehest ....
http://tarbija24.postimees.ee/4116745/need-viis-kusimust-annavad-aimu-tookollektiivi-tugevusest
PM Tarbija
Eduka tööintervjuu aluseks on põhjalik ettevalmistus, kuid isegi võimalikke küsimusi ette aimates, ei tea paljud kandidaadid, kuidas neile korrektselt vastata.
Lifehack.org tõi välja kõige tüüpilisemad tööintervjuu küsimused ja viisid, kuidas neile vastama peaks.
Edasi loe Postimehest
http://tarbija24.postimees.ee/4185779/kuidas-vastata-levinumatele-toointervjuu-kusimustele
BNS
Eestis oli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialistide osakaal tööhõives mullu 5,3 protsenti, mis oli Euroopa Liidu üks kõrgemaid.
Eestist eespool olid vaid kaks riiki - 6,6 protsendiga Soome ja 6,3 protsendiga Rootsi, selgub Eurostati andmetest.
Eesti IKT spetsialistidest 81,3 protsenti olid mehed ning 48,6 protsenti alla 35 aastased. Kõrgharidus oli 57,6 protsendil IKT spetsialistidest.
Euroopa Liidus moodustasid IKT spetsialistid tööhõivest keskmiselt 3,7 protsenti. Neist 83,3 protsenti olid mehed, 61,8 protsenti kõrgharidusega ja 36,3 protsenti alla 35 aastased.
Kõige madalam oli IKT spetsialistide osakaal 1,4 protsenti Kreekas, kaks protsenti Rumeenias ja 2,2 protsenti Küprosel ja Lätis.
Page 770 of 1608
