Articles
Suvehooajaks lisatööjõudu vajavad ettevõtjad on raskustes, sest kohusetundlikke töötajaid, kes esimeste tõrgete ilmnemisel jalga ei lase, polegi nii lihtne leida.
Ettevõtjad, kes värbavad suveks ajutist tööjõudu, peavad arvestama sellega, et osa tööle asunuist enne lepingu lõppu ära kaob.
Tegemist on Postimees tasulise looga, edasi saab lugeda originaali lingilt:
http://tarbija24.postimees.ee/3207049/ettevotted-otsivad-endale-suveabilisi
Kaspar Kruup,
Flowtime OÜ kaasasutaja
Eesti Päevaleht
Täna peetakse Eestis väljas töötamise päeva.
Töötegemise viisid muutuvad. Täna tähistatav väljas töötamise päev on näide sellest, et kontoris istumine ei ole enam ammu ainus võimalus, kuidas töö tehtud saaks. Eestlastel on aga veel pikk maa minna, et tehtud tööst ka rõõmu tunda.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Hiljaaegu töötukassa Kuressaare kontoris kohustuslikul konsultatsioonil käinud keskealine naine, kes on töötuna arvel, sattus kimbatusse, kui konsultant väidetavalt sundis teda minema esperento keele kursusele.
Tegu on sõna-sõna vastu olukorraga, sest ametlikke dokumente juhtumi kohta registreeritud ei ole.
“Jah, olen töötuna arvel ja käisin etteantud ajal töötukassas konsultatsioonil. Ametnik soovitas mul töötukassa kaudu minna esperanto keele kursusele,“ rääkis naine eile hommikul Meie Maale.
“Keeldusin, kuna ei näinud sellel mingit mõtet suurendamaks võimalusi tööturul läbi lüüa. Seepeale tekkis sõnavahetus ja konsultant ähvardas mind töötu abirahast ilma jätta. Ta lisas veel, et esperanto keelt võib tulevikus mõnel töökohal vaja minna,“ kirjeldas naine juhtunut.
Töötukassa Saaremaa osakonna juhataja Ave Reimaa-Lepik ei uskunud, et selline vahejuhtum aset võis leida. Samas ei lükanud ta ühtegi väidet ka ümber.
Irena Valge töötas pikka aega kiirel ja kireval meelelahutusalal ning asus hiljuti suurde, mitmekultuurilisse kultuurikeskusesse tööle administraatorina. Lisaks on ta lõpetamas ülikoolis magistrikraadi teemal, millest keegi varem kirjutanud pole.
Irena ei ole tegelikult pikka aega ametit vahetanud, kuid on tõstnud oma kvalifikatsiooni, astudes üle 40-aastasena ülikooli ning asudes teatriadministraatori kohalt tööle kultuurikeskusesse. „Sageli on nii, et põhjus pole ametis, vaid ruumis ja paigas, mis väsitab ja muutub rõõmurikkujaks. Muidugi tulevad seejuures pähe igasugused enesehaletsus- ja paanikamõtted, et kuidas mu amet mind ja mu ego ei toida, aga siiski peaks endasse pisut leebemalt suhtuma ja üle vaatama oma profesionaalsed oskused,“ annab ta nõu, lisades, et oluline on meeles pidada, et tööandjad ei vaja hädalist, vaid abilist.
Enne teatrisse asumist töötas Irena meelelahutussektoris, kust sai tugevad praktilised oskused kiiruse ja efektiivsuse arenduse osas. Ta meenutab: „Need aastad olid väga väsitavad, kuid suutsin siiski nautida oma tööd ja suutsin sellest hea teadmiste, uute kontaktide ja taaskord avastatud uute oskuste pagasi luua, mis tegid mind kindlamaks. Meelelahutusäri peadpööritava kiiruse, juuksekarva lõhki ajava konkreetsuse ja samas üliloovuse hulljulge rakendus olid mulle kaasteelisteks noore ja hakkamist täis teatridirektoriga ühte paati asudes headeks ja vajalikeks abilisteks.“
Otsustaval hetkel sai Irena karjäärinõustajaks tema tütar, kes oli selleks ajaks jõudis juba ülikoolis paar aastakest „tarkust taga nõudnud“. Ta soovitas emal teadmisi juurde saada täiskasvanud inimestega toimetulemise koha pealt, neid suunates ja harides. Nii asus Irena õppima Tallinna Ülikooli Andragoogika erialale.
Kultuurikeskuses on Irena praegusteks tööülesanneteks keskuse sünkroonse töö logistika ning tegevuse koordineerimine ehk kollektiiviide, organisatsioonide, liitude ja ühingute tegemiste heaolu jälgimine, ruumide rendilepingute sõlmimine ja nendega kaasnevate kohustuste täitmise kontrollimine ja tagamine ning keskuse arenguga seotud tegevuste korraldamine. „Kõik, mis puudutab inimeste teenindamist, tuleb ennekõike filtreerida läbi ootuste ja võimaluste, nähes ette kitsaskohti,“ sõnab Irena.
Ükski töö ei tohiks asendada lähedaste heaolu
„Kui töötegemist on võimalik ühendada harrastuste ja hobiga, võib öelda, et elu on korda läinud. Inimene peaks tegelema sellega, mida ta soovib teha, jagada seda pere, sõprade ja tuttavatega ning kaasates kogukonda,“ sõnab Irena, kes täna on õpingutega lõpusirgele asumas. Tema magistritöö erialaks on Tallinna Ülikooli Linnakorraldus, mis on seotud otseselt ta töökohaga ja mitmekultuurilisele kogukonnale kindlasti huvipakkuv. Teadustöös püüab ta selgitada ja mõtestada kultuurilist vaimukandmise jõudu ja maja tähendust linnaruumis.
Irena sõnul on positiivne ja jõudu andev on see, et õpingutes toetavad teda nii perekond kui ka kolleegid. Ta muigab, et ajajuhtimise võimed on hetkel küll tugevalt proovile pandud, sest lisaks tööle ja õppimisele vajavad tegemist hulk kõikvõimalikke sotsiaalseid kohustusi, mis aastatega tekkinud ja tekitatud. „Need on ühed hirmudest ja peamised põhjused, mis hoiavad minuvanuseid inimesi uuesti kooli minemast!“
Kõige olulisem on Irena sõnul aga see, et ennast ja lähedasi inimesi, kes sind tegemistes toetavad, ei tohi jätta unarusse. Ükski töö ei tohiks asendada lähedaste heaolu, kuigi tihtilugu on vastupidi.
Vaata ka lähemalt minukarjäär.ee
«Miks jääb reamehe palk esimestel kuudel alla 100 euro, kui riiklik alampalk on 390 eurot?» küsib lugeja.
Vastab Peeter Kuimet, kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja.
Täpsustaks esmalt termineid – tegemist ei ole mitte «reamehe palgaga», vaid ajateenija toetusega, mis reameestel on teenistuse esimesel kaheksal kuul 100 eurot ning 11-kuulise ajateenistuse korral alates üheksandast kuust juba 150 eurot.
Nooremallohvitseride kursused edukalt läbinud ja nooremseersandi auastme saanud ajateenijate toetus on 175 eurot alates kursuse läbimisest ja auastme saamisest, mis tavaliselt juhtub teenistuse viiendal-kuuendal kuul. Seejuures suurendati alates 1. jaanuarist 2015 ajateenijate toetusi mõnevõrra – reamehed hakkasid 100-eurost toetust saama alates teenistuse algusest.
Enne said nad teenistuse esimestel kuudel 75 eurot ja hakkasid 100-eurost toetust saama alates sõduri baaskursuse läbimisest; samuti hakati nooremallohvitseridele kõrgendatud toetust maksma mitte alates teenistuse üheksandast kuust vaid alates auastme saamisest.
Tegemist ei ole mitte palgaga, vaid toetusega ning võrdlus alampalgaga mõtte ja suurusega pole kohane, kuna erinevalt alampalga saavatest töötajatest tagab kaitsevägi ajateenijatele riigi kulul majutuse, kolm sooja söögikorda päevas, teenistuseks vajaliku riietuse ja varustuse ning muu.
Lisaks ajateenija toetusele kompenseerib riik puhkusele minnes ajateenijatele sõidukulud, samuti on lapsega ajateenijal võimalik taotleda ajateenija lapse toetust. Kuna suure osa teenistusega seotud kulusid tagatakse ajateenijale kaitseväe poolt, siis ongi ajateenija toetus eelkõige mõeldud näiteks isiklike hügieenivahendite ostmiseks, sõdurikodust ðokolaadi ja limonaadi ostmiseks, linnaloal käies n-ö taskurahaks ning muuks selliseks.
Ajateenija toetuse määrasid kehtestav Vabariigi Valitsuse määrus on siin https://www.riigiteataja.ee/akt/102092014006.
Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter
Page 935 of 1608
