Articles
CV Keskuse tööportaalis on umbes tuhat alla 26-aastast tööotsijat, kelle emakeeleks ei ole eesti ega vene keel. 67 protsenti neist otsib aktiivselt tööd, rääkis CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt
Enamjaolt kandideeritakse klienditeeninduse, müügi, toitlustuse ja assisteerimise valdkonnas (55 protsenti sihtrühma kandideerimistest). Samas leidub võõrsilt tulnud noori, kes kandideerivad ka infotehnoloogia, tööstuse ja mehaanika ning turunduse valdkonnas.
Uuringust Decoding Global Talent selgus, et pool noortest, kes soovivad Eestisse tööle asuda, ei oska kohalikku riigikeelt. 17 protsendil uuringus osalenud noortest, kes soovisid Eestisse tööle asuda, oli juba inseneriharidus, 11 protsendil majandus-, üheksal protsendil sotsiaalteaduste, kaheksal protsendil infotehnoloogia- ja seitsmel protsendil äriharidus.
Tarbija»Töö
Toimetaja: PM Tarbija
2015. aasta esimeses kvartalis oli töötajatele tehtud väljamaksete summa kokku 1,48 miljardit eurot, mis maksti välja 548 953 inimesele. Esimese kvartali mediaanväljamakse oli 728 eurot kuus.
Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.
2014. aasta I kvartalis tehti väljamakseid kokku 537 804 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 378 741 245 eurot. Võrreldes möödunud aasta I kvartaliga on väljamaksete saajaid tänavu 11 149 võrra rohkem. Mediaanväljamakse oli 2014. aasta I kvartalis 689 eurot kuus.
MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01 kuni 2015 aastani ja alates 2015 aastast koodidega 10,12,13,15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.
Statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:
1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.
Mailin Aasmäe
pressiesindaja
25. mai 2015
Viimasel ajal on suurendatud tähelepanu saanud töösuhete lõpetamine ning üha enam inimesi pöördub oma õiguste kaitseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Selle põhjuseks võib olla nii töölepingute lõpetamise arvu suurenemine kui ka töötajate ja tööandjate suurenenud teadlikkus oma õigustest. On selge, et töösuhe võib lõppeda töötaja või tööandja algatusel ning seda kas sõbralikult või konfliktiga.
Töölepingu lõpetamisel on alati aga tagajärjed ning alljärgnevalt selgitab advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat Epp Lumiste töölepingu ülesütlemisega seonduvaid asjaolusid, mida hinnata kui lepingupool ei ole rahul lepingu lõpetamisega.
Esmalt, ehkki tööandja või töötaja võivad suuliselt arutada töölepingu lõpetamist, tuleneb seadusest kohustus vormistada ülesütlemine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega ei ole töötaja ja tööandja vahelised vestlused töösuhte lõpetamise osas käsitletavad töölepingu ülesütlemisena. Ütlesütlemisavaldus on ühepoolne avaldus, mis jõustub selle teisele poolele kättetoimetamisega ning tuleb alati vormistada kirjalikult.
Teiseks, isegi kui tööleping on üles öeldud kirjaliku avalduse alusel, ei saa töölepingut lõpetada tagasiulatuvalt. See tähendab, et kui töölepingu lõpetamise kuupäev on varasem kui ülesütlemisavalduse kuupäev, siis on tegemist tühise avaldusega.
Kolmandaks peavad pooled erakorralist ülesütlemist põhjendama. Samas tuleb silmas pidada, et seaduse kohaselt ei too ülesütlemisavalduse põhjendamata jätmine kaasa ülesütlemise tühisust.
Kui töölepingu lõpetamise soovi kätte saanud isik sellega ei nõustu, siis on tal võimalik (mõnel juhul lausa kohustus) esitatud töölepingu ülesütlemisavaldus vaidlustada. Näiteks kui töötaja ütleb töölepingu üles tööandja olulise kohustuse rikkumise tõttu, siis on tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitis, mis vastab töötaja kolme kuu keskmisele töötasule.
Praktikas käsitlevad töötajad enim olulise lepingurikkumisena töötasu tähtaegset maksmata jätmist. Erinevad kohtud on nõustunud, et isegi ühepäevased töötasu maksmistega viivitused, kui need on korrapärased (st igakuised) on käsitletavad töölepingu olulise rikkumisena.
Tuleb siiski märkida, et vaidluste korral ei ole tunnustatud töötaja õigust öelda tööleping üles töö mitteandmise korral, kui tööandja on kodus olemise eest maksnud töötajale keskmist tasu. Ühtlasi tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et töölepingu pooltel on kohustus järgida mõistlikkuse põhimõtet ka töö mitteandmise korral. See tähendab, et töötaja ei saa lõputult kodus olla ja tööd oodata, vaid peab ise tööd küsima ja töö mitteandmise korral vajadusel töölepingu lõpetama.
On oluline teada, et lisaks töölepingu seadusele kohaldub töötajatele ka võrdse kohtlemise seadus ning kui töötajal on tekkinud kahtlus tema diskrimineerimise osas, siis võib ta tööandja vastu esitada seaduse alusel ka täiendavaid nõudeid, sh diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamist. Kusjuures, töötajal lasub üksnes kohustus tuua välja faktilised asjaolud, mis viitavad diskrimineerimisele ning tööandja peab tõendama, et on kohelnud kõiki töötajaid võrdselt.
Kokkuvõtvalt, kui töötaja või tööandja saab teiselt poolelt töölepingu ülesütlemisavalduse ning ei nõustu sellega, tuleks analüüsida, kas esinevad alused ülesütlemise avalduse vaidlustamiseks ja töösuhte lõpetamise taotlemiseks töövaidluskomisjonis või kohtus.
Tarbija»Arvamus
Autor: Epp Lumiste
jurist
Võõrsilt pärit noored on nõus Eestis ülikooliõpingute kõrvalt või neiks valmistudes tegema ka lihtsamaid ja vähem tasuvamaid töid, kuid töökäte puudusest hoolimata on see ootamatult keeruline.
Postimees uuris, kuidas läheb elu-olu ja kohanemine Nigeeriast pärit noortel Eesti Pandipakendis ja itaallasel Tartu Lõunakeskuses.
Tegemist on Postimees tasulise looga, edasi saab lugeda http://tarbija24.postimees.ee/3199283/voorsilt-tulnud-teevad-lihttoid
Maksu- ja Tolliametil on valminud visioon uuest e-maksuametist. Uus e- maksuamet 2025 oleks rakendus, mille põhisisu on võimalus anda inimestele ühes infotehnoloogilises keskkonnas ülevaade oma rahalistest kohustustest ja nõuetest riigiga. Kõik riigile esitatavad aruanded, sealhulgas maksudeklaratsioonid, võiksid olla ühes keskkonnas ja ühetaoliselt hallatavad, jagab oma nägemust uuest e-maksuametist aastaid MTA-t juhtinud Aivar Sõerd.
See võiks olla loogiline edasiarendus süsteemist, mis loodi 15 aastat tagasi ja mida me teame kui e-maksuametit. Oktoobris, aastal 2000 käivitus esmakordselt maksuameti e-teenuste pakett, mis andis võimaluse kiiresti, lihtsalt ja turvaliselt maksuametiga interneti teel suhelda. See oli tollal uudne kogu maailmas.
E-maksuamet töötati välja koostöös firmadega Sema Group Belgium ja AboBase Systems. Süsteemi väljatöötamine läks maksma kõigest 85 000 eurot ja rakendamise kulusid aitas kõvasti kokku hoida koostöö pankadega. Toonased suurimad pangad Hansapank ja Ühispank pakkusid riigile võimalust kasutada keskkonda sisselogimiseks ja klientide identifitseerimiseks oma pangaportaale.
Projekt viidi läbi kahes etapis, aastal 1999 oli pilootprojekt füüsilistele isikutele ja aastal 2000 rakendusid füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide rakendused ja e-teenuste pakett ettevõtetele. Sealjuures tulid eeltäidetud tuludeklaratsioonid. Juba esimesel aastal oli sellel 12 000 kasutajat.
E-maksuametis said maksumaksjad esitada, vaadata ja parandada üle interneti maksudeklaratsioone, esitada käibemaksu tagastustaotlusi, vaadata maksude saldosid ja kontokaarte, teha päringuid teiste isikute maksuvõlgade kohta ja teha arveldusi. Põhilises osas on need samad teenused ka tänasel päeval samad.
Meil seisab ees haldusreform, mille üks keskne sisuline komponent on ka avaliku halduse optimeerimine. Igasugune tegevus valitsussektori asutustes on suuremal või vähemal määral seotud teatud teenustega, mida osutatakse ühiskonnale. Siin võib olla dubleerimist, samuti peavad kodanikud erinevate andmete või aruannete esitamiseks suhtlema erinevate asutustega. Kodanikel puudub ka keskne ülevaade oma rahalistest nõuetest riigi suhtes ja kohustustest riigi ees.
Kodanike nõudeid ja kohustusi menetletakse erinevates keskkondades – näiteks erinevatel asutustel nagu Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet, PRIA , jne. on kõigil oma süsteemid nõuete ja kohustuste haldamiseks. Keskne nõuete haldus aga tõstaks tuntavalt avaliku teenuse efektiivsust, looks võimaluse paremini hallata rahavoogu ja viia läbi automatiseerimist ja elektroonilist haldust. E- maksuameti baasil võiks kujuneda üks selline keskne riigi rahaliste nõuete ja kohustuste haldamise keskkond.
Maksude alal on lähitulevikus suurimaks väljakutseks eeltäidetud käibedeklaratsioonide rakendamine. E- maksuamet loodi 15 aastat tagasi, aga edasiminekut sellel alal pole seni olnud. Teatavaid samme on siin astunud Euroopa komisjon koostöös OECD-ga. On isegi välja töötatud spetsiaalne elektrooniline andmete edastamise formaat käibemaksu andmebaasi pidamiseks. See süsteem annaks võimaluse edastada arvete andmed ettevõtte raamatupidamisest otse käibemaksu andmebaasi ja sealt edasi genereerida juba eeltäidetud käibedeklaratsioonid.
E- maksuamet on hea näide avalike teenuste optimeerimisest ja täiselektroonilise teenuse rakendamisest maksude haldamise alal. Samasugune vaade võiks laieneda kogu valitsussektorile, mis oma olemuselt ongi üks suur avalikke teenuseid osutav organisatsioon.
Page 938 of 1608
