Kaire Saarep
Noorte hääl

Lähed suveks tööle või juba töötad? Jagame Sinuga iga nädal üht seika kellegi töökogemusest ja anname abi ja nõuandeid. Tea oma õigusi ning oska nende eest seista!
"Olen töötanud aasta aega klienditeenindajana ühes toitlustusettevõttes. Igakuiselt on tavaks inventuuri puudujäägid palgast maha arvata. Summad kõiguvad paarist eurost kuni paarikümne euroni töötaja kohta. Puudujääk arvatakse maha kõigi töötajate palgast. Isegi köögipuudujäägid, millele ei ole saali- ega baaritöötajatel loogiliselt juurdepääsu, lähevad maha ka meie palgast. Viimasel kuul läks palgast maha isegi pudel, mis kukkus riiulilt maha kui uks vastu riiulit põrkas. Sellest ohust on ülemusele ammu teada antud, kuid ta ei ole midagi ette võtnud. Pudel oli poolik, kuid palgast läks maha täishind. Kas selline käitumine on lubatud?"

LOE VEEL:
ABIMEES: Lähed suveks tööle? Tea oma õigusi ja kohustusi! (15) 20. mai 2015
http://noortehaal.delfi.ee/news/elu/abimees-lahed-suveks-toole-tea-oma-oigusi-ja-kohustusi?id=71516189

Esiteks oleks tarvis teada, kas antud ettevõttes on sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe. Kõigepealt oletame, et antud lepingut ei ole sõlmitud. Sellisel juhul tuleb:
1) tõendada, kes on süüdi (TLS § 72)
2) kas kahju tekitati tahtlikult või hooletusest. Töötaja vastutab täielikult ainult tahtliku rikkumise korral (TLS § 74 lõige 1).

Välistatud on n-ö tõenäosuskahju nõudmine ühelt või mitmelt töötajalt olukorras, mil kahju eest võivad vastutada eri töötajad ja on kindlaks tehtud, et kahju neist võis tekitada igaüks, kuid tööandjal pole võimalik kindlaks teha konkreetset kahju tekitajat (TLS § 74 lõige 7, VÕS § 138). Seega ei ole lubatud inventuuri puudujääkide maha arvamine võrdselt kõigi töötajate palgast, kui inventuurile on ligipääs kõigil töötajatel ning tihti ka klientidel. See omakorda välistab tihti ka varalise vastutuse kokkuleppe sõlmimise.

Teiseks oletame, et ettevõttes on töötajatega sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe. § 75.
Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
• see on sõlmitud kirjalikult;
• see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
• töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaks määratud töötajate ringil;
• on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
• tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.
Kui kasvõi üks neist tingimustest on täitmata, siis on varalise vastutuse kokkulepe tühine!

Ning lõpetuseks: tööandja ei tohi ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta iseseisvalt palgast kinnipidamisi teha. Töötasu alandamiseks tuleb teha avaldus teisele poolele ehk tööandja peab töötasu alandamisest töötajat teavitama (TLS § 73 lõige 1, VÕS § 112 lõige 2). Avaldus peab sisaldama töötajale vajalikku infot, sealhulgas tasu alandamise põhjust, ulatust ja nii edasi.

Samal teemal saad pikemalt lugeda BLOGIST http://raagimeparagrahvidest.blogspot.com/2014/10/ehk-kuidas-on-lood-palgast.html.

Agne Narusk ,
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Eesti Päevaleht

Praegu on õpipoisiõppes ainult 2% kõigist kutseõppuritest. Seda on teiste riikide kõrval vähe.

Septembrist käivitub Eestis viis aastat kestev nn õpipoisiõppe edendamise projekt, mille jaoks Euroopa Liit on eraldanud Eestile 25 miljonit eurot. Eesmärk on ambitsioonikas: 2020. aastaks peab töökohapõhises õppes osalema 8000 inimest, lõpetama peab vähemalt 6000 õppurit.

Oletame, et olete kehakultuurimagistrina juba pikemat aega tulutult tööd otsinud. Kui on vakantsi, ei jagu oskusi ja vastupidi. Kaotada pole midagi, te pakute end täiesti tundmatusse maailma – pealinna ettevõte vajab külmutusseadmete paigaldusjuhti. Tulemus on ootamatu: teid ei saadeta minema, vaid hoopis kooli. Ühtlasi saab teist selle ettevõtte töötaja.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Romet Kreek
ärileht.ee

Dove-i, Hellmann-si ja Liptonit tootva Unileveri juht on karmilt kritiseerinud ettevõtete juhtide kõrgeid palkasid. 48 miljardi eurose aastakäibega Hollandi ettevõtte juht Paul Pohlman andis Washington Postile intervjuu, kus tunnistas, et ettevõtte nõukogu püüdis tema palka tõsta, kuid ta keeldus sellest.

Ta võttis ettevõtte juhtimise üle 2009. aastal, kui valitses kriis ja külmutas oma palga.

Ta tunnistas lehele, et tal on häbi selle üle, kui palju ta teenib. 2014. aastal teenis ta hinnanguliselt umbes 10 miljonit eurot.

„Ma ei ole kunagi nii palju välja teeninud. Ma ei ole kunagi seda ette kujutanud,“ ütles ta. „Kui tulin Unileverisse, tundus palgapakkumine pigem helde ja sellest ajast ei ole ma seda muutnud. Seda on kogu aeg liiga palju võrreldes inimestega, kes töötavad kõvasti ja hästi ning kellel ei ole selliseid võimalusi.“

Tema sõnul ei peaks tema tasemel inimesi motiveerima sissetulek.

„Kui te maksaksite mulle topelt, ei tööta ma kaks korda rohkem, kuna ma tõenäoliselt juba maksimeerin võimaliku aega,“ ütles ta. „Kas see muudaks mu tööviise? Ei muudaks. Jah, ma olen õnnega koos ja mul on häbi seetõttu, kui palju ma teenin.“

„Ettevõtte nõukogu on püüdnud muuta motivatsioonipaketti suuremaks, kuid me (juhatuse liikmed) oleme püsivalt sellest keeldunud – mitte tingituna kangelaslikkusest, vaid ma arvan, et selles on midagi mõistuse vastast,“ jätkas ta.

Eesti tööandjate keskliit tegi täna kohtumisel ametiühingute keskliiduga ettepaneku tõsta miinimumpalk kahe aasta jooksul 448 eurole.

Seejuures tõuseks miinimumpalk 2016. aastast 417 eurole ning 2017. aastast oleks miinimumpalk 448 eurot, teatasid tööandjad.

Praegu on miinimumpalk 390 eurot.

Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul tuleb miinimumpalka tõsta, sest see on liiga lähedal vaesuspiirile. Tööandjate pakutav miinimumpalga kasv on kiirem kui Eesti keskmise palga kasv, mis aitab alampalka viia keskmisele palgale lähemale.

Inimeste reaalselt ostujõudu suurendab ka tarbijahindade langus. Tööandjad toetavad võimalikult pikaajalise miinimumpalga kokkulepe sõlmimist, et nii tööandjatel kui ka töötajatel oleks kindlustunne.

“Miinimumpalka tõstes tuleb silmas pidada, et ei kannataks töötajad, kes teenivad miinimumi või selle lähedast töötasu. Liiga järsk tõus võib viia just madala kvalifikatsiooniga tööjõudu vajavate ettevõtete tegevuse kokku tõmbamiseni või Eestist ära kolimiseni, mis jätaks need inimesed hoopis töötuks ja riigi toetuse peale. Oleme viimase aasta jooksul juba näinud mitme tööstuse sulgemist põhjusel, et regioonis on madalamate tööjõukuludega riike,” ütles Tamsar.

“Meie pakutava alampalga kasvu puhul võime olla üsna kindlad, et ettevõtjad saavad hakkama. Ka madalapalgaliste elujärg veidi paraneb ja, mis kõige olulisem, nende töökohad seejuures säilivad," lisas ta.

Eesti miinimumpalk on ka praegu üks suuremaid Ida-ja Kesk-Euroopas, kõrgem on see vaid Poolas (409 eurot) ja Horvaatias (395 eurot). Lätis ja Leedus, kes on Eesti peamised konkurendid töökohtade pärast, on miinimumpalk vastavalt 360 ja 300 eurot. Tööandjate pakutav miinimumpalk oleks tänases Ida- ja Kesk-Euroopas kõige kõrgem.

Eestis lepivad miinimumpalgas kokku sotsiaalpartnerid Eesti tööandjate keskliit ja ametiühingute Keskliit. Miinimumpalka teenis Eestis tänavu esimeses kvartalis ligi 25 000 täistööajaga töötavat inimest.

Ametiühingud teatasid täna, et tegid tööandjate keskliidule ettepaneku tõsta üleriiklik alampalk järgmisel aastal 488 eurole ja 2017. aastal 609 eurole.

Läbirääkimised jätkuvad 8. juunil.

Mullu kasvas tulu deklareerinud isikute arv võrreldes eelneva aastaga 20 193 isiku võrra. Maksuamet peab seda töötajate registri käivitamise teeneks.

Kokku deklareeriti tulu ligi 6,7 miljardit eurot, mis on 11,7 protsenti rohkem kui 2013. aastal. Palka ja muid tasusid deklareeriti kokku 6,4 miljardit eurot, mis teeb keskmiseks sissetulekuks 943 eurot kuus.

«Registri mõju ei saa siin kindlasti alahinnata, sest lisandus üle 20 000 uue deklareerija. Töötamise registreerimise nõue on toonud pildile ka need inimesed, kes siiani varem ei töötanud ja seega puudus neil põhjus deklaratsiooni esitamiseks,» selgitas Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde.

Majandus»Raha
Toimetaja: Kadri Hansalu