Articles
Täna alanud järgmise kahe aasta alampalga läbirääkimised ametiühingute ja tööandjate vahel tõotavad tulla pingelised. Ametiühingud on seisukohal, et alampalk peab igal juhul olema kõrgem kui maksuvaba miinimum ning ei ole nõus tööandjate seisukohaga, et alampalk järgmine aasta üldse ei tõuse.
Viimase viie aasta jooksul on alampalk Eestis tõusnud keskmiselt 10% aastas, mis asetab Eesti alampalga suuruse osas Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas Sloveenia järel teisele kohale. Ostujõult on meie alampalk Euroopas tagantpoolt kuues. Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul peaks palgatõusu hoidmine ja sellele eelduste loomine olema poliitikute, tööandjate ja töötajate ühine igapäevane pingutus.
“Eesti tuli Euroopa Liitu teatud ootuste ja lootustega. Peame neid selgelt teadvustama ja sihikindlalt tulemuse poole rühkima. Kindlasti peame madalapalgaliste heaolu parandama ning alampalga tõstmine on üks nendest viisidest. Kas me peame alampalka pidurdama, et teised riigid meist mööda läheks?” küsis Peterson.
Artikkel jätkub ...
Edasi loe originaalist
http://eakl.ee/ametiuhingud-alampalk-peab-olema-korgem-kui-maksuvaba-miinimum
Tööinspektsioon ei ole teinud Ekspress Gruppile ettekirjutust ega keelanud lehelaste tööd. Küll aga käib ühe samasse kontserni kuuluva ettevõtte suhtes väärteomenetlus, mis on tõesti tingitud alla 12-aastaste laste töötamise faktist. Menetluse käigus ilmnenud probleemid on seotud eelkõige tööd teinud laste vanuse ning eakohaste töötingimuste tagamisega. Otsuse peatada sel aastal lehelaste projekt on teinud meediaväljaanne ise, inspektsioon ei ole seda nõudnud.
Tööinspektsioon on asutus, kes peab oma tegevusega hea seisma selle eest, et keegi tööd tehes kannatada ei saaks. Me ei keela lehelaste tööd, kuid juhime juba mitu aastat lehelastele töötamisvõimalust pakkuvate ettevõtete tähelepanu sellele, et senine lehelaste töökorraldus võib lapsi kahjustada. Samuti ei saa me lubada või toetada selliseid tegevusi ja töötingimusi, mis on Eestis kehtiva õiguskorraga vastuolus.
Teame, et lehtede kuhjaga kott üle ühe õla on raske. Seda kotti ei saa võrrelda ka koolikotiga, sest koolikott on ergonoomiline ja seda tuleb kanda kahel õlal, mis jaotab koormuse kehale võrdselt. Ühel õlal koti kandmine võib aga tekitada üsna kiiresti lapse ühele kehapoolele suurema koormuse. Lahenduseks oleks ka ajalehed paigutada seljakotti ning mitte võtta liiga palju lehti korraga. Kahjuks lapsed ise sellele tähelepanu pöörata ei oska, seda peab oskama märgata lapsevanem ja ka tööandja.
Senistel tingimustel lehelapse töö ei pruugi igas vanuses lapsele sobida, ka seetõttu, et on seotud rahadega arveldamisega. Lapsel on seadusest tulenevalt piiratud teovõime ja ka piiratud tehingu tegemise õigus. Neid õigusi saab suurendada alates 15-eluaastast. Seega väiksematele lastele varalist vastutust eeldavad tööd, sh rahadega arveldamise tööd ei sobi. Kuid tööd annaks korraldada nii, et lapsega on kaasas täiskasvanu, kes teda arvutamisel ja arveldamisel vajadusel aitab ja kelle käes saaks suuremaid summasid ka hoida. Täiskasvanu juures viibimine annaks lapsele turvatunde. Näiteks õpilasmaleva töökorralduse puhul on juures rühmajuht, kes noorele vajadusel suuniseid annab.
Ja kolmandaks ei saa unustada kehtivat töölepingu seadust, mis muuhulgas laste töötamisele piirid seab ning selle seaduse eesmärki. Seadus ütleb, et tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. Viidatud lõige neli täpsustab, et tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.
Seniste tingimustega lehelaste töö ei ole kerge. Kuid tööandja ja lapsevanema ühise pingutuse ning hea tahtmise korral saaks ajalehe lapse töö korraldada selliselt, et seda saaks vaadelda kerge tööna reklaamitegevuse alal. Aga see tähendaks, et alla 15-aastane laps ei peaks ise kandma päev läbi rasket ajalahekotti mööda linna ringi ning ei peaks ka ise vastutama rahaga arveldamise eest, mis müügitööga paratamatult kaasneb. Kui seda tööd teha eakohase tööaja ning töötingimustega, võib see olla lapsele väga sobiv ettevõtmine ehk kerge töö reklaamitegevuse alal.
Lisame veel, et näiteks 7–12-aastased lapsed võivad töötada ainult 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal. Piirangud laste töötamisel on seadusega ettenähtud, et kaitsta lapsi, tagada nende normaalsed arenguvõimalused, soodustada õppimist ning uueks õppeperioodiks ka olulist puhkamist.
Äripäev
Pikka aega ette valmistatud pensionisüsteemi korraldavasse eelnõusse tekkis eelmisel nädalal sätteid, mis annaksid tulevasele pensionärile rohkem võimalusi pensioniraha kasutada kui vaid kolme kindlustusseltsi regulaarsed väljamaksed.
Äripäeva hinnangul on pensionisaaja suurem otsustusõigus mõtlevale inimesele kasulik, teeme ära.
Artikkel jätkub
Edasi loe originaalis Pensionikeskusese kodulehelt http://www.pensionikeskus.ee/uudis/pensioniea-kukkudes-ei-kao-aru-kuhugi/
Tööinspektsioon ei ole keelanud lehelaste tööd, kuid juhib tähelepanu, et laste palkamisel tuleb arvestada, kas töö on lastele eakohane ning ohutu nende tervisele. Otsuse peatada sel aastal lehelaste projekt on teinud meediaväljaanne ise.
Töölepingu seadus seab laste töötamisele piirid. Tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.
Seaduse järgi tohivad näiteks 7–12-aastased lapsed töötada ainult kuni kaks tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning kuni kolm tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal.
"Lehelapse töö ei pruugi senistel tingimustel igas vanuses lapsele sobida, kuna on füüsiliselt koormav ning on seotud rahaga arveldamisega. Lapsel on seadusest tulenevalt piiratud teovõime ja ka piiratud tehingu tegemise õigus, mida saab suurendada alates 15. eluaastast. Seega, väiksematele lastele varalist vastutust eeldavad tööd, sh rahaga arveldamise tööd ei sobi,“ ütles Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.
"Laste palkamisel ei ole takistust, kui tööd korraldada mõistlikult ja laste huvidest ning ohutusest lähtudes. Kui lastega oleks kaasas täiskasvanu, kes aitaks vajadusel arvutamisel ja arveldamisel ning kelle käes saaks suuremaid summasid hoida, siis tunneks laps end turvalisemalt ning väheneks ka võimaliku ründe oht,“ lisas Meeli Miidla-Vanatalu.
Tööinspektsioon on korduvalt juhtinud tööandjate tähelepanu piirangutele alaealiste värbamisel. Eelmisel aastal Ekspressi lehelaste tegevuse peale laekunud kaebuste alusel alustas Tööinspektsioon 2016. aasta augustis väärteomenetluse AS Ekspress Grupp kontserni kuuluva ettevõtte suhtes, mis on seotud alla 12aastaste laste töötamisega. Menetluse käigus ilmnenud probleemid on seotud eelkõige tööd teinud laste vanuse ning eakohaste töötingimuste tagamisega. Kaebused esitati eelmisel suvel Järve keskuses ja selle territooriumil töötanud 7- ja 9-aastase lapse töötamise tõttu. Lastega sõlmiti ostu-müügi raamleping, millest nähtus, et lepingut täidab alaealine, kuid lepingu allkirjastas alaealise seaduslik esindaja. Lepingu kohaselt müüs laps nädalalehte Eesti Ekspress suveperioodil igal kolmapäeval kell 8-17 ning neljapäeviti nädalalehti Eesti Ekspress ja Maaleht kell 8-16. Sellega rikuti töölepingu seaduses kuni 12-aastastele lastele kehtestatud töö- ja puhkeaja nõudeid.
"Piirangud laste töötamisel on seadusega ette nähtud selleks, et kaitsta lapsi, tagada nende normaalsed arenguvõimalused, soodustada õppimist ning võimalust puhata välja enne uut õppeperioodi. Ajalehti täis kotte saavad lapsed kanda vaid üle õla, mis on ilmselgelt liiga raske. Kotti ei saa võrrelda ka koolikotiga, sest koolikott on ergonoomiline ja seda tuleb kanda kahel õlal, sest nõnda jaotab koormus kehale võrdselt," selgitas Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.
Lastele sobivat tööd pakuvad ka kohalikud omavalitsused, õpilasmalevad ning töö leidmisel aitab kindlasti kaasa Eesti Töötukassa. Laste ja noorte töötingimustele kehtivate nõuete kohta saate rohkem teada ka portaalist Tööelu, aadressil http://tooelu.ee/et/Tooturule-sisenejale/Noor-voi-alaealine-tootaja/Mida-ma-pean-teadma-toosuhetest/Noore-tootaja-meelespea
Tööinspektsioon kontrollis 66 ehitusplatsi üle Eesti. Inspektorid tuvastasid 130 rikkumist, neist viiel puhul algatati väärteomenetlus. Vaid neljal ehitusplatsil ei avastatud ühtegi puudust.
Tööinspektsioon viis aprillis läbi etteteatamata sihtkontrolli ehitusplatsidel. Kontrolli käigus pöörati enim tähelepanu kõrgustest kukkumise vältimisele ehitusel.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja sõnul on olukord ehitusplatsidel muutunud iga aastaga küll paremaks, ent ohutus pole ikka veel saanud töö loomulikuks osaks. „Kõrgelt kukkumised on ehituses ühed sagedasemad ning valdavalt väga raskete või isegi fataalsete tagajärgedega,“ ütles ta. „Paraku nägime aga ka seekord, et mitmel ehitusplatsil võeti endiselt arutult riske ning üritati proovida, kas füüsikaseadused kehtivad. Sageli puuduvad ohutuspiirded või ei kasutata kukkumiskaitsevahendeid. Parklasse autosse jäetud turvarakmetest ja –köitest pole mingit kasu maja katusel töötades,“ nentis Oja.
Tööinspektsioon paneb südamele, et ehitusplatsil tööohutuse ja töötervishoiu eest vastutavad koordinaatorid peavad oluliselt rohkem jälgima ohutusnõuete täitmist. Näiteks tuleb ohuala piirata, et sinna ei pääseks kõrvalised isikud ning ehitustöölised ja kõik ehitusobjektil viibivad isikud peavad kasutama isikukaitsevahendeid. Kõrguses töötamisel peab olema alati kasutatud kukkumiskaitsevahendid. Meeles tuleb pidada ka seda, et redel on ülesse-alla liikumiseks, mitte sellel töötamiseks.
Sihtkontrolli käigus kontrolliti ehitusplatse Harjumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Pärnumaal, Saaremaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal.
Eelmisel aastal toimus ehitussektoris 407 tööõnnetust. Raske tervisekahjustusega lõppes neist 105 ning kaheksa inimest kaotas ehitusplatsil elu.
Page 777 of 1608
