Lugeja küsib: Vahetasin poole aasta pealt tööandjat ja sooviksin kasutada uue tööandja juures õppepuhkust. Kas tööandjal on õigus paluda mul tuua kinnitus vanalt tööandjalt, kui palju kasutasin sel aastal vana tööandja juures õppepuhkust?

Tööandja väidab, et õppepuhkust on õigus aasta peale saada üksnes 30 kalendripäeva ja seda isegi siis, kui tööandjat vahetada.

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Simmulmann:

Täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TäKS) §-s 8 reguleeritud õppepuhkuse saamise õigusega määratakse kindlaks õppepuhkuse maksimummäär konkreetse tööandja ja töötaja vahelises suhtes, mitte töötaja üldine õppepuhkuse maksimummäär kalendriaastas. See tähendab, et kui töötajal on mitu tööandjat korraga või ka erineval perioodil aasta jooksul, on tal õigus saada 30 õppepuhkuse päeva kalendriaastas igaühe juurest.

Riigil ei ole andmebaasi, mis sisaldaks infot õppepuhkuse kasutamise perioodide kohta, samuti ei ole töötaja teisel tööandjal kohustust anda informatsiooni töötaja õppepuhkuse kohta. Küsitav on, kas endisel tööandjal on ka õigus sellist infot ilma töötaja loata anda, kuivõrd tegemist on töötaja isikuandmete avaldamisega.

Seega on tööandjal kohustus anda õppepuhkust 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul ka juhul, kui töötaja on samal aastal teise tööandja juures juba õppepuhkust kasutanud. Samuti on töötajal õigus saada puhkusetasu iga tööandja käest. Taseme- ja tööalase koolituse eest maksab tööandja töötajale keskmist kalendripäevatasu 20 kalendripäeva eest. Ülejäänud 10 päeva on tasustamata puhkus (TäKS § 8 lõiked 2 ja 3).

Kuigi miinimumpalk peab tõusma, pole kindel, et tuhat eurot oleks mõistlik piirmäär, arutleti täna riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil.

Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar rääkis Matist, kes elab Järvamaal. Tema lapsed on juba suured ning naine natuke haige. «Mati teeb luudasid ja saab 400 eurot kuus. Viimasel paari aastaga on tema palk tõusnud 40 euro võrra aastas,» kirjeldas Tamsar. Matile meeldiks kiire palgatõus küll, ent miski ei tule niisama. Omanik käis Põhja-Lätis vaatamas, kas seal annaks ehk luudasid odavamalt teha. «Seal saaks 500 euroga osta töötaja ning luuad on odavamad. Ja Matil siis enam tööd ei ole,» märkis Tamsar.

Ja siis käivad televiisoris rääkimas inimesed, et Mati-suguseid inimesi pole enam vaja. On vaja tehnoloogiat oskavaid. «Mati on vanem ja hakka tehnoloogiat õppima. Tema tunneb luuda,» kirjeldas tööandjate keskliidu juht. Kui töökoht kaob, ei hakka Mati enam ümber õppima, vaid hakkab toetusi taotlema.

Tamsar rääkis, et see probleem ei puuduta eriti Tallinnas ja seal lähedal töötavaid ettevõtteid, ent pigem pisemaid ettevõtteid linnast väljastpoolt.

Tööandjate keskliidu endine juht, keskerakondlane Tarmo Kriis leidis samuti, et madal alampalk sunnib inimesi toetuste juurde, sest inimesed vajavad abi erinevate teenuste eest tasumiseks. «Me näeme 4-5 aastast protsessi,» ütles Kriis. Sellega kaasnevad teatavad riigimeetmed. Ent kui alampalk oleks kõrgem, paraneksid maksulaekumised ja väheneks surve erinevate sotsiaalsete toetuste taotlemiseks. Hiljem toodi välja, et riigi kulutused suureneksid hüppeliselt, kuna väga suur osa töötajaist on riigitööl.

Lisaks tuleb Kriisi sõnul langetada ka tööjõumakse. «Langetada tuleb üksikisiku tulumaksu oluliselt väiksemale määrale,» märkis ta.

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson leidis, et Mati olukorda aitaks lahendada tegutsemine sissetoovates sektorites. «Selle jaoks tuleks teha koolitusi enne, kui inimesed jäävad töötuks,» ütles Peterson. Automaatika kasutamisel oleks selle luua hindki ehk kaks korda odavam. Ent sektorid, mis võiksid säärastest koolitustest kasu saada, oleks näiteks õmblus, turism, side ja turva. Samuti aitaks palgakasvu suurendada majandusinnovatsioon – pidades silmas, et ekspordisektoreid mitte kahjustada.

Samas aga on praegune miinimumpalk ka Petersoni hinnangul liiga madal. «Mitmed grupid ei taha tööle minna, sest miinimumpalk on liiga madal,» ütles ta. Soome-Rootsi naabrina ei ole selline palgatase väga majandatav. Ametiühingute keskliidu juht tõi välja, et OECD hinnangul on suhtelise vaesuse piir 50 protsenti alampalgast.

«Konkurentsis püsimiseks tuleb maksta head palka, aga tuhandeeurost miinimumpalka me võimalikuks ei pea,» hindas Eesti Kaubandus-Põllumajanduskoja juht Roomet Sõrmus.

Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni juht Raivo Altmets rääkis, et tuhandeeurone miinimumpalk on nagu lahtisest uksest sisse murdmine. Samas aga, kuna mediaanpalk on tänasel päeval alla 800 euro, siis nelja aasta lõikest tähendaks miinimumpalga tõus suurt kasvu. «Ma tõsiselt kahtlen, et ettevõtted on valmis selliseks tootlikkuse tõusuks,» hindas ta.

Samas ei ole olukord päris trööstitu – alates 2010. aastast on töötasu alammäär stabiilselt tõusnud umbes kümnendiku võrra aastas, ütles Egle Käärits sotsiaalministeeriumist. Ning kuigi meie miinimumpalk on madal, on selle suhe keskmise palgaga järjest paranenud. Ning kuigi miinimumpalga tõusu tuleb julgustada, võiks selle kokkuleppimine jääda endiselt tööturu osapooltele.

Majandus»Raha
Toimetaja: Marge Tubalkain
reporter

Tööl võib käia selleks, et elamiseks ja lõbustusteks lihtsalt raha teenida, kuid töö võib olla ka midagi enamat — nauditav kogemus, igapäeva õhin ja eneseteostus. Kui töö teeb sind õnnetuks, paneb stressi tundma ning imeb ära kogu energia, oleks ehk õigem edasi liikuda? Elu on liiga lühike, et tegeleda asjadega, mis pinget ja rõõmu ei paku.

Normaalne on olla vahel tööst väsinud, kuid pidev stress ja tüdimus ei ole hea vaimsele ega füüsilisele tervisele ega ka suhetele lähedastega.

Sageli oleme liiga laisad, mugavad ja rutiinis või ebakindlad, et uut töökohta otsima hakata. Tegelikkuses ei ole karjäärivahetus nii hirmus kogemus, kui seda kardetakse. Tööturg on lai ning võimalusi palju, tuleb vaid enda jaoks selgeks mõelda, millega on tegelikult soov tegeleda. Siin on abiks nii arutelud pere ja sõpradega ning nende julgustus kui ka külaskäik karjäärinõustaja juurde.

Väga heaks võimaluseks on liituda lühiajalise tööjõurendi teenuse pakkujaga, kus saab valida päevaks või nädalaks huvipakkuva töö, näha ettevõtete sisemaailma ning saada aimu, kas seni unistusena tundunud ettevõte või töökoht on ikka see, milleks seda olime pidanud. Kust me teame, kas see amet meile sobib, kui ei ole seda proovinud?

Meid häirib valikute piiratus, sellepärast tuleb olla ka ise avatud ning olla valmis lisa- ja ümberõppeks. Juba põhikoolis, gümnaasiumis ning kõrgkoolis tuleks püüda ammutada võimalikult erinevaid kogemusi ning mõelda laiemalt: kas omandatav haridus on see, mis mind huvitab või tahan ma seda õppida pelgalt rahateenimise eesmärgil või on hoopis soov need kaks asja ühendada? Meie pidevas muutumises olevas maailmas on võtmesõnaks elukestev õpe, mis tähendab pidevat oskuste arendamist ja teadmiste omandamist.

Samas ei maksa unustada, et suurepärane võimalus karjääri alustamiseks või muutmiseks võib olla olemasolev töökoht. Olles usin, kohusetundlik ja usaldusväärne ning pälvides ülemuse ja kolleegide austuse, kuulatakse tõsisemalt sinu ettepanekuid töö tõhusamaks muutmiseks ning püütakse head töötajat hoida enda juures ka siis, kui ta ka peaks tahtma uuel ametil kätt proovida.

Aga eelkõige tuleks enne oma karjääri planeerimist läbi mõelda ja eesmärgistada, milline on sinu unistuste amet ning millist tööd, valdkonda ja töökorraldust eelkõige naudiksid. Mõtle, miks peaks unistuste tööandja sind palkama, mis on sinu tugevused ja parimad iseloomujooned ning kuidas neid parimal võimalikul viisil esitleda. Ka siin on abiks Töötukassa karjäärinõustaja http://minukarjaar.ee/millest-alustada-kontakt/.

Ann-Marii Nergi,
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
ärileht.ee

Tippjuhtide värbajad ütlevad, et vastutusrikastele avaliku sektori ametikohtadele on vähe häid kandidaate, sest poliitilise eliidi sekkumine ja riigitöö negatiivne maine peletab häid ja võimekaid juhte. ­Tihtipeale ei vasta ka palk ametist tulenevatele ülesannetele.

Vähe sellest, et riik peab enam-vähem samal ajal otsima võimekat juhti nii Eesti Raudteele kui ka maanteeametisse. Avalikus sektoris on uute inimestega vaja täita veel terve hulk tippjuhte nõudvaid ametikohti. Tippjuhtide hulka kuuluvad riigikantselei mõistes nii kantslerid, asekantslerid kui ka ametite ja inspektsioonide juhid. Neile lisanduvad veel riigi äriühingud, mida mehitavad vastavad nõukogud. Konkursse toimub pidevalt, aga selle aasta kevadeks on kogunenud hulk vabu töökohti, kuhu kõige talendikamaid kandideerima meelitada.

Head juhti on üldse raske leida, kuid riigitöö puhul on see veelgi raskem, tõdevad kõik värbajad. Pikaaegne personalispetsialist ja riigikantselei juures tegutseva tippjuhtide valikukomisjoni ainus välisekspert Riina Varts loeb keerutamata üles avaliku sektori kitsaskohad. „Esimene viga on juba see, et riigi tippjuht ei saa endale ise valida oma meeskonda, nii nagu seda teeb erasektori tippjuht. Kandidaate ja säravaid nende hulgas on alati vähe. Tihti peabki siis juht valima koos komisjoniga oma meeskonda keskpäraste seast, sest tal pole õigust kutsuda ametisse talle sobivaimat inimest.”

Vabad ametikohad tippjuhtidele:

Maanteeameti peadirektor – konkurss käib 7. juunini, praegune juht Aivo Adamson läheb tööle erasektorisse.

Eesti Raudtee juhatuse esimees – konkursile laekus 22 avaldust, senine juht Ahti Asmann lahkub kütusekaardi kasutamise skandaali pärast, peale selle vahetatakse välja kogu Eesti Raudtee juhatus.

Eesti Loto juhatuse liige – konkursil kandideeris 31 isikut, praeguse juhi Heiki Kranichi ametiaeg lõpeb 1. juulil, kuid ta kandideerib ka uueks ametiajaks.

Valitsuse kommunikatsioonidirektor – lapsehoolduspuhkusel Inga Bowdenit on asendanud nii Liina Kersna kui ka Tiina Ansip. Uus konkurss kestab 27. maini.

Arengufondi juhatuse esimees – pärast Tõnis Arro poolte-kokkuleppel-lahkumist kukkus Arengufondi juhikonkurss läbi. Nüüd otsitakse juhti sihtotsinguga.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler – eelmine töötaja Ahti Kuningas läks MKM-i transpordi asekantsleri kohale, mille konkurss esimesel katsel läbi kukkus.

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler – Harju maakohtu kohtuniku Kai Härmandi asemele otsitakse uut inimest 5. augustini.

Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler – praegu on ametis Sven Sakkov, kandideerida saab 27. maini.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Esimeses kvartalis keskmise palga kasv aeglustus, keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta I kvartalis 1010 eurot ja see tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 4,5%, teatas statistikaamet.Netopalk on kasvanud kiiremini, see on tingitud tulumaksu ja töötuskindlustusmakse määrade alanemisest.

Kui 2014. aasta esimeses kvartalis tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7,3%, siis viimastes kvartalites on brutokuupalga tõus aeglustunud.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid palgatöötaja kohta 15,6% ning vähendasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,8 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta I kvartalis 5,3%.

Keskmine netokuupalk ehk töötajatele väljamakstav tasu oli 2015. aasta I kvartalis 815 eurot, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvanud kiiremini kui keskmine brutokuupalk (kasv 5,9%). See on tingitud tulumaksu ja töötuskindlustusmakse määrade alanemisest 2015. aasta 1. jaanuarist.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga 5,4%. Reaalpalga kasvu kiirenemisele on mõju avaldanud 2015. aasta I kvartalis jätkunud tarbijahindade langus. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes viieteistkümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutotunnipalk oli 6,37 eurot ja see tõusis 2014. aasta I kvartaliga võrreldes 5,8%.

Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk kinnisvaraala palgatöötajatel (vastavalt 14,4% ja 15,0%).

Keskmine brutokuupalk ei tõusnud kuuel tegevusalal:
1) mäetööstus;
2) elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;
3) ehitus;
4) veondus ja laondus;
5) kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning
6) haldus- ja abitegevus.