Articles
PM Tarbija
Euroopa parlamendi raporti «The future of work in the EU» järgi on 2025. aastaks iganenud pooled praegustest töökohtadest, kirjutab Tartu ülikooli ajakiri Univesitas Tartuensis. OECD 2016. aasta analüüs on lootusrikkam ja väidab, et automatiseerimise tõttu kaob üheksa protsenti töökohtadest OECD liikmesriikides, Eestis aga ainult kuus protsenti.
Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA viimane analüüs näitab, et Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks on vaja suurendada kõrgemat lisaväärtust loovate töötajate arvu. Seda aitavad luua need töötajad, kes pärast kutsealase ettevalmistuse läbimist liiguksid edasi järgmisele haridustasemele. Samas on praegu näiteks ligi pooled puidu- ja mööblitööstuses töötavatest inimestest erialase ettevalmistuseta. Seega on töötajatel suur täiendusõppe vajadus.
artikkel jätkub ...
Edasi loe Postimehest
http://tarbija24.postimees.ee/4165769/milliseid-erialad-ja-oskused-on-praegu-tooturul-eriti-hinnas
Alates 1. juulist 2017 jõustub ravikindlustuse seaduse muudatus, mille alusel on õigus saada hooldushüvitist ka hooldajal, kes põetab alla 19 aastast kindlustatud inimest, kellel on puue. Haigekassa maksab hüvitist määraga 80% kuni 14 järjestiku päeva eest. Hooldushüvitist makstakse hoolduslehele märgitud töö- või teenistuskohustustest vabastuse esimesest päevast alates.
artikkel jätkub ....
Edasi saab lugeda originaalis rmp.ee
http://www.rmp.ee/uudised/toooigus/alates-1-juulist-2017-laieneb-hooldushuvitise-saamise-oigus-2017-06-29
Kui kõigi OECD riikide vanemaealiste elanike tööhõive oleks samal tasemel Rootsiga, suurendaks see nende SKP-d kokku 2 triljoni dollari võrra, leiab PwC. Eesti on OECD riikide hulgas seenioride potentsiaali kasutamisel tööelus paremuselt märkimisväärselt kõrgel 5. kohal.
PwC uuring vanemaealise elanikkonna tööellu kaasamise majanduslikest mõjudest OECD riikides näitab, et Eesti on selles eesrindlikus seltskonnas 34 riigi hulgas teist aastat järjest silmapaistval viiendal kohal, jäädes maha vaid Islandist, Uus-Meremaast, Rootsist ja Iisraelist.
Nii näiteks on Eesti 55-64-aastaste tööhõivelt 65%-ga 11. kohal, 65-69-aastaste tööhõivelt 29%-ga 9. kohal. Islandis on vastavad näitajad näiteks 85% ja 55%, ent meiega suuruselt ja kultuuritaustalt võrreldavas Sloveenias näiteks kõigest 38,5% ja 6,5%. Eesti on Soome järel teisel kohal vanemaealiste töötajate soolise tasakaalu poolest (töötavate vanemaealiste naiste võrreldes meestega), ent viimaste hulgas osalise tööajaga töötavate seenioride poolest.
PwC Eesti ärikonsultatsioonide osakonna juht Teet Tender ütles kommentaariks, et sedasorti uuringute üksikuid statistilisi näitajaid tuleb vaadata tervikpildis, sest nii mõnigi asjaolu, mis rikkamas riigis on ühemõtteliselt positiivne, võib madalama elatustasemega ühiskonnas olla nukker paratamatus, näiteks võrdluses, kas pensionär käib tööl kuna tunneb sellest rõõmu või kuna ei tule vastasel juhul toime. „Sellegipoolest on Eesti kõrge edetabelikoht üldiselt ikkagi pigem edulugu ja näitab meie aeglast ent järjekindlat lähenemist rikastele Põhjamaadele. Üldjuhul osundab vanemaealiste suurem osakaal tööturul jõukamale ühiskonnale ja pikemale elueale. Samuti on riikides, kus eakaid tööturul palju, reeglina ka madal noorte töötus, nii et kindlasti ei ole Eesti kõrge vanemaealiste kaasatus toimunud noorte arvelt," ütles Teet Tender.
Maiken Mägi
reporter
«Kavandame ettevõttes suvepäevi, kus toimuksid ka sportlikud tegevused ja võistlused, näiteks osakondadevaheline võrkpallivõistlus. Sportides aga võib viga saada. Kas suvepäevadel saadud vigastus on tavaline olmevigastus või on tegemist tööõnnetusega, kuigi töötaja tol hetkel oma päristööd ei teinud?» küsis lugeja tööinspektsioonilt.
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.
Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
... Artikkel jätkub
Edasi loe originaalist Postimehe kodulehelt
http://tarbija24.postimees.ee/4157757/lugeja-kusib-kas-firma-suvepaevadel-juhtunud-onnetus-on-tooonnetus
Vaatamata palkade kasvule ja toimetuleku paranemisele on töötajate rahulolematus oma töötasuga aastaga suurenenud, selgub täna Palgainfo Agentuuri avaldatud uuringutulemustest.
Rahulolematus on suur nii põhipalga, lisatasude teenimisvõimaluse kui ka soodustustega, teatas palgainfo Agentuur.
Kui aasta tagasi ei olnud oma põhipalgaga rahul 35% uuringus osalejatest, siis sel kevadel oli neid 39%. Rahulolematus põhipalgaga on kasvanud kõigis töötasu gruppides.
Palgainfo Agentuur viis tööturu- ja palgauuringu läbi selle aasta mais. Küsitlusele vastas 12 790 inimest, kellest 10 965 oli aprillis tööga hõivatud ja 1825 ei töötanud.
„Põhipalgaga rahulolematuse taga võib olla puudulik kommunikatsioon ja tagasiside. Kui töötulemuste hindamisse ei kaasata töötajaid ja tasustamise põhimõtteid ei selgitata piisavalt, võib kaduda seos pingutuse ja tasu vahel ning see tekitab rahulolematust,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
Uuringu tulemused näitavad, et pooled (54%) küsitlusele vastanud töötajatest ei näinud selget seost oma panuse ja tasu vahel, 46% ei pidanud oma töötasu motiveerivaks ning 39% leidis, et nende töötasu ei ole õiglane.
„Sageli on palgaga rahulolematuse taga häirivad olukorrad ja rahulolematus teiste teguritega, nt töö huvitavuse, tööprotsesside korralduse või juhtimiskvaliteediga – töötajad soovivad ebamugavuste katteks suuremat kompensatsiooni,“ lisas Seeder.
Page 773 of 1608
