Articles
Vastab tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialist Piret Kaljula.
Vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu nõue sõltub sellest, kas mootorsõidukiga osaletakse liikluses Eesti teedel või mitte.
Kui mootorsõidukit kasutatakse liikluseks Eesti teedel, tuleb lähtuda liiklusseadusest ja mootorsõidukiga töötaja peab omama liiklusseaduses sätestatud juhtimisõigust.
Juhul kui mootorsõidukit kasutatakse kinnisel territooriumil või muudel aladel, mida ei saa lugeda liiklemiseks Eesti teedel liiklusseaduse mõistes, ei ole liiklusseaduses sätestatud juhtimisõiguse omamine kohustuslik.
Sõltumata sellest, kas töötaja kasutab mootorsõidukit Eesti teedel või kinnisel territooriumil, tuleb selle juhi juhendamise ja väljaõppe osas lähtuda töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ja alamaktides toodud nõuetest.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lõike 2 kohaselt ei tohi tööandja lubada töötajat tööle, kui tal puuduvad töötamiseks vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu ja tööohutuse alased teadmised. Tööandja peab töötajale enne tööle asumist korraldama juhendamise ja väljaõppe vastavalt sotsiaalministri 14.12.2000. a määruse nr 80 «Töötervishoiu-ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord» paragrahvidele 4, 5 ja 6. Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrus nr 13 «Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» § 1 lõikest 8 tuleneb, et surve-ja tõsteseadmete, liikurmasinate ja teiste suurema ohtlikkusega töövahendite kasutajatele peab tööandja korraldama eriväljaõppe ja vajadusel perioodilisi täiendõppeid. Sama määruse § 10 lõige 1 sätestab, et liikuvat töövahendit võib kasutada isik, kes on saanud selle vahendi kasutamiseks nõutava väljaõppe.
Mõistete eriväljaõpe ja nõutav väljaõpe all mõeldakse väljaõpet suurema ohtlikkusega töövahendiga töötamiseks. See sisaldab töövahendiga töötamise ohutusnõuete tundmist nii enda kui teiste isikute elu ja tervise ning keskkonna ja tööandja vara kaitseks, töövahendi õigete juhtimisvõtete omandamist, töövahendi korrasoleku kontrolli, hooldust, praktilist kasutamist ja palju muud. Sellise väljaõppe korraldab tööandja enda poolt määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel või, kui see pole võimalik, saadab seadme tulevase kasutaja väljaõppele koolitusettevõttesse. Väljaõppe läbinud töötaja võib tööandja lubada iseseisvale tööle.
Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: PM Tarbija
reporter
Raja Õnnik,
jurist, TÜ külalisõppejõud
Eesti Päevaleht
Isiklikud makseraskused ei tee töötajat automaatselt ebaausaks.
Hiljutine majanduslangus, laenude, liisingute ja järelmaksude kättesaadavus, elukalliduse tõus ja mitu muud põhjust on pidevalt suurendanud makseraskustes eraisikute arvu. Järjest rohkem nõutakse eraisikutelt laene tagasi täitemenetlustes ja kuulutatakse välja eraisikute pankrotte. Varem või hiljem jõuab info töötaja maksehäirete kohta ka tööandjani.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Fontese partner ja personaliotsingu juht Eva Lelumees kirjutab Ärilehele antud kommentaaris, et levinud arvamuse kohaselt on sihtotsing siis kui ma helistan oma tutvusringkonnale. "Tegelikult ei ole. Kiirustades ja pealiskaudselt ilma süsteemse kaardistamiseta ei saa kõiki potentsiaalseid kandidaate pildile," ütleb Lelumees.
Tippjuhi palkamine on omaniku ülesanne. Omaniku tahet väljendab tavaliselt nõukogu, kes seab lähteülesande, mis kirjeldab omaniku ootust. Erasektoris, käivad asjad tavaliselt nii, et - ettevõtte omanikud, seavad tavapäraselt kaks peamist eesmärki - kasumi ja ettevõtte arengu. Tark omanik, enne kui ta sihtotsinguettevõtte/head-hunter-i poole pöördub, sõnastab enda jaoks oodatava lisaväärtuse, mida uus juht peaks tema ettevõtte tulevikku silmas pidades kaasa tooma. Kas ootus on viia ettevõtte täiesti uuele tasemele, saneerida, ehitada üles uued süsteemid, korraldada ümber protsessid ja värskendada meeskonda või leida hoopis uued turud, ärisuunad või tegevusvaldkond?
Mõte, mis omaniku peas liigub, on ikkagi seotud raha, äri jätkusuutlikkusega ning arenguga. Reeglina värvatakse talendikas juht mingisugust muutust läbi viima ja midagi ära tegema - pole kuulnud, et ettevõtte omanik tuleb sooviga leida juht „kes hoiaks asju nii nagu on ja ei muudaks midagi". Vähetähtis ei ole ka omaniku tahe ja valmisolek võimaldada uuele juhile vabadus. Kui omanik sekkub tegevjuhtimisse, siis sellest üldjuhul head koostöösuhet ei sünni.
Uus normaalsus
Juhi värbamisel ei saa otsustavaks ainult kriteerium valdkonna kogemuse olemasolust. Omanik ostab juhi näol kindlasti teatud kogemust, liidriomadusi ja teadmisi, kuid mitte ainult. Oodatakse loovust ja julgust asju teistmoodi teha ning initsiatiivi, et tulemusi saavutada. Uus normaalsus kipub olema see, et pikaajalisele kogemusele võidakse eelistada potentsiaali, energiat ning tahet midagi muuta ja motivatsiooni just selle organisatsiooniga liituda
Tänased talendikad tippjuhid valivad ise, kus ja kelle heaks nad töötada soovivad. Värbamise puhul kiputakse üle rõhutama värbaja ootusi. Tihtipeale ununeb ära, et tegemist on ikkagi kahepoolse protsessiga - ühelt poolt valib omanik talenti (ostab teatud kompetentsi) ja teiselt poolt valib talent endale järgmist võimalust (müüb oma kompetentsi).
Sihtotsing ei ole "sõbrale helistamine"
Sihtotsing on õigete juhtide leidmisel õigetesse rollidesse ülioluline. Korraliku sihtotsingu käigus saab radarile parimad tegijad turul, kui seda süsteemselt teha. Levinud arvamus on see, et sihtotsing on siis kui ma helistan oma tutvusringkonnale ja saan ühe võimaliku nime kellega edasi rääkida Tegelikult ei ole. Õige inimeseni jõudmiseks ja parima valiku tegemiseks tuleb võtta aega.
Kiirustades ja pealiskaudselt ilma süsteemse kaardistamiseta ei saa kõiki potentsiaalseid kandidaate pildile, samuti võivad osad tipptegijad olla just sel hetkel hõivatud ning neil ei õnnestu kaaluda pakutavat juhtimisülesannet.
Avatud konkursid köidavad tõenäoliselt tähelepanu ainult ca 20% inimeste hulgas, kes on aktiivselt mõtlemas töökohavahetusele. Töökuulutus on passiivne viis sihtgrupi tähelepanu äratamiseks, lisaks kuulutus, mis on pikalt värbamisportaalis üleval võib kasu asemel kahju tuua, ehk devalveerida oluliselt parimate talentide silmis nii ettevõtte kui ametikoha väärtust.
Talent valib hoolikalt
Talentide kaardistamine ja turu parimate käekäiguga kursisolek on teadlik, järjepidev ja süstemaatiline tegevus, mis tänases talendisõjas ei ole tabu või müstiline oskusteave, mida valdavad vaid professionaalsed head-hunter-id. Samas ettevõte ise kindlasti ei jõua ega oma ressurssi kõigi valdkondade tegijate tegemistega kursis olla, head-hunter-id aga teavad kes on konkreetsetes valdkondades turul parimad „tegijad", mis on nende professionaalne taust, mida on nad korda saatnud ning kas ja kuidas võiksid nad sobituda ettevõtte, meeskonna ning väärtustega. Head-hunter-id oskavad ka müüa talendist tippjuhile, miks ta peaks üldse uut väljakutset kaaluma, mis on see „midagi", mis võiks neid liikuma panna. Tänane talent valib väga selgelt, mille ja kellega ta end seob, olgu sees siis ettevõtte kuvand, sisu, väärtused või omaniku taust. „You are not the only show in town".
Kristiina Viiron,
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Eesti Päevaleht
7–14-aastase lapse tööle võtmiseks on vaja tööinspektori luba ja vanemate nõusolekut.
Tööandjad esitavad tööinspektsioonile iga aastaga üha rohkem taotlusi, et palgata alaealisi.
„Kui 2010. aastal esitati tööinspektsioonile 92 taotlust 1160 alaealise tööle lubamiseks, siis möödunud aastal tuli 146 taotlust 2057 alaealise tööle lubamiseks,” võrdleb tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu. Peamiselt taotlevad 7- kuni 14-aastaste laste tööle lubamiseks nõusolekut kohalikud omavalitsused ja õpilasmalevad, sel aastal on ka erasektori tööandjaid rohkem.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lugeja küsib:
Olen kahe väikelapsega praegu kodune, üks laps on kuueaastane, teine saab peagi kolmeseks. Minu küsimus on ravikindlustusest. Mul on kehtiv ravikindlustus selle ajani, kuni laps saab kolmeaastaseks. Aga mis saab siis edasi?
Enne abiellumist ja laste saamist olin paar aastat töötu. Kas nüüd, kui laps saab kolmeaastaseks, pean ennast töötukassas arvele võtma, et leida uus töö ja saada ka ravikindlustus?
Olen kuulnud, et ka ülalpeetavad abikaasad, kes kasvatavad kodus lapsi, saavad ravikindlustust. Kas see on võimalik ja kuidas siis peaks toimima? Kuhu ja millised dokumendid tuleb esitada? Palun selgitage ülalpeetava abikaasa ravikindlustust. Kas seda on võimalik taotleda ka palgatöötaja abikaasal?
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Page 934 of 1608
